Kas Regionaalhaiglal on tõesti raha üle?

Eelmisel nädalal väitis Eesti Ekspressi artikkel, et Eesti haiglatel on raha üle. Raha seisvat arvelduskontodel ning Ardo Ojasalu sõnul tuleks see kasutusse võtta. Ojasalu väitel on Regionaalhaiglal arvelduskontodel olev „ülejäänud“ raha kasvanud 42 miljoni euroni. Kahjuks ajab Ojasalu segamini tulemi ja käibevahendid, on jätnud tähelepanuta investeeringuplaani, võetud laenud ja vajalikud tagasimaksed. Siiski niisama majandusaasta aruannet pealiskaudselt vaadates järeldusi teha ei saa.

Esmalt tuleb mõista ravijuhu definitsiooni ja seda, kuidas haigekassa ravijuhtu hinnastab ning millised erinevad komponendid on ühes ravijuhus. Näiteks ei ole haiglate ravijuhtude maksumused võrdsed, sest keskmise ravijuhu maksumus sõltub sellest, kui keerukate juhtumitega haigla tegeleb. Regionaalhaigla ravib Eestis kõige keerukamaid juhtumeid ja seepärast meie case mix index (ravijuhu keerukusaste) on 1,6, mis on oluliselt kõrgem kui teistel haiglatel (täpsemad selgitused haigekassa kodulehel ravikvaliteedi rubriigis).

Iga ravijuhu maksumus sisaldab endas erinevaid komponente - ravimid, arstide/õdede/hooldajate/tugipersonali töötasu, operatsioonikulud, diagnostikakulud, meditsiinitehnika kulu ning muud haigla ülalpidamisekulud, sh raha säilitusinvesteeringuteks kui ka uusinvesteeringuteks. Eraldi investeeringuraha riik haiglatele ei maksa. Haigla tegevuse rahastamine käib ravijuhu hinnastamise kaudu. Raviteenuse hind peab ära katma kõik teenusega seotud kulud, sh investeeringud. Samas on teenused väga erinevad ning üksik näide ei kirjelda adekvaatselt tervikut, st kõiki haigla osutatavaid raviteenuseid. Ka reserve eraldi hinnakomponendina raviteenuse hinnas ei ole. Rahavoo riskide sh reservide juhtimine on haigla vastutus. Riski täiendavaks maandamiseks (eelkõige ehitusperioodidel) on sõlmitud ka arvelduskrediidi leping rahandusministeeriumiga.

Välisvahendite osakaal on väike
Eksitav on väide nagu teeks Regionaalhaigla uusinvesteeringuid suuresti välisvahendite toel. Välisvahendite osakaal on tegelikult väike. Näiteks kui uue psühhiaatriakliiniku ehitus maksab ca 36 mln eurot, siis välisvahendeid saame selleks üksnes 8,88 mln eurot. Meie teine suurinvesteering on uus Y-korpus, kuhu koondub patoloogiakeskuse ning vähiravialane tegevus. Ka selle korpuse maksumus on samas suurusjärgus ning sellest ca 14 mln kaetakse välisvahenditest. Muu tuleb katta omavahenditest ehk siis raha eest, mida maksab meile ravijuhtude kaudu haigekassa. Seega majandusaasta aruandest nähtuv kogutud tulem on suuresti mõeldud just nende investeeringute katmiseks. Investeeringute planeerimisel arvestatakse ka säilitusinvesteeringutega, seda nii meditsiinitehnika kui ka ehitiste osas. Regionaalhaigla investeeringute vajadus 10 aasta perspektiivis on ca 292 mln eurot. Teadaolevad ERF toetused moodustavad sellest 23,4 mln eurot ehk ca 8%. 

Regionaalhaigla laenukoormus 2017. aasta lõpus oli 65 mln eurot. Tugev majanduskeskkond ja kaasnevad finantseerimisturu tingimused võimaldavad Regionaalhaiglale soodsaid laenutingimusi ja seda võimalust järgnevatel aastatel ka kasutatakse. Investeeringute vajadused on märkimisväärsed ning ainuüksi järgneva kolme aasta jooksul suurendab Regionaalhaigla laenukoormust ca 24,5 mln euro võrra, et viia ellu Y-korpuse ehitus ning vajalikud meditsiinitehnika investeeringud. 10 aasta perspektiivis on investeeringute vajaduse katmiseks vaja täiendavalt kuni 34 mln eurot laenufinantseeringuid. Sealjuures on arvesse võetud nii tänaseid rahalisi vahendeid kui ka võimalikke ERF investeeringutoetusi.

Täiendavalt 
Regionaalhaigla tulem oli 2017. aastal planeeritust suurem ja seda seetõttu, et lükkasime edasi kavandatud meditsiinitehnika soetused, kuna leidsime, et olemasolev aparatuur on veel kasutuskõlblik või ka seepärast, et hanke korraldamine on võtnud oluliselt enam aega. Seega ei saa tulemi alusel teha kuidagi ennatlikke järeldusi, vaid tuleb aru saada konkreetsest haiglast, investeeringuvajadustest, haigla rahastusviisist ja muudest asjaoludest.
Arvelduskontodel olev raha on peamiselt kogunenud investeeringukomponendi arvelt. Rahajäägi hindamisel ei saa ära unustada tuleviku investeeringuvajadusi ning ka olemasolevate ja planeeritavate laenude tagasimakseid. Raha kogutakse eelseisvateks investeeringuteks - et teha säilitusinvesteeringuid, uusinvesteeringuid kinnisvarasse ning soetada uut meditsiinitehnoloogiat. Arvestades, et Regionaalhaigla on kõrgem ravietapp, on meie meditsiinitehnika ka oluliselt suuremate tehniliste võimalustega ning seega ka kallim, mõnikord ka Eestis ainus ja ainulaadne. Kasvav raha hulk on peaasjalikult tingitud investeeringute graafikust. Eelmised suuremad ehitusinvesteeringud lõpetati perioodis 2010-2015 (X-korpus, C-korpuse renoveerimine). Mõlemaga käis kaasas ka meditsiinitehnika soetamine.

Ardo Ojasalu ettepanek arvel olev raha igapäevatöö korralduseks kasutusse võtta, võtaks sisuliselt võimekuse investeerida meditsiinitehnikasse ja hoonetesse, mis omakorda vähendaks ravivõimekust. On ilmne, et tervishoidu täiendava raha andmisel vaatas valitsus nii rahandusministeeriumi kui ka sotsiaalministeeriumi kaudu ka haiglate majandusnäitajaid. Regionaalhaigla esitab igal aastal ministeeriumidele oma majandusnäitajad, rahavoo prognoosid ning haigekassaga toimuvad igal aastal lepingulised läbirääkimised.

Agris Peedu
Regionaalhaigla juhatuse esimees