Kuidas käituda peale kriisiolukorda sattumist?

Regionaalhaigla kliinilised psühholoogid Marko Neeme ja Eerik Kesküla annavad nõu, mida teha, kui olete üle elanud traumeeriva kriisiolukorra, näiteks on olnud oht kas teie elule või kellegi teise elule. Kriisiolukord ja selle üleelamine on riskifaktoriks posttraumaatilise stressihäire ja läbipõlemissündroomi tekkele, ennetamiseks tuleks kindlasti järgida psühholoogide soovitusi.

Posttraumaatililine stressihäire tekib, kui inimene elab üle mingisuguse traumeeriva olukorra. Selleks on tavaliselt erakorraline sündmus, kus inimene kogeb mingisugust ohtu, millega kaasneb tugev hirm ja äärmine abitusetunne. Tavaliselt põhjustab traumaatilise kogemuse sellises sündmuses osalemine, selle tunnistajaks olemine või oht vigastustele ja surmale. Selleks võib olla vägivallajuhtum, suitsiid, mõrv, õnnetusjuhtum, terroriakt,  kannatanutega õnnetus ( põleng, plahvatus ) jne Sellise olukorra tagajärjel võivad tekkida korduvad ja väga häirivad mälupildid, millega kaasneb sageli ka kehaline erutus. Inimene võib hakata vältima neid kohti, kus sündmus toimus ning kaasneda võib emotsionaalne tuimenemine.

Kuidas käituda peale kriisiolukorda sattumist?

• Lükake magamaminekut edasi vähemalt 6 tunni võrra, kuna magamine tugevdab traumeerivaid mälestusi;
• Vältige alkoholi, stimulante sh kofeiini, nikotiini tarvitamist, et vähendada kehalist erutust. Jooge taimeteed või toasooja vett;
• Vältige bensodiasepiine ehk rahusteid, sest uuringud näitavad, et need pigem võimendavad traumaatiliste mälestuste kinnistumist;
• Hoiduge emotsioonide lahtiharutamisest esimese 6 tunni jooksul, kuna see võib tugevdada traumeerivaid mälestusi.
• Tegelege millegagi, mis hõivab tähelepanu, eelkõige nägemismeele. Mängige näiteks telefonis mänge või vaadake televiisorit. See vähendab traumaatilise sündmusega seotud kujutluspiltide tekkimist.
• Kindlasti otsige peale kriisiolukorda sattumist psühholoogilist abi.

Psühholoogiline esmaabi

Psühholoogilise esmaabi all mõeldakse psühholoogilise abi võtteid, millega soovitakse normaliseerida ja leevendada esmaseid stressireaktsioone kriisijuhtumi korral. Psühholoogid annavad nõu, milliseid reaktsioone inimene peaks jälgima ja kuidas nendega toime tulema. Psühholoogilise esmaabi pikaajalisem eesmärk on on posttraumaatilise stressihäire (PTSH) väljakujunemise ennetamine.

Psühholoogilise esmaabi viis elementi on turvatunde loomine, rahustamine, individuaalse ja kollektiivse enesetõhususe suurendamine, sotsiaalse toetuse soodustamine ja lootuse tekitamine.

Kliinilised psühholoogid rakendavad tavaliselt psühholoogilist sekkumist kas individuaalselt või grupis. Ühe meetodina kasutatakse väljaelamisvestlust, kus grupiteraapia vormis püütakse juhtunust luua ühtne integreeritud lugu või terviklik mälestus. Seejärel antakse konkreetsed võtted ja soovitused, kuidas kaebustega toime tulla.

Kaebusteks on sageli häirivad mälupildid või kehalised vaevused, uinumisraskused. Peale esmast sekkumist toimub kuu aja möödudes veel üks kohtumine, kus hinnatakse juba konkreetsemalt, kas juhtunu järgselt on kujunenud posttraumaatiline stressihäire, meeleolu- või ärevushäire ning vastavalt vajadusele hakatakse raviga spetsiifiliselt tegelema, näiteks rakendatakse ühe võimalusena psühhoteraapiat.