Prof Peep Talving: „Plaaniline ravi ja ka erakorraline abi on suure COVID-haigete hulga tõttu löögi all, palun vähendage kontakte ja kasutage võimalust vaktsineerida.“

Haiglate koormus on suure COVID-nakatunute hulga tõttu kiiresti tõusnud takistades plaanilist ravi, nakatunute arvu kasvades võib problemaatiliseks osutuda ka erakorralise abi osutamine.
„Põhja meditsiinistaabi juhina esindan kümmet Põhja-Eesti haiglat ja haiglate tervikpilt näitab üheselt, et meil ei ole enam võimalik väga palju voodikohti juurde luua, meie kriitiline piir on varsti käes, “ nendib Regionaalhaigla ülemarst juhatuse liige prof Peep Talving. Prof Talvingu sõnul näitavad prognoosid, et praeguse viiruse leviku juures vajatakse Põhja-Eestis märtsi esimese nädala lõpus juurde ligi 200 voodikohta, aga need voodikohad tulevad paraku plaanilise statsionaarse, eriti kirurgilise ravi arvelt, mis juba praegu on ligi 50% rivist väljas. „Meie vanaemade-vanaisade endoproteesimise protseduurid ja südamelõikused lükkuvad teadmata kaugusesse. Olukorra halvenedes oleme olukorras, kus plaaniline ravi katkeb täies mahus ja ka erakorralise abi osutamine muutub problemaatiliseks,“ rääkis prof Talving murettekitavast olukorrast.

Koroonaviiruse laialdane levik on viiruse kõikjale viinud ning puutumata ei ole jäänud ka haiglapersonal, suurtes piirkondlikes haiglates on umbes 10% töötajatest töövõimetuslehel, mis omakorda halvendab tunduvalt haiglate võimekust raviteenuse osutamisel.

„Saame koos olukorda lahendada vaid läbi ühe – mõtleme oma käigud läbi, vähendame kontakte ja ärme lähme pühade ajal ning koolivaheajal vanavanematele külla ja kasutame võimalust vaktsineerida. Isegi vaktsineeritus ei anna 100% kaitset, aga vähendab tunduvalt haiglaravile sattumise võimalust. Vaktsiinid on ennast ka omikroni tüve puhul väga hästi tõestanud haiglaravi või intensiivravi vajaduse ärahoidmises. Koos saame olukorra kontrolli alla,“ rõhutas prof Talving.