Terje Peetso: Patsient kui aktiivne raviprotsessis osaleja, mitte passiivne ravi saaja

Me räägime üha enam tervishoiu patsiendikesksusest ja patsiendile orienteeritusest. Ühest küljest tähendab see, et patsienti  kaasatakse raviprotsessi kavandamisse varasemast  rohkem ning arvestatakse tema tagasiside, hinnangute ja soovidega, kuid patsiendikesksus tähendab ka seda, et patsiendil on teatavad tervisealased teadmised ja oskused ning ta on ise aktiivne andma tagasisidet, et saaksime paremini mõõta ravi mõju tema elukvaliteedile tervikuna ehk tervisetulemit.   

Patsientide teenuskogemuse (ehk PREMside – patient-reported experience measures) kohta koguvad infot kõik haiglad, polikliinikud ja perearstikeskused. Kuna selliste andmete kogumine on seadusest tulenevalt kohustuslik, on kõikjal olemas vormid, millega patsiendid saavad anda tagasisidet tervishoiuteenuse kogemuse kohta.

Teenusekogemusest järgmine aste, mille poole liigume, on koguda patsientidelt andmeid ka ravi mõjust tema elukvaliteedile. Selliseid rahvusvaheliselt standardiseeritud küsimustikke ehk PROMse (patient-reported outcome measures) kogutakse ravi käigus ja ka ravi järgselt mitmeid kordi ning seeläbi salvestatakse patsientide hinnangud tema ravi kulgemisele ja mõjule. Sama küsimustiku kaudu võib ilmneda ka info, mida arst oskab pidada patsiendi paranemise/tervenemise ja edasise ravitaktika valiku seisukohalt oluliseks, kuid mida patsient ise ei oskaks alati olulisekspidada.

Selliste küsitluste teostamiseks saame suurepäraselt ära kasutada meie digiriigi võimalusi ja inimeste harjumust elektrooniliste kanalite kasutamisel, et kogu protsess oleks neile võimalikult lihtne ja mugav. Uuringute järgi võib öelda, et Euroopas kasutavad tervishoiu digilahendusi need patsiendid, kellel on hea koostöö oma arstiga, samas kui Ameerika Ühendriikides on olukord vastupidine – digilahendustest  otsitakse tuge siis, kui koostöö arstiga ei suju. Meil oleks siit stardipositsioon selgelt parem.

Olukorras, kus me räägime väärtuspõhisest tervishoiust ja personaalmeditsiinist,  on patsientide poolt hinnatud tervisetulem väga oluline. Selleks, et valida inimesele sobivat ennetus- või ravimeetodit ei ole alati vaja tingimata geeniuuringuid teha ja ravida inimest ainult kui bioloogilist probleemi, vaid kindlasti ka uurida, mida ta tegelikult ise soovib ja mis on tema jaoks oluline eeldatav tervisetulem.

Miks koguda tervisetulemi andmeid patsiendilt?

Patsiendi jaoks on eesmärk parim võimalik ravitulemu, mis on kahtlemata oluline ka arsti ja tervishoiu süsteemi vaatest.. Patisenditunnetus – see, mismoodi ta elab oma haigusega (kodus) – on väga tähtis osa raviprotsessis, kuid selle mõõtmiseks pole seni häid valikuid olnud. PROMsid on just selle jaoks rahvusvaheliste organisatsioonide poolt välja töötatud ning nende rakendamisega igapäevapraktikas saame toetada ka patsiendi aktiivsemat osalemist  kogu raviprotsessis.

Standardiseeritud küsimustikud, nii PREMsid kuid just eriti PROMSid, annavad olulist tagasisidet ka haiglale. PROMs andmete põhjal saame hinnata ravikvaliteeti ja seda vajadusel parandada, muuta ravitaktikat, muuta vajadusel ka töökorraldust asetades rõhku senisest erineva(te)le lüli(de)le raviprotsessis, seega vastata paremini patsiendi vajadustele.

Viimane on oluline, sest just PROMidest jõuab meieni hulk elukvaliteeti puudutavaid andmeid: kui palju patsient liigub, kuidas magab, kuidas toitub, millised on tema sotsiaalsed suhted ravi ajal, raviepisoodide vahelisel ajal ning ravi järgselt, kas ja kui palju esineb valusid jne.

Nagu viidatud, on PROMs küsimustikud standardiseeritud rahvusvaheliste organisatsioonide poolt ning seeläbi küsitakse samu küsimusi patsientidelt kõikjal maailmas. See omakorda pakub võimaluse võrrelda nii riike kui ka haiglaid ning mõnedes piirkonnades võrreldakse sama haigla sees ka sarnseid haigeid ravivaid arste omavahel. Konkurentsi ei tasu siinkohal peljata, vaid taoliste andmete võrdlemine oleks oluline sisend vajalike tervishoiukorralduslike otsuste langetamiseks kõikidel mainitud tasemetel.

Miks me neid andmeid siis juba järjepidevalt ei kogu – IT roll

Patsiendilt saadavate tervisetulemi andmete kogumisprotsessis on väga palju osalejaid: alates IT-lahendustest lõpetades patsientide ning nende oskustega. Sellest tulenevalt tuleb kogu andmete saamise protsess väga põhjalikult läbi mõelda, et andmed tõepoolest laekuksid ning need oleksid nii elulähedased kui võimalik. PROMside väärtus tuleb kõige selgemalt esile kui kogu see andmestik on seotud patsiendi haiguslooga ja seal olevate meditsiiniliste andmetega. Sel juhul oleksid raviandmed ning patsiendi tagasiside samas võrdluses. Meil seda teha praegu ei ole võimalik, kuna hoolimata kõrgest digitiseeritusest haiglates on raviandmete süsteemne analüüs endiselt omajagu keeruline. Nende kitsaskohtade ületamisel jõuamegi lähemale personaalmeditsiinile: arst vaatab patsiendi andmeid, haiguslugu ja tagasisidet ning viib need andmed kokku, et patsiendiga koos parimad ravivalikud paika panna.

Olen üsna kindel, et kui PROMse laiaulatuslikult rakendada, siis peab sellega kaasnema lisaks meedikute koolitusele ka patsientide teadlikkuse kasvatamine. Kogemused näitavad, et patsiendid kipuvad raporteerima nagu tublid õpilased – tahavad öelda nii nagu peab ja kirja pannakse need näitajad, mis on „õiged“. Seepärast on oluline, et patsiendi hinnang oma tervisele oleks „ilustamata“, sest vaid nii aitab patsiendi hääl saavutada kõige paremaid ravivalikuid. Selline tulemus on hea nii patsiendile, arstile kui ka meditsiinile tervikuna. 

PROMside kogumine tavapärase haiglatöö osana teeb alles esimesi samme. Seni on PROMse kogutud kliiniliste (ravim)uuringute osana, aga sellega ongi asi piirdunud. Aktiivsemaks edasi liikumiseks oleme tänaseks algatanud juba mitu projekti PROMide kogumiseks, et ka meie kohapealsetes tingimustes piloteerida, kuidas need andmed aitavad paremini hinnata ravitulemust ja täpsemini ajastada vajalikke muudatusi raviplaanis. Nendest projektidest laekuvate andmete analüüsini jõuame tõenäoliselt mitte varem kui aasta pärast.