Toetame inimest tervise teekonnal - kuidas on muutunud õe roll?

Regionaalhaigla õendusdirektor Aleksei Gaidajenko kirjutab õdede kutsealastest väljakutsetest ja kitsaskohtadest, õe rollist kaasaegses tervishoius ning patsientide ootustest õdedele.
Regionaalhaiglas töötab umbes 17 protsenti Eesti õdedest ning meie rohkem kui 2400 õendus- ja hooldustöötajat moodustavad suurima osa kogu haigla kollektiivist.

Õed viibivad suurema osa tööajast patsientide juures, nad on esimesed, kes reageerivad patsiendi soovidele, aitavad ja nõustavad, kuid õe roll on ajas muutunud ning lisandunud uued väljakutsed.

Esimese tervishoiuasutusena Eestis võttis Regionaalhaigla kasutusele professionaalse õenduse mudeli tuginedes õendusjuhtimise ja arendustöö parimale praktikale maailmas. Prioriteetsed eesmärgid on inimkesksus, eestvedamine, tulemused ja innovatsioon. Professionaalse õenduse mudeli keskmes on inimesed rõhutamaks, et kõigis oma tegevustes ja hoiakutes lähtume inimkesksusest. Me hoolime patsiendist ja tema lähedastest, hoolime kaastöötajast ja iseendast.
Õde kui suhtekorraldaja
Suur roll õdede töös on kommunikatsioon patsiendiga. Õed peavad leidma aega suhtluseks patsiendiga ja veenduma, et patsient saab talle antud ravijuhistest aru, see on eduka raviprotsessi seisukohalt kriitilise tähtsusega. Siinkohal on vastutus ka patsiendil, kelle valmisolek kuulamiseks ja info vastuvõtmiseks aitab suurel määral ravi edenemisele ja õe tööle  kaasa. Kommunikatsiooniks tuleb leida aeg, õige koht ning see on tihti kiire tööpäeva jooksul suureks väljakutseks. Lisaks patsiendile tuleb suhelda lähedastega, kolleegidega ja teiste partneritega ning pidev infovahetus erinevatel tasanditel on kompetents, mida tuleb arendada. Sageli oodatakse õdedelt teadmisi ja oskusi, milleks neil ei ole spetsiaalset ettevalmistust. Tekib dilemma, kas võtta uued kohustused ajal, kui põhitööle esitatakse aina suuremaid nõudmisi. Antud probleem ei esine ainult meie väikeses riigis, vaid kogu maailmas ning üleskutse: „Back to the Basics“ muutub tänapäeva õenduses aina aktuaalsemaks.
Vananev ühiskond - õenduse proovikivi
Ühiskonna vananedes tuleb ravida  aina enam nõrgenenud immuunsusega vanemaealisi patsiente, kes sageli vajavad terviseseisundi tõttu isolatsiooni ja nn „kontakthooldust“, mis toob omakorda kaasa terava vajaduse lisaressursside järele. Vaja läheb kallihinnalisi ravimeid, isolatsiooniks vajalikke vahendeid, sobivad palateid, enesekaitsevahendeid, nõuetekohast nakkusohtlike jäätmete käsitlemist ning koolitatud personali. See on väljakutse kogu tervishoiusüsteemile ja nõuab tervishoiuressursside ümberpaigutamist, kuid kohe tekib eetiline valik – kelle ja mille arvelt? Õigeim lähenemisviis oleks lisaressursside kasutusele võtmine. Tuleb mõelda patsiendi ja tervishoiutöötajate turvalisusele ning kaasaegsetele sekkumisviisidele. Eesti Haigekassa menetleb praegu võimalust lisada tervishoiuteenuse loetellu  isoleeritud patsiendi käsitlemise teenust.

Väga oluline teema on õenduskvaliteet ja patsiendiohutus, mis on õendusjuhtide ja õdede töölaual igapäevaseks teemaks. Patsiendiohutus on valdkond, millega tuleb tegeleda pidevalt. Suured ootused on Regionaalhaiglas viibivatele Joint Commission Internationali(JCI) ekspertide tööle, kes annavad tagasiside, praktilised soovitused ja suunad, millega tegeleda kvaliteedi-, juhtimise ja patsiendiohutuse valdkondades. Teenusekvaliteedi tase sõltub meist igaühest, kuidas planeerime oma tööd arvestades erinevaid riske ning dokumenteerime oma tegevust. Kõrvalseisjale võib  tunduda, et kõik need nüansid ja peensused, mida õdede tegevusjuhendites kirjeldatakse, on pigem ülereguleerimine, kuid sellise detailsuse peamine eesmärk on tagada patsiendiohutus ja raviteenuse kõrge kvaliteet.
Õppimine on pidev protsess
Regionaalhaigla on suurim praktikabaas õendusüliõpilastele ning igaüks meist panustab igapäevaselt noorte kolleegide koolitamisse. Koostöös tervishoiukõrgkoolidega ja ülikoolidega on avatud mitu magistritaseme õppekava, kus saab õppida õendus- ja tervishoiujuhtimist.
Regionaalhaigla õendusvaldkond areneb sama jõuliselt ja kiiresti nagu kõik meid ümbritsev. Peamine väljakutse õdedele on säilitada kõrge professionaalsuse tase. Viimaste aastate jooksul on õendusvaldkonnas alustatud mitmeid arenguprojekte - standarditud õenduskeel õendusprotsessis (3N) – õendusdiagnoosid (NANDA), õendustulemused (NOC), õendussekkumised (NIC) ja õenduskvaliteedi programmi Magnet® käivitamine. ANCC Magnet Recognition Program® on ainulaadne mudel tervishoiuorganisatsioonidele, kes hindavad õendustalente ja tipptasemel tervishoiu- ning õendusteenust. Arendusprojektid on suunatud eelkõige õenduskvaliteedi parandamisele ning õdede professionaalsuse arendamisele. Koolitatud ja professionaalne õde on parim partner meeskonnas nii patsientidele kui kolleegidele. Suur lootus on arenguprojektide riigipoolsele toetusele, soovime luua Sotsiaalministeeriumi juhtimisel 3N riikliku töörühma ja toetada õenduskvaliteedi programme projektipõhiselt.
Konverents toob Eestisse õenduse tipud
2019 aasta sügisel, 6-7 novembrini toimub koostöös meie hea strateegilise koostööpartneri, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga,  rahvusvaheline konverents  „5 tärni õendus“, kus kahe päeva jooksul tulevad esinema 16 kutseala tippspetsialisti Eestist ja välismaalt. Konverentsil käsitletakse kõige aktuaalsemaid teemasid õenduses: standarditud õenduskeele rakendamine, e-tervis ja uued lahendused õdede õppes, tervise infotehnoloogia tulevikusuunad, Magnet® põhimõtted õendusabi kvaliteedis ja patsiendi vaade terviseteekonnast. *konverentsi koduleht www.5starnursing.ee