Veritsushaigused vajavad tähelepanu

Eesti Hematoloogide Selts koostöös Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tallinna Lastehaiglaga korraldab 12-22. aprillini veritsushaigustele tähelepanu juhtiva kampaania, mille raames saab üle Eesti näha Okasroosikese muinasjutust inspireeritud Kunstiakadeemia tudengite loodud väliinstallatsioone, osaleda virtuaalsetes töötubades ja loengutes ning kuulata taskuhäälinguid nii meedikute kui ka patsientidega. Kampaaniaga soovitakse veritsushäirete olemasolu ja mõju ühiskonnas rohkem teadvustada.

„Hemofiilia ja teiste veritsushäirete olemasolu ja mõju inimese tervisele ei ole piisavalt hästi teadvustatud, aga edu võti on just varajases avastamises ning õiges ravis. Need on küll harvikhaigused, aga arstidena näeme piisavalt sageli olukorda, kus inimesed jõuavad abini liiga hilja ja sageli hoopis muul põhjusel. Samas saab haigusi arstide järelvalve all hemofiiliakeskustes kenasti kontrolli all hoida,“ ütles Regionaalhaigla hematoloogiakeskuse juhataja dr Mariken Ross. Rossi sõnul otsustati seekord võtta ette laiem kampaania ning kaasata ka Kunstiakadeemia tudengid, kes innovatiivse lähenemise abil esitlevad Eesti linnuste ja losside juures veritsushaiguse mõju inimesele läbi muinasjutumaailma.

„Tudengid esitasid ligi kümmekond erinevat ja väga andekat veritsushaigustele tähelepanu pööravat loomingulist lahendust, mille hulgast valisime välja sobivamad, mis võiksid inimesi kõnetada ning teemasse paremini süvenema panna,“ lisas ta.

Tallinna Lastehaigla hematoloogia-onkoloogia osakonna juhataja dr Kadri Saksa sõnul on hemofiilia ravi viimasel aastatel palju edasi arenenud. „Selgelt ei ole tänapäevane veritsushaiguste ravi enam mitte ainult faktorasendus ehk vastava ravimi süstimine, vaid multidistsiplinaarne, kõiki tugisüsteeme hõlmav patsienti toetav võrgustik,“ rõhutas dr Saks.

Kuna veritsushaigused on ajalooliselt seotud losside ja aadlisooga ning mingis mõttes sümboliseerivad müüti hemofiilia ja siniverelisuse seotusest, siis on valitud installatsioonide asukohtadeks just Eesti lossid ning linnused. Kampaania raames paigutuvad kaheksasse Eesti linna väliinstallatsioonid, mis juhivad tähelepanu veritsushäiretele, installatsioonidega saab alates 12. aprillist tutvuda nii Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Rakveres, Põltsamaal, Narvas, Kuressaares kui ka Viljandis. 17. aprillil, rahvusvahelisel hemofiiliapäeval värvub punaseks ka Regionaalhaigla kõrge torn.

Hemofiilia on üks veritsushäiretest, mille puhul on takistatud normaalne vere hüübimine. Hemofiiliahaigete organism ei tooda piisavalt või üldse ühte hüübimisvalku. See on veritsushaigus, millest ei ole võimalik terveneda, kuid õigeaegne ja profülaktiline ravi tagavad hemofiiliahaigele normaalse elu. Enamik kerge vormiga patsiente elavad tavapärast elu, kuid haiguse raske kulu puhul on vere hüübimine oluliselt häiritud ning võib põhjustada verejookse liigestesse või lihastesse, halvendades oluliselt inimese toimetulekut. Lisaks hemofiiliale kuuluvad veritsushäirete hulka ka näiteks von Willebrandi tõbi, hüpofibrinogeneemia, erinevate teiste hüübimisvalkude puudulikkused või trombotsüütide funktsiooni häired.

Veritsushäirete ravile spetsialiseerunud rahvusvaheliselt akrediteeritud keskuseid on Eestis kolm, need asuvad Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Tallinna Lastehaiglas ning Tartu Ülikooli Kliinikumis. Veritsushäirete ravile spetsialiseerunud arstid kuuluvad Eesti Hematoloogide Seltsi.