Kiirabi kvaliteeti tõstavad pidevad treeningud

Kaks aastat tagasi toimus Eestis kiirabireform, mille peamiseks eesmärgiks tagada kiirabiteenuse kiire kättesaadavus ja kvaliteet ning muuta kiirabi struktuur ja korraldus vastavaks muutunud oludele.
Kiirabireformiga laienes Põhja-Eesti Regionaalhaigla kiirabikeskuse teeninduspiirkond ning struktuuri lisandusid uued brigaadid. Võib öelda, et suurim ja raskeim muudatus puudutas töötajate väljaõpet, kuna kiirabiteenust hakkasid suuremas osas osutama arstibrigaadide asemel õebrigaadid. Õebrigaadi koosseisus on kaks õde ja kiirabitehnik, üks õde on brigaadi vastutav juht ja üldjuhul on tal erakorralise meditsiini õe kvalifikatsioon.

Kiirabi rahastatakse täielikult riigieelarvest. Sel aastal on selleks ette  nähtud üle 36 miljoni euro. Sellest summast rahastatakse ka töötajate pidevat täiendkoolitust. On ette nähtud, et kiirabis töötav arst ja õde peavad aastas läbima 60 tundi ja kiirabitehnik 40 tundi koolitust. Koolituskeskused asuvad Regionaalhaigla, Tallinna ja Tartu Kiirabi juures. Töötajate koolitused hõlmavad nii teoreetilist kui ka praktilist õpet, korraldatakse koostööõppusi erinevate tervishoiuasutuste vahel, samuti politsei ja päästeteenistusega eriolukordade lahendamiseks.
Teooria praktikasse
Regionaalhaigla kiirabikeskus korraldab oma töötajatele regulaarselt traumapäevi ehk simulatsiooniõppusi. Traumapäevade korraldamise põhieesmärgiks on võimalikult realistlikes ja harva esinevates olukordades (nagu nt suurõnnetus, lapse elustamine jne) abi andmise harjutamine ja treenimine. Traumapäevale eelnevad teoreetilised ja praktilised koolitused - taaselustamise ja traumakoolitused, triaaži ja katastroofikoolitused jne. Elu on näidanud, et teoreetilised koolitused praktilise elemendita ei tõsta teenuse kvaliteeti, kuna stressisituatsioonides harjutamata tegevused ununevad. Oluline on läbi simulatsiooniõppuse toetada personali teadmisi ning tõsta valmisolekut tegutsemaks kriitilistes situatsioonides.

Õppustel läbitud ja omandatud realistlike situatsioonülesannete tulemusel on kiirabitöötaja enim valmis abistama kriitilises seisundis patsienti ning patsient saab parimat abi. Praktika näitab, et noortele kiirabitöötajatele selline õppeviis vägagi meeldib.
Regulaarsed treeningud toovad välja, et suurt erinevust arstibrigaadi või õebrigaadi tegutsemise vahel ei ole, kriitilistes situatsioonides on oluline algorütmidele tuginev kiire  ja ladus tegutsemine. Parem kui töötaja "eksib"  mängus ja mõistab milline on õige käitumistehnika ning hiljem neid vigu ei korda. Seega võib kindlalt väita, et traumapäevadest võidavad kõik!

Põnevad simulatsiooniõppused
Simulatsiooniõppuste eesmärgiks on:

• osutatava abi kvaliteedi tõus
• ​tegevusele tagasiside saamine /andmine
• meeskonnatöö harjutamine
• koostöö harjutamine teiste brigaadidega või operatiivstruktuuridega
• juhtimisoskuse tõstmine (brigaadijuhi korraldused, triaaž sündmuskohal)
• iseseisev teadmiste täiendamine
• motivatsiooni tõstmine võistluselemendi kaudu
• koolitusvajaduste väljaselgitamine
• ravijuhendite koostamine

Väikesaared ei jää abita
Kuidas jõuab aga püsiasustusega väikesaartel abi abivajajani, olukorras kus perearsti tööpiirkonnaks on väikesaar liiga väike ja igapäevaselt perearst ei viibigi saarel? Või olukorras, kus abivajaja peab perearsti juurde pöördumiseks minema ise mandrile? Kuidas panustatakse elanike turvatunde kasvu erakorralises situatsioonis, tagatakse kohapealne esmaabisüsteem ja väljaõppinud personal, kui kolmeliikmelise kiirabibrigaadi paigutamine saarele ei ole otstarbekas?
Püsielanikkonnaga Eesti väikesaared on lahutamatu osa Eesti territooriumist ja sealsel elanikkonnal on samuti õigus saada vajadusel kvaliteetset abi. Reeglina peab inimene väikesaarel elades arvestama, et tervis peab olema heas korras, nohutilkade või Paratsetamooli varude täiendamine on võimalik vaid mandril käies ja kasuks tulevad ka teadmised esmaabi andmisest. Teadaolevalt suureneb erakorraliste juhtumite tõenäosus suvekuudel, turistide ja puhkajate tipphooajal, kui saartel kahe-kolmekordistub inimeste arv ja pidu käib peo otsa.

Praeguseks töötab nii Kihnu, Ruhnu kui Vormsi saarel esmaabiosutajate brigaad, kes peab valvet 24 tundi ööpäevas. Tegemist on kohalike elanikega, kelle põhitööks on olla vallavanem, õpetaja, turismitalu pidaja, päästekomando liige jne ja kelle sooviks on teha veel midagi oma kogukonna turvalisuse tagamiseks. Käesolevaks hetkeks kuuluvad need inimesed osalise koormusega ka Regionaalhaigla koosseisu ja nad on saanud põhjaliku esmaabialase väljaõppe, osalenud teooriatundides ja teinud korduvalt praktikatunde nii erakorralise meditsiini osakonnas kui ka kiirabiga kaasa sõites. Väljaõpetatud inimesed ei ole loomulikult valmis ravima raskes seisus patsiente. Nad annavad kohapeal esmaabi ning neid juhendab/konsulteerib telefoni või Skype´i teel Regionaalhaigla telemeditsiiniarst. Seega, kui keegi väikesaare elanikest või saare külalistest helistab hädaabinumbril 112, antakse info kohe edasi esmaabibrigaadile, kelle  ülesanne patsiendi eest hoolt kanda ja meditsiiniaparaatide näitajate alusel tema seisundi kohta haiglale infot edastada. 

Katre Zirel
Anestesioloogiakliiniku õendusjuht