Kuidas ravitakse tromboosi?

Oktoobris pööratakse ülemaailmselt tähelepanu tromboosile. Eesmärgiks on tõsta elanikkonna teadlikkust tromboosist. Teada on, et iga 4. surm maailmas on tingitud venoossest trombembooliast ning kuni 60 protsenti neist juhtumitest leiab aset haiglaravil viibides või sellele järgneval perioodil. Regionaalhaigla arstid dr Marianne Laheäär ja dr Marit Märk kirjutavad tromboosi põhilistest riskiteguritest ja ravivõimalustest.

Kõrgeima tromboosi riskiga on trauma tõttu hospitaliseeritud, ortopeedilise lõikuse või avatud kõhukirurgia läbinud patsiendid. Samuti kuuluvad riskigruppi ägedalt haigestunud sisehaiguste patsiendid ning onkoloogilise diagnoosiga haiged. Rahvusvahelistes tegevusjuhendites rõhutatakse, et väga oluline on patsiendi varajane haiglasse jõudmine ja plaanilise kirurgia korral kompressioonsukkade kasutamine. Esmavalikuna kasutatakse tromboprofülaktikas efektiivse vahendina  madalmolekulaarset hepariini subkutaansete süstidena. Siiski kaalutakse alati  farmakoloogilise profülaktika kasu ja kahju. Kõrge veritsusriski puhul eelistatakse mehhaanilist profülaktikat.

Regionaalhaiglas tegelevad venoosse trombemboolia diagnoosi saanud patsientidega sisehaiguste arstid,  palju patsiente sattub meile süvaveeni tromboosi ja kopsuarteri trombembooliaga, kuid ka teiste paikmete venoosse tromboosiga. Igapäevaselt on töös tromboosikabinet, kust on võimalik saada nii arsti kui tromboosiõe konsultatsiooni.

Tromboosikabineti nimel
Regionaalhaigla sisehaiguste arstid Marianne Laheäär ja Marit Märk