Regionaalhaigla on rohekursil - miks see oluline on?
21.08.2023Regionaalhaigla on rohekursil – miks see oluline on?
Põhja-Eesti Regionaalhaigla on seadnud oma strateegiliseks sihiks kestliku arengu ning süsiniku jalajälje vähendamise. See tähendab ambitsiooni pakkuda kvaliteetseid tervishoiuteenuseid viisil, mille keskkonnamõjud on võimalikult väikesed.
Tekst: Andra Migur
Fotod: Regionaalhaigla
2021. aastal mõõtsime haigla tegevusega kaasneva süsiniku jalajälje suuruse. Saime teada, et haigla aastane jalajälg on 31 319 tonni CO2 ekvivalenti. See on võrreldav 13,5 miljoni liitri diiselkütuse põlemisel tekkiva heitega. Haigla kõige suuremad kliimamõjud seisnevad elektrienergia tarbimises (35% koguheitmetest), laotoodete ehk sisse ostetud kaupade tootmise ja tarbimisega seotud heitmetega (27%) ning töötajate haigla ja kodu vahel liikumisega (15%).
Keskkonda hoides
Miks peaks iga haigla, iga tervishoiuasutus tegelema oma keskkonna ja süsiniku jalajälje vähendamisega? Põhjusi on mitu.
1. Kliimateadlaste prognoosid annavad tugevasti häirekella selle kohta, et harjumuspärasel viisil toimides on maailm teel kolmekraadise globaalse temperatuuritõusu poole (1). Selline trend muudab paljud osad maakeral inimestele elamiskõlbmatuks, veevaeseks ning toidutootmiseks sobimatuks. Kasvavate toidu- ja veejulgeoleku probleemide taustal saavad kõik riigid olema kliimamuutustest mõjutatud läbi majanduskriiside, uute pandeemiliste haiguspuhangute, ressursipuudusest puhkevate vägivaldsete konfliktide ning rände kaudu (2). Tervishoiusüsteem seisab silmitsi nii majanduslike kui ka ekstreemsetest ilmastikuoludest tulenevate toimepidevuse väljakutsete, uute pandeemiate ja kliimamuutuste mõjul tekkivate haiguste haldamise ja masskannatanute situatsioonide väljakutsetega.
2. Tervishoiusektori süsinikuheitmed moodustavad 4,4% globaalsetest kasvuhoonegaaside heitmetest (3). See on enam kui kaks korda suurem heitmete hulk kui toodetakse näiteks lennunduses. Kui tervishoidu võrrelda riikidega, oleks tervishoiusektor Hiina, Ameerika Ühendriikide, India ja Venemaa järel suuruselt viies emiteerijariik maailmas. On oluline teadvustada, et tervishoiuteenuste osutamisega kaasneb oluline negatiivne kliimamõju.
Adudes probleemi olemust ja oma osalust selles, on paljud tervishoiuasutused üle maailma seadnud eesmärgiks viia oma tegevusest tulenev süsiniku ja keskkonna jalajälg võimalikult väikeseks. Näiteks on Ühendkuningriigi tervishoiusüsteem seadnud eesmärgiks vähendada otseseid heitmeid aastaks 2032 koguni 80% ning viia kogu tarneahela heitmed kliimaneutraalseks aastaks 2045 (4). Holland on kokku leppinud, et seitsme aastaga vähendatakse tervishoiu süsinikuheitmeid 49% ning aastaks 2050 on kõik haiglad süsinikneutraalsed.
3. Kliimamuutustel on inimestele otsene tervisemõju ja need mõjud suurenevad tulevikus märkimisväärselt (5). Keskmise õhutemperatuuri pea kolmekraadine tõus toob kaasa tugevad kuumalained, mille mõju leevendamiseks puuduvad veel kogemused ja ühiskondlik teadlikkus.
Tormid, üleujutused, libedus ja äärmuslikud ilmastikuolud suurendavad traumade riski.
Maapinnalähedase osoonisisalduse suurenemine halvendab õhukvaliteeti, samuti kasvab maastikupõlengute oht ning allergiat põhjustavad õietolmuperioodid on pikemad ja intensiivsemad.
Kõik eelmainitud trendid ja olukorrad omakorda tekitavad muret, stressi ja vaimse tervise häireid, mistõttu võimekus pakkuda vaimse tervise abi muutub üha kriitilisemaks (6).
Tervishoiupoliitika peamine eesmärk on tagada kõikidele elanikele hea tervis ja heaolu (7). Soovides panustada elanikkonna tervisesse, on iga tervishoiuasutuse kohustus ja vastutus pakkuda tervishoiuteenuseid viisil, millega kaasnevad tervise- ja seega ka keskkonnamõjud on võimalikult väiksed.
4. Valitsustevahelise kliimapaneeli välja töötatud stsenaariumite põhjal on kriitiline vajadus aastaks 2030 vähendada süsinikuheitmeid vähemalt 43% võrra (8). Nii suur suunamuutus toob vältimatult kaasa selle, et lähema kümne aasta jooksul muutub põhjalikult ühiskondlik elukorraldus, tehnoloogia ja majanduse toimimisviisid. Muutustest on mõjutatud kõik tasandid, alates riikidest ja riikidevahelistest ühendustest, lõpetades sektorite, organisatsioonide ja iga üksikindiviidiga. Tervishoiusektor on nii muutustest mõjutatud osapool kui ka ise muutuse läbiviija. Tervishoiusektori suured väljakutsed seisnevad nii enda tarbimisharjumuste muutumises ja ringmajanduse põhimõtete rakendamises kui ka keskkonnasäästlike ravi- ja tugiprotsesside juurutamises.
5. Eestis on kuumalained aasta-aastalt tugevamad, põuaperioodid pikemad ja paduvihmad ohtlikumad. Seetõttu ei ole oluline mitte ainult kliimamuutusi pidurdada, vaid ka aktiivselt kliimamuutustega kohaneda. See tähendab infrastruktuuri, seadmete ning protsesside kohandamist selliseks, et oleks võimekus ka kriitilistes ilmastikuoludes säilitada raviteenuste osutamise kõrge kvaliteet.
Sammud jätkusuutlikkuse teel
Regionaalhaigla on tänaseks astunud esimesed jõulised sammud oma jätkusuutlikkuse teekonnal.
⮚ Kogu Regionaalhaigla energia tuleb taastuvatest energiaallikatest – sellest tuleneb meie kõige suurem võit süsiniku jalajälje vähendamisel 2022. aastal.
⮚ Alustasime energiasäästu programmiga, tehes seda nii ülehaiglalisi võimalusi kasutades kui ka kutsudes iga töötajat oma energiasäästliku käitumisega panustama.
⮚ Jaanuaris loobusime ühekordsete nõude kasutamisest töötajatele suunatud sööklas – see aitab kaasa jäätmetekke vähendamisele.
⮚ Aprillist alates loobusime patsientidele pudelivee pakkumisest ja kutsume kõiki üles pudelivee asemel kraanivett tarbima.
⮚ Juba teist aastat kutsume üles töötajaid autosõidu asemel keskkonnasõbralikumal viisil tööle tulema.
⮚ Vähendasime hangitavate kinnaste sortimenti, loobudes kõige keskkonnavaenulikumatest versioonidest.
⮚ Paljud administratiivalad on loobunud prügikastidest ning selle asemel sorteeritakse jäätmed jäätmekeskustes.
⮚ Juhendame töötajaid digiprügi vähendamisel, et sellest tulenevat süsiniku jalajälge vähendada.
⮚ Võtsime Y-korpuses kasutusele tsentraliseeritud printerilahenduse, mis vähendab nii printerite ja seotud tarvikute kui ka kasutatava paberi hulka.
Siit edasi on meie pilk suunatud teadlikkuse tõstmisele, keskkonnasäästlike praktikate rakendamisele, jäätmetekke vähendamisele ning ringsete toodete kasutamise suurendamisele.
Teame ka, et iga suur muutus algab väikesest muudatusest igaühes endas. Ainult koos on meil jõudu, et midagi päriselt korda saata. See tähendab, et juba väga lihtsad ja igapäevased tegevused aitavad haigla tarbimist vähendada ja seeläbi keskkonnamõjusid vähendada. Säästlikult tarbides hoiame kokku ka neid vahendeid, mida saame kasutada patsientide ravi parandamiseks ja uutesse seadmetesse investeerimiseks.
Edasi väiksema jalajäljega!
(1) IPCC_AR6_SYR_LongerReport.pdf
(2) Tartu Ülikooli kestliku arengu keskus. Kliimamuutused ja Eesti: mida peab teadma ja mida ette võtma | Tartu Ülikool 12.04.2023
(3) Emissions by sector - Our World in Data
(4) Greener NHS » Delivering a net zero NHS (england.nhs.uk)
(5) IPCC_AR6_SYR_LongerReport.pdf
(6) Kliimamuutustega seotud tervisemõjud. Hans Orru