Eesti Folkloorinõukogu ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla lõid käed

1. aprillil lõid käed Eesti Folkloorinõukogu ning Põhja-Eesti Regionaalhaigla, et pakkuda üheskoos vastloodud pärimusmeditsiini osakonna abil senisest mitmekülgsemat ravi. Osakonna nimistus on juba praegu muljetavaldav rida teenuseid ning tulevikus plaanitakse tegevust veelgi laiendada.  

„Huvi alternatiivse ja looduslähedase ravi vastu on kasvanud just viimase paari aasta jooksul järsult ja tuntavalt, mistõttu oli see igati loogiline samm," selgitas Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu.  

Mida tähendab pärimusmeditsiin?  

Lihtsalt seletatuna tähendab see, et rahva seas „puhtaks keemiaks“ nimetatud ravimite asemel kasutatake arstimisel mitmesuguseid taimseid, loomseid ja mineraalseid aineid – peamiselt viina, soola, rasva ja suhkrut, aga ka palju muud. Ravi edukuse tagavad mitte ainult haiguse tuvastamine ja õiged ravimeetodid, aga ka arsti ettekirjutused ravimi kasutamiseks – õige nädalapäev, sobiv kuufaas, ravimi tarvitamine enne või pärast päikeseloojangut, samuti selle tarvitamisega kaasnev rituaal, ilma milleta jääb ravi paratamatult poolikuks.  

Haiguste ennetamine esmatähtsaks 

Pärimusmeditsiini osakond ei tegele mitte ainult haiguste ravi, vaid ka haiguste ennetamisega. Tänapäeva inimene on unustanud, et haiguste ennetamisel on tähtsal kohal mitmesugused igapäevased tõrjemaagilised toimingud – näiteks on väga soovitav sülgamine mahaistumisel või magamaheitmisel.  

Haiguse põhjuse tuvastamine 

Et pärimuses valitseb arusaam, et haigus kaotab oma mõjujõu pärast seda, kui haigele või ravijale saab teatavaks tõve päritolu ning nimi, on PERHi esimesel korrusel avatud ruum, kus haiged saavad oma haigust väljuhäälselt ning häbenemata välja hüüda, teisisõnu – avalikustada. Alles siis, kui see ei aita, koostatakse patsientidele individuaalne raviplaan. Oluline on aga esmalt tuvastada, kas haigus tuleneb veest, tuulest, surnutelt, kurjalt silmalt, nõidusest või muust. 

Eelarvamustest priiks 

Harituse üleüldise kasvuga on  endisaegseid rahvapäraseid ravivõtteid põhjendamatult alahinnatud ning vähekasutatud. Nii on PERHi pärimusmeditsiini osakonnas reumaatiliste valude leevendamiseks tehtud sipelgate (kusiraudsikute) vann, valutavat hammas ravitakse edukalt seda näsiniini oksaga torkides ning haavad või lõhed nahal leiavad leevendust uriini abil. Eesti Folkloorinõukogu soovitusel on juba katsetatud kuutõbiste ehmatamist täiskuu ajal, kus on oluline, et haige voodi kõrval oleks vanniga vesi. Ainult sel juhul läheb tõbi vee sisse ja haige vabaneb haigusest.  Eesti Folkloorinõukogu teabejuhi Kristi Pumbo sõnul on seda sajandeid edukalt praktiseeritud Rõuge kandis ja oleks rumal arvata, et sama meetod tänapäeval ei töötaks. Peedu sõnul laieneb tulevikus pakutavate teenuste ja ravivõimaluste nimistu veelgi. 

Regionaalhaigla jaoks on uudseks ka verejooksude sulgemine ilma haavaõmblusteta, mida on nüüdseks edukalt hakatud tegema punase lõnga abil – haiget kohta või värsket haava lihtsalt lõngaga piirates. Näiteks, kui patsient lõikab noaga sõrme, mässitakse ümber sõrme otse haava kõrvale mitu tiiru maavillast kedratud verevat lõnga. 

Sama ravimeetodiga eemaldatakse tulemuslikult ka kasvajaid, konnasilmi, käsnasid ja soolatüükaid. Et ravi edukuses mängib suurt osa see, kas kasutuses olnud punane lõng õnnestub pärast salaja maha matta, on plaan osta haigla lähedale paari hektari suurune maalapp, kus terveksravitud haiged ööpimeduses segamatult toimetada saaksid. Maalapp leiaks aga kasutust teistegi haiguste puhul.  

Näiteks on plaanis samale maalapile rajada ka väike pargiosa, mis leiaks aktiivsemat kasutust just varakevadel rändlindude saabumise ajal. On ju teada-tuntud fakt, et kogu talve surnuteriigis viibinud rändlinnud saabuvad meile tagasi ohtlike surmahaigustega, mis nakkuvad kergesti inimestele, kes varahommikul ilma söömata s.t linnupetet võtmata õue astuvad. Lindude poolt ärapetetud inimesed üldjuhul kiduvad ja känguvad, samuti võib neil esineda tugevaid peavalusid, köha, söögiisu kadu, aga ka ebameeldivalt lehkavat hingeõhku. Taolist haigust saab edukalt ravida kolm korda ümber puu käies ning igal ringil puud hammustades. Sel viisil toimides jääb haigus puu sisse ning inimene terveneb. Heal uudisel on ka negatiivne varjund, kuna nüüd omakorda haigusesse nakatunud puu kuivab. Kui maal pole see probleemiks, siis linnaruumi näotud kuivanud puud ei sobi. Seega on PERHi oma pargi rajamine haigla territooriumile igati õigustatud ja mõistlik samm.  

Keha mürgist ja paistetusest vabaks 

Nii nagu tavameditsiinis, pole ka pärimusmeditsiinis ühte ja ainuõiget ravivõtet. Näiteks üks rahvapäraseid ravivõtteid maohammustuse puhul on kahjustatud piirkonna või koguni terve inimese kaevamine maasse, sest muld imeb ohtliku mürgi endasse. Sama meetodit saab kasutada ka teiste mürgistust ning paistetust tekitavate haiguste korral. Sama efektiivne on ka sooja hanesita mähis paistetava koha peal. Eks see ole katsetamise küsimus – ühele mõjub üks, teisele teine meetod. Talvisel ajal eelistaksid patsiendid ilmselt pigem hanesita-meetodit. 

Tulevikuplaanid 

Et kõige suuremat huvi on tuntud suitsusaunasünnituse vastu, on plaan kohandada selle tarbeks hiljemalt järgmise aasta lõpuks lausa terve korrus. Renoveeritavate ruumide seinu hakkab katma vanade tahmunud suitsusauna palkide imitatsioon, ning ruumi õhtutemperatuur on tavalisest kõrgem, samuti pole plaanis põrandaid pesta ega tolmu võtta sagedamini kui kord kuus, et tagada loomulik mikrokliima. „Meilt on juba küsitud, kas lihtsate servamata ja hööveldamata laudadest kokkuklopsitud järide asemel oleks võimalik laotada palati põrandale ka õlgesid. Ütleksin, et me ei välista tulevikus seda võimalust“, selgitab Agris Peedu.  

Kuidas vastuvõtule tulla? 

Registreerumine on juba täna avatud üleriigilise digiregistratuuri kaudu, kuhu on lisandunud uus pärimusmeditsiini valdkond. Selle alt saab siis valida juba täpsemalt vastuvõtuaja sobiliku spetsialisti juurde näiteks – soolapuhumine, aadrilaskmine, posimine või muu. 

REGISTREERU SIIN