13. septembril allkirjastatati Eesti liitumine Maailma vähideklaratsiooniga

13. septembril allkirjastasid Eesti peaminister Jüri Ratas, Rahvusvahelise vähivastase võitluse liidu (UICC) juht Cary Adams ja Eesti Vähiliidu nõukogu esimees ning Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja dr Vahur Valvere vähiliidu eestvedamisel Maailma vähideklaratsiooni. Samuti toimus  teaduskonverents "Vähivastase võitluse hetkeseis ja arenguperspektiiv Eestis", kus vähiravi hetkeseisust ja arenguperspektiivist maailmas ja Eestis rääkisid Regionaalhaigla onkoloogid.

"Kahjuks kaunis sageli peetakse vähki veel 21. sajandi alguses surmaga lõppevaks haiguseks, aga tegelikult suudame kaasajal juba pisut enam kui pooled haigestunutest täiesti terveks ravida," ütles Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja ning vähiliidu nõukogu esimees Vahur Valvere. "Ravi edukuse võti peitub haiguse varajases avastamises. Suured arengud vähiuuringute valdkonnas ja vähiravis tervikuna võimaldavad ka kaugelearenenud juhtudel väga sageli patsientide eluiga aastaid pikendada ja elukvaliteeti parandada," lisas Valvere. 

„Ülemaailmse eesmärgini vähendada enneaegset suremust mitte- nakkuslikesse haigustesse 25% võrra on jäänud pisut vähem kui 6 aastat,“ sõnas rahvusvahelise vähivastase võitluse liidu (UICC) tegevjuht dr Cary Adams. „Seetõttu peavad valitsused tegutsema kohe praegu, et nende juhitud riikides oleksid vähikoormuse vähendamiseks kõikehõlmavad ja hästi finantseeritud riiklikud vähitõrjeprogrammid olemas,“ selgitas Adams deklaratsiooni vajalikkust. Igal aastal haigestub Eestis vähki umbes 9000 inimest. Ligikaudu kolmandikku kõigist vähijuhtudest saab spetsialistide hinnangul ennetustegevusega vältida ja varakult avastatud vähki on võimalik ravida. 

„Kui rääkida võitlusest vähiga, siis väga palju on ära tehtud. Selleni, et meie riigil oleks kaugelevaatav ja kõikehõlmav vähivastase võitluse riiklik programm, on aga veel pikk tee minna,“ sõnas vähiliidu tegevjuht Maie Egipt. 

Maailma vähideklaratsiooni põhieesmärkideks on oluliselt vähendada vähist tingitud enneaegseid surmasid, suurendada vähist tervenenute hulka ja parandada vähipatsientide elukvaliteeti. Deklaratsioon kutsub valitsuste liidreid ja tervishoiu teemaga tegelevaid poliitikuid üles vähendama vähikoormust, tunnustama suuremat võrdsust ja integreerima vähikontrolli teema tervise töökavadesse. Maailma vähideklaratsioon käsitleb paljusid teemasid, näiteks vähipatsientide õigusi, vähiennetust, diagnostikat ja ravi, siinhulgas ka toetus- ja taastusravi, vähiuuringuid ja riiklikke vähiprogramme. Esmakordselt võeti Maailma vähideklaratsioon vastu 2013. aastal. Praeguseks on sellega liitunud 116 riiki.