Osakond on õe nägu

Reedel, 27. novembril toimub Regionaalhaigla õendusjuhtimise konverents „Õendusjuht muutuste keerises“. Konverentsi teemal arutavad korraldajad Regionaalhaigla anestesioloogiakliiniku õendusjuht Katre Zirel ja diagnostikakliiniku õendusjuht Elena Mahhova.

Konverentsi pealkiri on „Õendusjuht muutuste keerises“ Miks otsustasite keskenduda õendusjuhtimisele?

Katre Zirel: Õendust üldiselt ja õe tööd on käsitletud paljudel konverentsidel ning seminaridel. Suur roll nende korraldamisel ja läbiviimisel on olnud Eesti Õdede Liidul ja erialaühingutel. Meie haigla suurte konverentside, näiteks sisehaiguste kliiniku ja kirurgiakliiniku konverentside, lahutamatuks osaks on saanud õenduse sessioonid.
Õendusjuhtimisele pühendatud konverentsi ei ole enne korraldatud. Muuseas, ka meie lähiriikides mitte. Nii seadsimegi endale eesmärgiks keskenduda õendusjuhtide tööle ning analüüsida nende erinevaid rolle ja ülesandeid. 

Elena Mahhova: Konverentsi pealkirjas kaks väga olulist sõna: „õendusjuht“ ja „muutused“. Eesti tervishoiusüsteem on viimase viieteistkümne aastaga palju muutunud – muutunud on tervishoiu korraldus, organisatsioonid, ressursid, töötajate arv ja oskused, kasutusel olevad tehnoloogiad ja meetodid, ka suhtumine tervishoidu. 

Katre Zirel: Areng on positiivne, aga samas tuleb arvestada, et iga muutus pingestab töökeskkonda, st mitte kõiki uuendusi ei võeta positiivselt vastu. Need muutused on seadnud ja seadvad ka edaspidi väljakutseid õendusjuhtidele. 
Regionaalhaiglas oli seisuga 31.10.15 tööl 2347 õendus-hooldustöötajat, sh 1442 õde, 101 laboranti, 12 farmatseuti ning 792 hooldustöötajat. Ei ole ju kuidagi mõeldav, et kogu see suur hulk inimesi toimiks organisatsioonis iseenesest.

Elena Mahhova: Toome välja kaks suuremat valdkonda, mis on näiteks viimastel aastatel õendusjuhtide töös muutunud. Arvestades õdede nappust ja seda, et üha enam lähevad õed tööle teistesse riikidesse, siis suurenenud on nii värbamisega kui ka uute töötajate juhendamisega seotud aeg. Teiseks on muutunud üha olulisemaks jälgida personali meeleolu muutusi, et ära hoida õdede läbipõlemist. 
On teada-tuntud tõde, et osakonna keskseks kujuks on õendusjuht, kelle „näo“ järgi kujuneb terve osakond. Õendusjuhil on seega suur roll osakonna, aga ka kogu organisatsiooni kultuuri kujundamisel.

Eestis toimub igal aastal mitmeid juhtimiskonverentse. Mille poolest erineb neist õendusjuhtimise konverents?

Katre Zirel: Tõepoolest, juhtimiskonverentse on palju, seda tingib ilmselt asjaolu, et maailmas ei ole kunagi olnud nii palju juhte kui täna– esmatasandi-, keskastme-, tippjuhte. Valitseb arusaam, selleks, et midagi üldse teha saaks, peab olema juht. 
Võime ju küsida, et mille poolest on haiglad erilisemad kui teised suured ettevõtted ja vajavad nn oma juhtimiskonverentsi? Tervishoid seab oma juhtidele kõrgemad nõudmised. Eeldatakse, et juht kannab juhi ülesandeid ning samal ajal on ka tippspetsialist, teab-tunneb oma eriala. See kehtib nii arstide kui ka õdede puhul.

Elena Mahhova: Tööandjad otsivad õendusjuhtideks õdesid, kes oleksid võimelised juhtima, juhendama, arendama, administreerima ning koordineerima nii personali tööd kui patsientidele osutatavaid teenuseid. Seega, edukas õendusjuht peab oma töös korraga arvestama nii juhtimisteooriaid kui ka õendustöö eripära. Ja nende teemade käsitlemine teeb meie konverentsi erinevaks.
Siin kohal toon välja, et hetkel on registreerunud konverentsile üle 320 õendusjuhi Eesti erinevatest haiglatest. See näitab, et vajadus juhtimiskogemuste jagamise vastu on suur.

Millised on peamised teemad, millest räägitakse
I sessioonil „Peeglike, peeglike“?

Katre Zirel: Esimeses sessioonis vaatame natuke minevikku ja küsime: kuidas sai eelmisel sajandil ühest põetajast teiste juht? Millised olid õendusjuhi rollid toona ning millega pidi seisma silmitsi, mis olid peamised probleemid ja küsimused? Aruteludes liigume tänapäeva ning otsime vastuseid küsimustele, kas ja kuidas on õendusjuhi roll muutunud, kas ootuse õendusjuhile on muutunud?

II sessiooni pealkiri annab viite, et õendusjuhtide tee on kividega kaetud..

Elena Mahhova: Võiks ju küsida, et kui palju meil on neid õdesid, kellel on võimekust ja huvi tõusta ametiredelil mitu astet ja saada õendusjuhiks? Sageli valitakse õendusjuhiks õde, kes on oma valdkonna tipptegija. Nii võib aga juhtuda, et värskelt ametisse asuval õendusjuhil, oma uut väljakutset vastu võttes, ei ole tegelikult piisavat ettevalmistust ning puudub ka ettekujutus, mida ja kuidas teha. 
Juhtimisalases kirjanduses on sageli püstitatud küsimus: mil määral on juhi töö õpitav ja mil määral kogemustega omandatav? Teises sessioonis otsime vastuseid nendele küsimustele.

Katre Zirel: Õendusjuhtide töö ei ole kindlasti kerge töö. Selles töös on kõik omavahel seotud – administreerimine, otsustamine, vastutamine kogu meeskonna töö suhtes, üksuse õdede juhendamine ja motiveerimine, suhtlemine jne. Usun, et suur ja enamus osa õendusjuhte lähevad tööle sooviga teha oma tööd paremini, aidata teistel oma tööd hästi teha ning samal ajal üritavad hakkama saada ümbritseva info ja tempo virrvarriga. 

Elena Mahhova: Me kõik teame, et maailm seisab silmitsi õdede puudusega. Samal ajal on haiglates ravil raskemas seisundis patsiendid, ravikestus on järjest lühenenud. Kuidas piiratud tööjõuressurssi kasutada nii, et patsientidele osutatav abi ei kannataks ja töötajatel jaguks motivatsiooni? Arvan, et seda küsimust esitavad õendusjuhid endale tihti.

Katre Zirel: Seni on räägitud arstide puudusest. Praegu on domineerivam õdede ja hooldustöötajate puudus. Eestis töötavate õdede arvu prognoosimudeli koostajate sõnul on meie tervishoid jõudnud faasi, kus just õdede vähesusest on suurenenud arstide töökoormus ja takistatud patsiendikeskse arstiabi arendamine.
Millele keskendub III sessioon „Andromeeda udukogu“

Elena Mahhova: Andromeeda udukogu on meie galaktika naabergalaktika, mida vaid selge ning pimeda taevaga on võimalik näha ka palja silmaga. Kolmandas sessioonis püüame diskuteerida teemal: kas juht (sarnaselt andromeeda udukogule) peab olema kogu aeg nähtav alluvatele? Arvestades tänapäevase tehnoloogia võimalusi ja arengut, kas õendusjuhi pidev kohalolek on vajalik? 

Mis motiveerib õdesid töötama õe erialal?
Mis motiveerib õendusjuhte töötama?

Katre Zirel:  Mulle meenub kunagi öeldud mõte, et kui inimesed ise loovad oma tööle tähendust, siis on nad ka õnnelikumad ning ka tulemuslikumad. Eesti esimene doktorikraadiga õde, Põhja-Eesti Regionaalhaigla õendusjuht Kristi Toode, on oma doktoritöös väitnud:  mida rohkem saab õde patsiendi heaolu nimel panustada, seda tähendusrikkam on tema töö ja elu. 

Elena Mahhova: Kaasaaegses organisatsioonis mõistetakse motiveerimise vajalikkust ning on loodud mitmeid võimalusi: parima töötaja nimetamisest organisatsiooni ühisüritusteni välja. Õendusjuhte aga peetakse sageli isemotiveeruvateks ning nende kiitmisele rõhku ei panda... Ehk siit küsimus: kas keegi väljastpoolt saab teist inimest motiveerida? Kas üldiselt on võimalik teist inimest motiveerida? Või peab olema ”motivatsiooni kristall” meie sees? Nendele küsimustele otsime vastuseid viimases sessioonis.