Regionaalhaigla võimekus raviteenust pakkuda on praegusest lepingumahust suurem

Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu ja analüütik Maarika Kuhi annavad ülevaate Regionaalhaigla praegusest ja lähiaastatel prognoositavast ravivõimekusest. Oleme ka sotsiaalministeeriumile ja Haigekassale seda tutvustanud ning edastanud oma ettepanekud, kuidas paremini tagada Põhja-Eesti elanikkonna meditsiiniline turvalisus. «Regionaalhaiglal on olemas suurepärane võimekus osutada kõrgetasemelist eriarstiabi senisest rohkem, tagades elanikkonnale parem ja kiirem eriarstiabi kättesaadavus,» ütles Peedu.
Regionaalhaigla analüütikud koos erialajuhtidega kaardistasid eriarstiabi ravijuhtude tegeliku võimekuse ja vajaduse kuni aastani 2020. Oma analüüsi metoodikas välistasime muu hulgas valmisolekutasu, geograafilise kättesaadavuse, ennetuse ja iseseisva õendusabi. Meie eesmärk oligi näidata sotsiaalministeeriumile ja nende kaudu valitsusele ning ka haigekassale, et kui suunata täiendavat raha tervishoidu, siis kus ja millises mahus on vajadus kõige akuutsem. Analüüsi koostamisel võtsime arvesse meie praegust taristut ja juba töös olevaid arendusi, nagu näiteks onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku ning patoloogiakeskuse ja psühhiaatrikliiniku uute hoonete ehituse. Samuti võtsime arvesse seniseid ravijärjekordi ja meie inimressurssi, arvestades sealhulgas residentide erialavalikuid. Nii päevaravis kui ka statsionaarses ravitüübis on Regionaalhaigla tegelik võimekus praegusest lepingumahust palju suurem.

Päevaravis suudaksime enim suurendada ravitöö mahtu onkoloogia, statsionaarses ravitüübis üldkirurgia, sisehaiguste ja ortopeedia lepingureal. Onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku uue korpuse valmimine võimaldab suurendada eelkõige päevaravi juhtude arvu, vähemal määral ka statsionaarsete ravijuhtude arvu. Näeme iga päev, et päevaravi vajadus kasvab, sellesse tuleb enam panustada. Kuid Regionaalhaigla kõrgema etapi haiglana ilmselgelt ei saa vähendada ka statsionaarset osa arvestades seejuures, et Regionaalhaigla ravijuhtude kaalukus (casemix) on haigekassa statistika kohaselt vaieldamatult kõrgeim Eestis. Meie suund kattub seega ka hiljuti kinnitatud haigekassa arengukavas 2018-2021 esitatuga, et eriarstiabi osas peab haigekassa jätkuvalt oluliseks soodustada suundumust ravi osutamiseks ambulatoorselt või päevaravina, tagades statsionaarse ravi võimalused kindlustatute ravivajaduse muutustest tulenevalt tõsiste haigusjuhtude jaoks.

Hetkeseisuga hinnatud tegelik võimekus on ca 19 miljonit eurot suurem, kui on kirjas Regionaalhaigla 2017. aasta lepingus haigekassaga. Esmapilgul tundus see meilegi üllatav, kuid faktidele tuginedes on see reaalsus. Ligi 40% viidatud summast tuleneb ravijuhtude kasvust, ülejäänu kõrgemast ravijuhu keskmisest maksumusest, kui on lepingus haigekassaga. Enim saaksime ravimahte statsionaaris tõsta üldkirurgia, kardioloogia, hematoloogia, sisehaiguste ja ortopeedia erialadel, ambulatoorselt onkoloogia, pulmonoloogia ja kardioloogia eraialadel ning päevaravis onkoloogia, ortopeedia ja hematoloogia erialadel. Võime möönda, et mõni üksik eriala on praeguses situatsioonis oma võimekuse lae saavutanud tingimusel, et ravijuhu keskmine maksumus ei kasva. Näiteks ambulatoorses neurokirurgias ja ambulatoorse infektsioonhaiguse vallas on praeguse patsientide voo ning olemasoleva personali juures ooteaeg mõistlik. Kuna Regionaalhaigla osutab kõrgema etapi raviteenust kogu Põhja-Eestis, meil on vastava väljaõppe saanud professionaalne personal ja ka vastav kõrgetasemeline meditsiinitehnika ning arvestades Eesti elanikkonna vananemist, on kasvanud vajadus teostada kallimate lisavahenditega ravijuhte. Kõige suuremas rahalises mahus vajame seda kardioloogias kulukamate ravijuhtude tõttu, nagu näiteks transaortaalne aordiklapi implantatsioon (TAVI) ja vatsakest toetavate seadmete (VAD) ravi, kuna sealne tegelik ravijuhu keskmine maksumus on märksa kõrgem, kui on praegu lepingus haigekassaga.

Nii oleme praegu paratamatult seisus, kus rahaliselt lepingu mahus püsimiseks jääb ravijuhtude arv täitmata. Kooskõlastusringil olev Eesti Haigekassa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmine peaks andma reaalse võimaluse eelviidatud probleemkohtade oluliseks leevendamiseks. Loodame, et kooskõlastusringil võetakse nii Regionaalhaigla kui ka Eesti Haiglate Liidu ja erialaühenduste esitatud märkuseid arvesse ning lisarahastus jõuab tervishoidu juba 2018. aastal. Siiski – lisaks täiendavale rahastusele tuleb Eesti väiksust arvestades teha revisjon selles osas, et ei toimuks haiglates dubleerimisi nagu näiteks võime seda täheldada tänasel päeval onkoloogias. Kokkuvõte: patsientide ravivajadus ja Regionaalhaigla võimekus kvaliteetset raviteenust osutada on selgelt suurem sellest, mis mahus saame praegu lepingu raames patsientidele raviteenust pakkuda