Dr Toomas Marandi: ravimite kõrval- ja koostoimetele tuleb pöörata rohkem tähelepanu

Ravimite kõrval- ja koostoimed on märkimisväärne probleem igapäevases kliinilises praktikas. Tulenevalt ravimikasutuse suurenemisest, rahvastiku vananemisest ja kaasuvate krooniliste haiguste osatähtsuse tõusust, tuleb sellele teemale pöörata üha suuremat tähelepanu.

Kõrvaltoimetele hakati tähelepanu pöörama 1960ndatel aastatel pärast talidomiidi katastroofi, kus rasedatele ohutuks peetud talidomiidi kasutamise tagajärjel sündis vähemalt 10 000 sünnidefektiga last. Sellest ajast on pärit ka esimesed soovitused süstemaatiliselt koguda ja analüüsida kõrvaltoimete esinemist. Ravimite kõrvaltoimed on oluline hospitaliseerimise põhjus – näiteks Hollandis aastatel 2005/2006 läbi viidud uuring leidis selliseid juhte 5,6%, millest autorite arvates olid pooled ärahoitavad. Ravimite kõrvaltoimega seonduva ravijuhu keskmine maksumus oli 5461 eurot, lisaks jäi tööealistel patsientidel teenimata tulu keskmises suuruses 1712 eurot.

Kõrvaltoimete registreerimise on riiklikul tasandil korraldanud Ravimiamet, kes koondab olemasoleva info ja edastab selle tsentraalsesse andmebaasi eesmärgiga osaleda aktiivselt ravimiohutuse propageerimisel. Kahjuks on teatiste edastamine tagasihoidlik ja vajab kindlasti tõhusamat toetust ka tervishoiuteenuste osutajatelt.

Sellest aastast on Põhja-Eesti Regionaalhaiglas kliinilise farmakoloogi dr Toomas Marandi juhitud töörühm juurutanud igapäevapraktikasse Eestis ainulaadse ravimite kõrvaltoimete registreerimise süsteemi, mis on seotud e-haiguslooga ja kuvab aset leidnud kõrvaltoime põhjustanud ravimit kõigile kolleegidele, kes patsiendiga tegelevad. Sellest võiks saada algus patsiendipõhisele kõrvaltoimete registreerimisele riiklikul tasandil.

Ravimite koostoimete klassifikatsioone on mitmeid. Näiteks Rootsis ja Soomes enimkasutatud ravimite koostoimete andmebaas SFINX (Swedish, Finnish, INteraction X-referencing) jaotab koostoimed nelja klassi – A, B, C, D. Nendest C tähendab kliiniliselt olulist koostoimet, mida on võimalik õige doseerimisega vältida ja D sellist kliiniliselt olulist koostoimet, mida tuleks vältida. Koostoimete esinemissageduse risk suureneb kasutatavate ravimite arvu suurenemisega, enim probleeme tekitavad näiteks igapäevaselt laialt kasutatavad kardiovaskulaarsesse süsteemi toimivad ravimid ja verehüübivust mõjutavad ravimid.

2010. aastal Rootsis läbiviidud uuringus võrreldi retseptide andmebaasi kandeid SFINX (andmebaasiga ning leiti, et 38% patsientidest esines C tüüpi ravimite koostoime ning 3,8% D tüüpi ravimite koostoime. Kuna koostoimed võivad halvendada patsiendi seisundit, siis on oluline välja töötada mugavalt kasutatavaid abivahendeid arstide teavitamiseks koostoime riskist. Nii on ka Põhja-Eesti Regionaalhaiglas esimesena Eestis kliinilisse kasutusse juurutatud eelviidatud SFINX koostoimete andmebaas, kus koostoimete riskitase kuvatakse arvutiekraanil retsepti kirjutamisel või soovi korral ka haigla infosüsteemiga integreeritud lahenduses (http://ravimid.med24.ee).

Täpsema ülevaate Põhja-Eesti Regionaalhaiglas kliinilisse praktikasse juurutatud süsteemidest annab dr Toomas Marandi Eesti Arstide Päevadel esitlusele tulevas ettekandes „Ravimite koos- ja kõrvaltoimete e-teenuse kasutuskogemus PERHi näitel“.

Toomas Marandi