Sven Kruup: edu valem – tehnoloogia, talent ja tolerants

2002. aastal esitas urbanist Richard Florida küsimuse: kas on ikka tõsi, et inimesed liiguvad sinna, kus on töökohti? Probleemi süvenedes leidis ta, et see väide ei vasta tänapäeval enam tõele – sagedamini liiguvad hoopis töökohad sinna, kus on inimesi.
Meditsiinivaldkonnas näeme sarnaseid trende – arstiabi andmise võimekus kontsentreerub sinna, kus on nõudlus ja nõudlus tekib seal, kus elavad inimesed. Kuna kasvu mootoriks on sageli loovus, võisteldakse selle nimel, et kindlustada endale rohkem loovaid talente. Tõmmates taas paralleele urbanistliku teooriaga – võidavad need haiglad, kes suudavad pakkuda kolme T kombinatsiooni:
Tehnoloogia – kasv nõuab tehnoloogiat ja selle rakendamine eeldab tänapäevast infrastruktuuri. Kõrgtehnoloogilised keskused, sh haiglad suudavad pakkuda atraktiivseid töökohti.
Talent – kasv vajab loomingulist talenti – ideaalis peaks iga edukas haiglameeskond koosnema, kas ainult talentidest või siis „sisaldama“ talente piisaval hulgal, et kallutada arengulisi protsesse positiivses suunas.
Tolerants – kasv vajab avatust. Professionaalne mõtte- ja väljendusvabadus ei kujuta ohtu edukusele, vaid on selle eeltingimuseks. Muutused haiglas tekivad tänu professionaalsele avatusele.

Kuidas me oma „kolme T-d“ haigla infrastruktuuritehnika-, meditsiinitehnika-, turva- ja logistika-, majandus- ja toitlustusvaldkonnas 2014. aastal arendasime? 

Infrastruktuuritehnika valdkonnas oli 2014. a olulisimaks verstapostiks C-korpuse 1. järgu ehituse valmimine ja hoone kasutuselevõtt suvel.
C-korpuse 16 000m2-se megaprojekti 2. etapi järelevalvega paralleelselt tegeles ITT 2013. aastal Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi juhtimisel alanud ja külmade ilmade tulekuga pooleli jäänud „CO2 projekti“ B-korpuse fassaadi viimistlustööde lõpuleviimise juhtimise ja järelevalvega. Teine „CO2 projekti“ tööaasta päädis tööde eduka lõpetamisega oktoobris, mille tulemuseks sai vaade B-korpusele väljastpoolt oluliselt kenamaks ning raviruumid senisest tuntavalt soojemaks.
Tööde mahult edasi liikudes valmis novembris ITT järelevalvel haigla uue keskköögi ehitus C-korpuse soklikorrusel ning terve hulk väiksemaid remondiprojekte haigla erinevates korpustes (sh psühhiaatriakliiniku polikliiniku remont, ruumide rajamine kolmanda MRT seadme tarbeks X-korpuses, tuleohutuspaigaldiste korrastamine haigla erinevates korpustes jne).
Sügisel algasid ITT ettevalmistused ka 2015. aastasse planeeritud A-korpuse fuajee laienduse ja kahetasandilise parkla projekti käivitamiseks ning samuti D-korpuse (patoloogiakorpuse) ümberprojekteerimiseks.

Haiglatöö arvudes
Mõned nopped infrastruktuuri tehnilise toe talituse töömailt – 2014. aastal registreeriti 5581 teadet tehnosündmuse kohta, millest 435 puudutas ventilatsiooni, kütte ja jahutuse, 1277 veevarustuse ja kanalisatsiooni, 1407 elektripaigaldiste, 496 nõrkvoolupaigaldiste, 1043 üldremondi ja 908 avatäidete (uksed, aknad) valdkonda. Kõik edastatud sündmused leidsid oma positiivse lahenduse. Lisaks eelpool nimetatule teostas infrastruktuuri tehnilise toe talitus veel suure hulga Regionaalhaigla erinevate korpuste tehnosüsteemidele hooldust ja teste ning viis kord kvartalis läbi tuleohutussüsteemide komplekskatsetusi. Järgnevalt on ära toodud lühike näidisloetelu tehnilise toe talituse hooldatavatest tehnosüsteemidest meie haiglas: 112 ventilatsioonisüsteemi, 20 soojussõlme, 2 katlamaja, 600 jahutusseadet, 27 veesõlme. Olemasolevatele hooldatavatele tehnosüsteemidele lisandus C-korpuse uue osa valmimisega veel: 1 soojussõlm, 1 soojuspump, 3 jahutusseadet, 21 sisse- ja väljepuhke agregaati, 2 uut kompressorit, 4 täppiskonditsioneeri, 255 fancoil´i, 5 UPS-süsteemi, üks 20-silindriline diiselgeneraator katkematu elektrivarustuse tagamiseks võrgukatkestuste korral. Lisaks veel erinevaid valve- ja jälgimissüsteeme (sh ligi 100 turvakaamerat), tuleohutus- ning automaatikasüsteeme hoone tehnoseadmete jälgimiseks ja seadistamiseks. Kõikide insenertehniliste süsteemide töö ja etteantud parameetrite jälgimiseks ja kontrollimiseks saab automaatikakeskus igapäevaselt uutest hoonetest informatsiooni ca 16 000 mõõte-, kontroll- ja seadepunktist. Järgmise ehitusetapi valmimisel suureneb tehnosüsteemide arv veelgi.
Haigla ITT insenere tuleb tunnustada. Kui võrdleme oma haigla ITT inseneride töömahtusid analoogse suurusega edukate projektijuhtimisfirmade töömahtudega Eesti turul, siis näeme, et keskmiselt töötab iga haiglainsener sellises võrdluses ca 1,5 kuni 1,8 kordse töökoormusega. See võrdlus aitab ehk haiglaperel paremini mõista, miks kõik värsked hoonelised ruumilised? unistused kohe päevapealt projektipaberile ning betooni ei kandu.

Meditsiinitehnika valdkonnas oli suurimaks projektiks C-korpuse I poole seadmestamise (labori uus automaatliin, magnetnavigatsiooni süsteem invasiivkardioloogiale jt) ja suurte kohtpaiksete seadmete (kardioangiograafia seadmed jt) ümberkolimise korraldamine renoveeritud pindadele. Samuti osakondade kolimise tehniline toetamine meditsiiniseadmete operatiivse ümberinstallatsioonil. Kevadest esimeste sügiskuudeni olid kõigil haigla meditsiiniinseneridel C-korpusega seotud töödest pead-käed-jalad tööd täis ning nende tööpäevade pikkused venisid sageli hiliste õhtutundideni.
C-korpusega mitte seotud suurimaks meditsiinitehnoloogia projektiks 2014. aastal, oli haiglale kolmanda MRT seadme hanke ettevalmistamine sügisel ning järgnenud seadme installatsiooni järelvalve detsembris. Tänaseks on seade paigas ning käib intensiivne personali väljaõpe.
2014. aasta I kvartalis rakendus meditsiiniinseneride eestvedamisel haiglas täies mahus Eesti esimene DIS-tehnoloogial baseeruv isikudosimeetria labor, mis sai mõõtelabori akrediteeringu 2013. a sügisel. Antud tehnoloogia võimaldab haigla ca 300 kiirgustöötajal igapäevaselt oma personaalset kiirguskoormust mõõta ning tulemusi hinnata. Lühike mõõteperiood ja tulemuste kohene selgumine loob eelduse kiirgushügieeni rikkumiste õigeaegseks avastamiseks ning vältimiseks.

Turva- ja logistikavaldkonna esmaseks ülesandeks 2014. aastal oli jätkuvalt haigla turvalisuse ja tuleohutuse tagamine ning haigla transpordi korraldamine, aga samuti haigla toimepidevuse tagamise plaanide kaasaajastamine.
2014. a viidi haiglas turvatalituse ja tuleohutuse spetsialistide juhtimisel läbi 5 suuremat tuletõrjeõppust: 3 Seewaldi, 1 Mustamäe ning 1 Hiiu korpuses. Lisaks nimetatud evakuatsiooniõppustele viidi haigla erinevates osakondades läbi ka 20 päästelohistite kasutamise õppust. Tulemusena paranes haigla struktuuriüksuste koostöö võimalikule tuleõnnetusele reageerimisel. Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames panustasid haigla tuleohutuse spetsialistid koos Päästeameti meeskonnaga haiglate tuleohutuse e-õppe koolituskeskkonna loomisesse. See koolituskeskkond võimaldab Regionaalhaiglal vähendada vastavateks teoreetilisteks õppusteks kuluva auditoorse koolituse mahtu ja seega säästa väärtuslikku tööaega. E-õppe koolituskeskkond rakendatakse Regionaalhaiglas töösse 2015. a alguskuudel.
Haigla transpordimeeskond käivitas juulist edukalt korpustevahelise „patsientide voodist-voodisse“ transpordiprojekti. Positiivse bürokraatliku rutiinina värskendati sügisel haigla toimepidevuse plaani ning esitati see Terviseametile heakskiitmiseks. Töö haigla kiirabikeskuse toimepidevusplaanide värskendamisel veel käib.

Majandusvaldkonnas toimus 2014. aastal väiksemat sorti pereheitmine, mille käigus eraldus majandusteenistusest haigla toitlustusteenistus. Kevad-suvest alustas haiglas tööd majandusteenistuse juhatajana Tõnu Talisainen, kelle sülle kukkus lisaks teenistuserahva igapäevase töö korraldamisele koheselt ka haigla järgmise 6-aastase „Rendipesu ja pesu pesemise riigihanke“ ettevalmistamine. Selle riigihanke tingimustes said varasemast täpsemalt formuleeritud haigla nõuded rendipesu kogustele ja kvaliteedile ning seeläbi loodetavasti ka haigla osakondade pesuvajadused ja -huvid paremini kaitstud. Uus hange viidi läbi suvel ning rakendus alates aastavahetusest 2015.
C-korpuse kasutuselevõtt mõjutas ka majandusteenistust, kes koostöös turva- ja logistikateenistusega andis oma suure panuse nii renoveeritud osakondade kolimiste ettevalmistusteks vajalike suurpuhastuste kui ka osakondade majandusinventari kolimise korraldamisega.

Toitlustusvaldkonnas lõppes sügisel 7-aastane toitlustusteenuse sisseostuleping P. Dussmann Eesti OÜ-ga. Suvel viis haigla läbi toiduainete ostmise riigihanked ning alates oktoobrist, üle paljude aastate, võttis oma keskköögi opereerimise taas üle. See otsus langetati majanduslikel kaalutlustel – toitlustusteenuse sisuline analüüs näitas, et haigla on võimeline seda ise efektiivsemalt ja odavamalt korraldama. Meie haigla toitlustusteenistuse perre lisandus ühekorraga pea 60 uut köögitöötajat. Kõik ettevalmistused uue köögi käivitamiseks on tänaseks lõpusirgel. Alates veebruari keskpaigast toimub uue köögi ja kohviku kasutuselevõtt. Siinkohal soovime oma köögirahvale täpset kätt leemekulbi liigutamisel maitsvate roogade valmistamiseks nii patsientidele kui ka töötajatele.

Tagasipõige linnauurijate töömaile
Olles nüüd oma traditsioonilise „tootmisraporti“ 2014. aasta kohta esitanud, teeksin veelkord väikese kõrvalepõike linnauurijate töömaile. Richard Florida väidab, et loovust stimuleerib ideede vahetus, mis leiab aset kogukondades ja igapäevases suhtluses. Ei piisa lihtsalt sellest, et koguda kokku hulk loovaid natuure. Loovus ei sünni videokonverentsidest. See saab alguse inimestevahelistest suhetest. Kui haigla suudab paljude aastate vältel oma töötajatele järjekindlalt pakkuda atraktiivset töökeskkonda ning toetada atraktiivsete töökohtade loomist ja mehitamist, siis arenevad usaldus, sallivus ja loomingulisus.
Artikli avalõigus jäi mainimata neljas oluline tegur – aeg. Majanduses, ettevõtete tootmistegevuse planeerimisel põhineb kõik kvartaliarvestusel. Pikaajalised visioonid killustatakse lühiajalisteks eesmärkideks ning unustatakse igapäevases kiires tempos hoopiski. Isegi suuri ümberkorraldusi tahetakse teostada hetkega, mõtlemata kaugemale kui neli kuud. Oskus mitte uppuda oma kalendermärkmiku igapäevastesse askeldustesse ning vaadates ajas tagasi, mitte unustada eesootavaid horisonte – see peaks eristama kolleegi Regionaalhaiglast teiste haiglate töötajatest. Siis lehvib haigla lipp lennukalt ka tuulevaiksetel päevadel.

Tehnoloogia, talent, tolerants, loovus – horisont, mille poole püüelda!

Sven Kruup
Juhatuse liige