Regionaalhaigla sai eriolukorra juhtimisel otsustava vastutuse

Koroonakriisi tõttu korraldati Terviseameti otsusega eelmisel nädalal ümber kogu Eesti haiglavõrgu töö ja moodustati kaks regionaalset meditsiinistaapi. Põhja meditsiinistaapi juhib Regionaalhaigla juhatuse liige-ülemarst prof Peep Talving. 

Alates 25. märtsist on Terviseameti kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuht Regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja dr Arkadi Popov, kelle ülesanne on koordineerida hädaolukorra lahendamise ajal haiglate ravikorraldust üle kogu Eesti. Lihtsustatult öeldes otsustab kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuht, kas koroonapuhangu tõttu on vaja mõnda haiglasse saata lisajõud, kust need meditsiinitöötajad leitakse ning kes täpselt Eesti teisest otsast näiteks Saaremaa haiglale appi saadetakse.

Oma esimesel tööpäeval moodustati meditsiinijuhi ühe esimese korraldusena kaks regionaalset staapi - Põhja meditsiinistaap Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhtimisel ja Lõuna meditsiinistaap Tartu Ülikooli Kliinikumi juhtimisel.

Põhja meditsiinistaapi juhib Regionaalhaigla ülemarst prof Peep Talving, kelle asendajateks vajadusel on Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu ja Lastehaigla juhatuse esimees Katrin Luts.

Prof Peep Talvingu sõnul hakkas Regionaalhaigla ettevalmistusi võimalikeks stsenaariumiteks – kui haiglatesse jõuab mitusada kriitilises seisundis patsienti – tegema juba veebruari alguses. „Panime kokku operatiivstaabi Regionaalhaigla töö korraldamiseks  kõrgendatud nakkusriski ajal ja läksime üle kriisijuhtimisele,“ ütles prof Talving. „Haigla operatiivstaabis on igal olulisel valdkonnal selge vastutaja ja meie senise kogemuse pealt oli lihtne kokku panna ka Põhja meditsiinistaap.“

Põhja meditsiinistaapi kuuluvad lisaks staabi juhile arstlike tegevuste juht, õendustegevuste juht, tugitegevuste juht, regiooni haiglate juht, erakorralise meditsiini tegevuste juht, intensiivravi tegevuste juht, infektsiooniekspert, meditsiinijuht ja Põhja kiirabistaabi esindaja. Põhja meditsiinistaap on kokku kutsutud ekspertide seast, sinna kuuluvad kõigi piirkonna haiglate esindajad ja  staabi liikmetel on ka asendusliikmed. „Põhja meditsiinistaap alustas virtuaalkoosolekuga juba reedel ja regulaarsed virtuaalkohtumised on plaanitud kaks korda nädalas,“ ütles prof Talving.

Dr Popovi ja prof Talvingu staapide koostöös kaardistatakse praegu kogu meditsiinisüsteemi kõik nõrgemad kohad - isikukaitsevahendite vajadus, kopsude ventilatsiooni võimalus, voodikohad, personal, Covid-19 haigete teekonnad haiglates, kuidas nad jõuavad statsionaarsele ravile, kuidas nad jõuavad erakorralisse meditsiini osakonda jne.

“Kriisiolukorras on selline juhtimisstiil ehk kõikide raviasutuste allutamine regionaalhaiglate juhtimise alla ainuõige lahendus, sest neil on piisav ekspertiis, vahendid ja personal. Samuti on nad praegu kõige valmistunud nakatunud patsiente vastu võtma - nende jaoks on loodud spetsiaalsed osakonnad, haiglasse tulijaile välja töötatud eraldi teekonnad, vabastatud isolatsioonipalatid ning nii peaks see koroonaviiruse laialdase leviku korral toimuma igas haiglas,” selgitas dr Popov. "Me teame, et patsientide arv hakkab kasvama. Kui vaatame teiste riikide kogemust - Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa, mis liiguvad meist selle nakkuse levikuga natuke eespool, siis trendid on samad. Meie plaan kriisijuhtimise ümberkorraldamisel ongi just see, et need suuremad haiglad, kus ettevalmistustööd on juba tehtud, saaksid olla abiks teistele, et samad ümberkorraldused oleksid maksimaalselt tõhusad.”

Justnimelt Saaremaale, kui kõige enam viirusest haaratud regiooni tegi dr Popov eelmisel nädala lõpus ka oma esimese kiirvisiidi, mille järel otsustas ta saarlastele appi saata nii esimesed lisajõud kui paluda abi kaitseväelt, kes toob Kuresaarde oma 20 intensiivravikohaga välihaigla. “Meditsiinilises mõistes on meil praegu sõjaseiskord ja Eesti meditsiinipersonal üle Eesti peab olema valmis lahinguks, mille eeldatav tipp jõuab kätte nädala-pooleteise pärast,” lausus Popov.  Põhja meditsiinistaabi kaudu on koostöö piirkonna haiglate vahel keskselt  koordineeritud ja vajalikud otsused tehakse Eesti olukorra tervikpilti arvestades. Nii on ka Saaremaal ja Hiiumaal võimekus vajalikul viisil toetatud.

Lõuna meditsiinistaapi juhivad Marek Seer ja  prof Joel Starkopf.

Infot COVID-19 haiguse kohta leiab nüüd ka Regionaalhaigla uuest teemaveebist www.koroonakriis.ee, mis on abiks patsientidele, nende lähedastele ja kõikidele nendele inimestele, kes otsivad COVID-19 kohta tõenduspõhist infot usaldusväärsest allikast.

FAKTID

• Terviseameti korraldusega loodi meditsiiniline staap kahes regioonis - Põhja meditsiinistaap Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhtimisel ning Lõuna meditsiinistaap Tartu Ülikooli Kliinikumi juhtimisel. Põhja kiirabistaapi juhib Tallinna Kiirabi, Lõuna kiirabistaapi juhib Tartu Kiirabi.
• Põhja meditsiinistaapi koosseis - Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tallinna Lastehaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Pärnu Haigla, Rakvere Haigla, Raplamaa Haigla, Läänemaa haigla, Hiiumaa Haigla ja Kuressaare Haigla ning Hädaolukorra meditsiinijuht, Põhja kiirabistaabi esindaja.
• Lõuna meditsiinistaapi koosseis - Tartu Ülikooli Kliinikum, Ida-Viru Keskhaigla, Narva Haigla, Lõuna-Eesti Haigla, Viljandi Haigla, Valga Haigla, Järvamaa haigla, Jõgeva Haigla, Põlva Haigla ning Hädaolukorra meditsiinijuhi asetäitja, Lõuna kiirabistaabi esindaja.
• Põhja kiirabistaabi koosseis - Tallinna Kiirabi, regionaalhaigla kiirabi keskus, AS Karell Kiirabi, Pärnu Haigla kiirabi, Kuressaare Haigla kiirabi, Tallinna Lastehaigla kiirabi
• Lõuna kiirabistaabi koosseis - Tartu Kiirabi, Narva Haigla Kiirabi, Valga Haigla kiirabi, Lõuna-Eesti Haigla kiirabi.

Regiooni meditsiinistaapide ülesanded:

• üldkorralduslik regioonipõhine haigete voo juhtimine
• haiglate nõustamine raviprotsesside osas ja juhtimisstruktuuride osas
• ravistandardite välja töötamine ja nende rakendamise koordineerimine
• intensiivravi ja mehhaanilise ventilatsiooni kandidaatide selekteerimise põhimõtete väljatöötamine;
• ravistandardite muutmise ja langetamise ettepanekute tegemine kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuhile.

Regiooni kiirabistaabi ülesanded:

• ravi- ja tegevusstandardite välja töötamine ja kohaldamine vastavalt kiirabi spetsiifikale;
• kiirabi koormuse monitooring;
• vähendatud/muudetud kooseisus ja lisa kiirabi brigaadide rakendamise vajaduse kaardistamine, monitooring ja ettepanekute tegemine kinnitamiseks kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuhile;
• haiglate vahelise transpordi koordineerimine sh regiooniti vastutusalade määramine;
• ettepanekud kiirabi kutsetöötluse ümberkorralduseks.

Allikas: Terviseamet