Insuldikeskus pakub ööpäevaringset abi

29. oktoobril tähistatakse kogu maailmas insuldipäeva. Insuldisümptomite korral tuleb kiirelt abi kutsuda ning insuldiravikeskusesse jõuda. Tänu aastatepikkusele tööle ja suurele kogemusele saab Regionaalhaigla insuldiravikeskus pakkuda patsientidele parimat tänapäevast ravi. Stina Eilsen uuris, kuidas on insuldiravi Regionaalhaiglas korraldatud.

Reede hilisõhtu Regionaalhaiglas. Neuroloogia valvearst on sel ööl neuroloogiakeskuse juhataja dr Andrus Kreis, väga pikaajalise kogemusega neuroloog.

Reanimobiilibrigaadilt saabub eelteavitus, et haiglasse tuuakse insuldikahtlusega patsient, 60-aastane naisterahvas. Algab kiire ettevalmistusperiood, sest insuldi ravimisel on määravaks aeg, iga kaotatud minut võib patsiendi tervenemisvõimalusi vähendada. Dr Kreis saab haige abikaasa kontaktnumbri ja patsiendi isikukoodi. Ta avab kärmelt arvutist digiloo. „Kõigi võimalike riskifaktoritega tuleb kursis olla. Peame teadma, mis haigusi saabuv patsient on põdenud või põeb ning milliseid ravimeid ta tarvitab,“ selgitab dr Kreis. Samal ajal valmistub ka erakorralise meditsiini osakond patsiendi saabumiseks – triaažiõde tellib kompuutertomograafia koos angiograafilise uuringuga ning laborist spetsiaalse vereanalüüside paketi.

Insuldiravi – tõeline meeskonnatöö

Viieteist minuti pärast jõuab reanimobiil haiglasse. Sealt edasi toimuvad tegevused filigraanse täpsusega, kuskil ei teki viivitust. Dr Kreis on tutvunud patsiendi haiguslooga ja EMO-s ootel, võetakse vereproov ning patsient sõidutatakse kiirabiraamil kompuutrisse. Valveneuroloog ja õde on patsiendiga kogu aeg kaasas, õde teeb kompuutertomograafia laual esimese trombolüütikumi süsti. Trombolüüsi mediaan on Regionaalhaiglas 21 minutit, mujal maailmas on see umbes 41 minutit. Edasistel uuringutel selgub, et sellel patsiendil on suur ajuarteri tromb ning hoolimata hilisest öötunnist on radioloogid kohe valmis tegema trombektoomiat. Kui patsient jõuab angiograafiasse, kutsutakse juurde anestesioloogide meeskond, kes vastutab patsiendi elutähtsate funktsioonide eest. Raskemas seisundis  patsiendid jäävad esimeseks ööpäevaks anestesioloogide valve alla. Sellel patsiendil läheb hästi, ta on insuldikeskusesse jõudnud õigel ajal – insuldiravi ajaaken on üldjuhul neli ja pool tundi. Pärast ööd intensiivravis jääb ta neuroloogiakeskusesse edasisele ravile.

Haiglas on kolm spetsiaalse väljaõppe saanud radioloogi, kes teevad trombektoomiat ehk viivad reiearteri kaudu sisse peenikese sondi ning n-ö tõmbavad aegamööda trombi välja. „Ajuarteris sondiga liikumine on ohtlik tegevus ja nõuab suurt kogemust,“ ütleb radioloog Vladislav Malikov. Dr Malikov on teinud ligi kolmsada trombektoomiat. Aastas tehakse Regionaalhaiglas umbes sada protseduuri, sel aastal tõenäoliselt veidi rohkem. Keerulisemate juhtude puhul teevad protseduuri kaks radioloogi koos. „Kui patsient hakkab juba protseduurilaual pärast trombektoomiat jäsemeid liigutama ja muutub kontaktivõimeliseks, siis on rõõm suur,“ kirjeldab dr Malikov.

Diagnostika päästab elusid

Alates eelmisest aastast on võimalik ajuinfarkti haigete diagnostikas kasutada magnetresonantstomograafilist (MRT) uuringut, seda ööpäev ringi. „Tänu sellele saame ka öösiti tuvastada, kui vana on haiguskolle, millal see tekkis ning nii rohkem haigeid ravida,“ rõõmustab diagnostikakliiniku juhataja dr Äli Roose. Dr Roose sõnul on ravi efektiivsuse mõttes väga oluline, et patsient jõuaks õigel ajal haiglasse, kus on olemas tänapäevased ravivõimalused.

Insuldi puhul räägitakse kitsast, nelja ja poole tunnisest ajaaknast, aga viimaste uuringute tulemused näitavad, et insuldiravis on lisaks ajafaktorile oluline roll ka radioloogilistel uuringutel. Nende abil võib mõne patsiendi puhul ajaaken pikeneda. Näiteks teadusajakirjas The New England Journal of Medicine avaldatud mahukas rahvusvaheline teadusuuring „MRI-Guided Thrombolysis for Stroke with Unknown Time of Onset“ näitas, et ravi saab laiendada ka nendele, kes juba haigusega ärkavad, kui kasutada MRT uuringut laialdasemalt. MRT näitab ka pärast nelja ja poolt tundi, kui palju on päästetavat ajukude alles. „Kui patsient ise ei saa rääkida ja kedagi ei olnud haiguse tekkimise ajal tema kõrval, siis saame just diagnostika abil teada, mis seisus ta on ning millistest protseduuridest oleks abi,“ selgitab dr Roose.

Tipptasemel tulemused

Mõni patsient jääb oma lugudega pikaks ajaks meelde. „Meil oli siin neuroloogiakeskuses üsna hiljuti ravil üks 60–70-aastane meesterahvas,“ meenutab dr Kreis. „Ta toodi väga raskes seisus, halvatuse ja kõnehäirega. Talle tehti nii trombolüüs kui ka trombektoomia ja järgmine päev oli ta terve, käis osakonnas ringi ning hakkas kojuminekuks valmistuma, kui sai sama raske insuldi.“ Arstid ei kaotanud lootust ning patsiendile tehti uus trombektoomia. Ülejärgmisel päeval oli patsient taas raskest seisust välja tulnud ja nii see jäigi.

„Kõige alus on kollegiaalne koostöö, kogu selles keerulises ravitegevuses sagib patsiendi ümber kümneid inimesi,“ rõhutab dr Kreis ning lisab: „Neuroloogiakeskus üksi ei oleks kunagi saavutanud nii häid ravitulemusi, nagu meil on praegu ette näidata.“

Insuldiravi tulemused on Eestis väga head ning haiglatevaheline koostöö tihe. Regionaalhaiglas tehakse ööpäev ringi nii tromblüüsi kui ka trombektoomiat, ka ravitakse siin arvuliselt Eestis kõige enam patsiente – 2018. aastal Regionaalhaigla neuroloogiakeskuses ravitud 1722 patsiendist 936 olid insuldidiagnoosiga. 44 protsenti teostatud trombolüüsidest ja trombektoomiatest olid heade kaugtulemustega, st kolme kuu möödudes sai patsient iseseisvalt hakkama.

See tulemus on võrreldav maailma insuldiravi tippkeskustega.

Milline roll on insuldiravis kiirabil?

Dr Arkadi Popov, Regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja

Insuldikahtlusega patsient peaks jõudma võimalikult kiiresti kõrgema etapi haiglasse, kus on olemas kõik tänapäevased, tõestatud efektiivsusega insuldiravi võimalused. Vähimagi insuldikahtluse puhul soovitame kindlasti kiiresti kiirabi kutsuda.

Kiirabist algab kogu tegevus insuldiravi puhul, meil on selleks olemas spetsiaalne juhend nimega FAST. Juhend näeb ette, et kiirabibrigaad peab startima sündmuskohalt 15 minuti jooksul haigega haigla suunas ja jõudma haigla ukseni 80 minuti jooksul alates esimesest kontaktist kiirabiga. Me liigume üldjuhul kiiremini, aga muidugi peame arvestama, et patsiendid tulevad ka Läänemaalt, Raplamaalt, Lääne-Virumaalt ja saartelt. See nõuab kiirabipersonalilt väga palju pingutusi ja siin on suur osa ka telemeditsiinilistel lahendustel, mida Regionaalhaigla aktiivselt kasutab. Edasise sammuna soovime arendada insuldiravi konsultatsioone ja nõustamist telemeditsiini vahendite abil saartel ja meie tütarhaiglates.

Insuldi ravimeetodid

Intravenoosne trombolüüs ehk trombi lõhustav ravi. Trombolüüs lõhustab veresoont ummistava trombi veresoonde süstitava ravimi abil, nii taastub verevool ajju. See on esimene ravimeetod, kui patsient jõuab nelja ja poole tunni jooksul alates haigestumisest haiglasse. Nii on võimalik osa närvirakke päästa ja ajukahjustust vähendada. Ülimalt oluline on ravi alustamise kiirus. Regionaalhaiglas on trombolüüs kasutusel 2004. aastast.
Intraarteriaalne trombektoomia ehk mehhaaniline trombi eemaldamine ajuarterist. Tegemist on trombolüüsi analoogiga – kui trombolüüsis lahustatakse tromb keemiliste ainetega, siis trombektoomia puhul eemaldab radioloog selle mehhaaniliselt reiearteri kaudu sisse viidud peenikese sondi abil. Regionaalhaiglas on trombektoomia kasutusel 2012. aastast.