Haiglate võrgustumisest – koos oleme tugevamad!

Mais allkirjastasid Raplamaa Omavalitsuste Liit,  Rapla Maakonnahaigla ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla ühiste kavatsuste protokolli, et alustada Regionaalhaigla kaasamist Rapla haigla omanike ringi. Mida tähendavad sellised muudatused kohaliku elaniku jaoks selgitab Regionaalhaigla juhatuse esimees Tõnis Allik.

Raplasse sissesõidul jäävad silma kaks hoonet — vasakul majesteetlik ainuke kahe torniga maakirik Eestis ning paremal Rapla Maakonnahaigla. Mõlemad on kohaliku kogukonna jaoks olulise tähtsusega ning kannavad endas püsimajäämise ning turvalisuse staatust.

Ometi on maakonnahaiglate säilimise teemal diskuteeritud, seda nii arstide vähesuse kui ka majandusraskuste tõttu.

Üldhaiglatel on täna ja  tulevikus kindel roll piirkonna tervishoiu korraldamisel. Regionaalhaigla on valmis koostöös riigiga toetama maakonnahaiglate püsimajäämist, pakkudes  nii teenuseid kui ka personaliga aitama. Teenuste hulka võiksid kuuluda nii meditsiinilised sh laboriteenuseid, radioloogiaalased ning telekonsultatsioonid, samuti nn tugiteenused sh infosüsteemide rakendused ja ühised hanked. See on nn „win-win“ situatsioon, kus koostööst võidavad kõik — eelkõige kohalik kogukond ja haiglad, aga ka Regionaalhaigla ise ning muidugi tervishoiusüsteem laiemalt.

Kui maakonnahaiglate teeninduspiirkondades väheneb seoses demograafiliste muudatustega patsientide arv ning samal ajal eelistab üha rohkem patsiente käia arsti juures pealinnas või Tartus, siis on riigi poolt tark juba ettevaatavalt anda kellelegi laiem vastutus ja kohustus haiglavõrgu, sh üldhaiglate kvaliteetse toimimise osas.

Eestis on kaks suurt piirkondlikku haiglat, kuhu on koondunud tipptasemel ravipädevus enamikul erialadel. Need on Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum. Kui riik panustab tipphaiglate arengusse, mis tõstab nende atraktiivust nii patsientide kui ka arstide silmis, on loomulik, et saame ühtlasi ka vastutuse arstiabi säilimise tagamise eest väljaspool Tallinna ja Tartut. Ehk teeninduspiirkonna kõrvale on uuesti tekkimas vastutuspiirkonna mõiste. Selline suund on Sotsiaalministeeriumi poolt sisse kirjutatud haiglavõrgu arengukava muudatustesse. Loomulikult ei saa seda kohustust vaadata sellisena, et täna Regionaalhaiglas töötavad arstid peavad tulevikus veelgi rohkem töötunde tegema. Pigem toob see meile kohustuse leida ja võtta tööle rohkem arste, kui me seda seni teinud oleme

Vestlustest Rapla elanikega selgub, et väga oluliseks peetakse teadmist, et  arstiabi on vajadusel käeulatuses, haigla erakorralise meditsiini osakond valmis koheselt abi andma ning  ka eriarstiabi  kodukohas mugavalt kättesaadav. Samuti hinnatakse toimivat  kiirabiteenust,  mis tagab, et  kõik tõsisemad haiged piisavalt kiiresti piirkonnahaiglasse jõuaksid.

Maakonnahaiglate olukorrast

Viimastel aastatel on kohalikke ärevil hoidnud Rapla maakonnahaigla edasine saatus. Kui 2011. aastal tuli otsus sulgeda haigla sünnitusosakond, puhkes pahameeletorm, korraldati meeleavaldusi ning koguti allkirju sünnitusteenuse jätkamise toetamiseks. Küsitlustest selgus, et sulgemise vastu olid ka paljud pensionieas mehed, ju kandis sünnitusosakond nende jaoks kohaliku kogukonna järjepidevuse staatust. Maakonda, kus on hästi funktsioneeriv tervishoiusüsteem soovivad jääda või kolida ka noored pered.

Ent haigla juhtkond seisis silmitsi nii ravikvaliteedi säilitamise probleemi kui majandusliku paratamatusega — sünnitusteenuse pakkumine väheneva sünnitajate arvu juures oli haigla jaoks liiga kulukas ning tootis haiglale miinust. Sarnases olukorras on täna mitmed maakonnahaiglad, kes peavad kõige olulisemaks kohalikule elanikule parima arstiabi pakkumist, kuid seisavad silmitsi haigla majandamisprobleemide ning arstide vähesusega. Seetõttu väheneb üldhaiglate usaldusväärsus ning  üha enam patsiente pöördub piirkondlikesse haiglatesse.

Võrgustumise plusspooled

Sotsiaalministeeriumi  toetatav haiglate võrgustumise plaan ehk väiksemate haiglate koostöö suurematega on tekitanud kohalikes mitmeid küsimusi. Õhku on paisatud erinevaid ärevavõitu küsimusi — kas sõna „võrgustumine“ ei peida hoopis perspektiivi, kus suurem „neelab“ väiksema?

Regionaalhaigla on veendunud, et tegemist on sammuga, mis peaks tervishoiuteenuse osutamist selles piirkonnas parendama.

Regionaalhaigla saab enda poolt pakkuda nii kvaliteetset eriarstiabi kui ka õla alla panna haigla hoone ülalpidamisel koostöö kohaliku haigla ning riigi toetusega. Maakondade elanike poolelt vaadatuna peaks eelpool kirjeldatu olema igati tervitatav. Selline areng tähendab  Regionaalhaigla jaoks vastutuspiirkonna laiendamist, mis omakorda toob meile kohustuse aidata kaasa maakonnahaiglate arstiabi kvaliteedi tõusule.