Kuidas vabaneda sõltuvusest?

Igasugune sõltuvus, olgu selleks alkohol, narkootikumid või hasartmängud, suunab karile kogu inimese elu, haarates pahatihti keerisesse kaasa ka sõltuvuse käes kannatava inimese perekonna. Regionaalhaigla kliiniline psühholoog Aili Maar selgitab, mida tähendab sõltuvus ning kuidas toimib psühhoteraapia kui sõltuvushäire üks ravimeetoditest.

Professor Jaanus Harro sõnul ei räägita sõltuvusest kui haigusest piisavalt või kui teemat puudutatakse, siis sageli emotsionaalses nihkes. Kuidas Teile tundub, kas räägime sellest suurest probleemist liiga vähe ja valede rõhuasetustega?
Olen nõus, et laiemal ühiskondlikul tasandil puudutame teemat liiga vähe ja selle ümber on palju märgistamast ning stigmatiseerimist. Inimestel tundub olevat raske mõista, et sõltuvuse all peame silmas siiski tõsist haigust. Sageli kiputakse samastama alkoholi tarvitamist alkoholi tarvitamise häirega. Rääkides ravist ja psühhoteraapiast, siis meie klinitsistidena ravime siiski sõltuvust.

Millal saame rääkida sõltuvusest?
Sõltuvusele on iseloomulikud raskused sõltuvusaine tarvitamise piiramisel ja sellele kuluv aeg, taluvuse tõus tarvitatava aine suhtes, võõrutusnähud ja nende leevendamine aine tarvitamisega, samuti muude huvide taandumine ning korduvad ja sageli ebaõnnestunud katsed tarvitamist lõpetada või vähendada. Lisaks kaasnevad sõltuvusega enamasti negatiivsed tagajärjed igas mõttes – psühholoogilised, majanduslikud, sotsiaalsed. Probleemi väljakujunemisel on sellega seotud ka teised haige lähedased, töökaaslased jne Sõltuvushäire  olemasolu hindavad spetsialistid selleks loodud erinevate hinnanguvahendite abil, võttes arvesse ka kõike eelpool mainitut. Sõltuvus on koormus kogu perekonnale ja ka ühiskonnale. Pereliikmed oleks mõistlik kaasata psühhoteraapilisse raviprotsessi. Meie patsiendid räägivad, et enamasti kaasnevad sõltuvusega ka probleemid suhetes.

Kui palju on ajas muutunud suhtumine sõltuvushaigesse?
Kas suhtumine on muutunud ei oska hinnata, aga tahaks loota, et muutumas on  üldised seisukohad ja hoiakud. Me võiks käsitleda sõltuvushäirega patsienti kui inimest, kellel on probleem, mitte kui probleemset inimest.

Psühhiaatriakliiniku konverentsil esinesite ettekandega „Sõltuvushäire psühhoteraapiast“. Millele keskendus Teie ettekanne?
Kõigepealt tutvustasin psühhoteraapiat kui ravimeetodit ning seejärel keskendusin psühhoteraapia võimalustele sõltuvushäirete ravimisel. Kuna sõltuvushäire ravis on äärmiselt oluline kogu ravimeeskonna koostöö, siis tutvustasin erinevaid psühhoteraapilise ravi põhimõtteid ja etappe raviprotsessis, et kõik neid ühtmoodi mõistaksid.

Kas psühhoteraapia iseseisva meetodina aitab sõltuvushäirete puhul?
Psühhoteraapia meetodeid on erinevaid. Kui me räägime Eesti kontekstis, siis olemasolevates ravijuhendites soovitatakse sõltuvushäirete puhul kasutada kognitiiv-käitumisteraapia meetodeid ja ka teisi, näiteks psühhodünaamilise psühhoteraapia ja pereteraapia meetodeid. Hästi oluline on ravimeeskonna koostöö.
Mul on hea meel, et sõltuvushäirete ravis on astutud sammuke edasi, kui Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus loodi kaksikdiagnoosiga patsientide päevaravi osakond, kus aitame neid inimesi, kel lisaks psühhiaatrilisele haigusele esineb kaasuv uimastite kasutamise häire.

Millised on olulised küsimused, millele sõltuvushäireid ravides mõtlete?
Üks väga oluline teema, mille üle ka mujal maailmas praegu arutletakse on küsimus, kas sõltuvushäire saab esineda ilma psüühikahäireta ja kuidas seda kindlaks teha? Kuid üldine seisukoht tundub olevat see, eriti kui rääkida kaksikdiagnoosist, et koosesinevaid haigusi tuleb ravida samaaegselt, ainult nii on ravitulemusi oodata. 

Aili Maar esines ettekandega „Sõltuvushäire psühhoteraapiast“ psühhiatriakliiniku sügiskonverentsil neljapäeval 26. novembril.