Kirurgia - suurte muutuste tuules

Kuidas pakkuda kõrgkvaliteedilist plaanilist ravi olukorras, kus erakorraliste haigete osakaal üha suureneb, kuid Haigekassa lepingumaht ei kasva, kuidas anda parimat ning jätkusuutlikku väljaõpet noortele arstidele ehk residentidele, kuidas rakendada seeniorkirurgide asendamatut kogemust ning millisel moel kõige paremini toetada krooniliste haigustega patsiente, kelle eluiga tänu heale ravile üha tõuseb?

Nendele olulistele teemadele otsitakse vastuseid 30. oktoobril Swissotelis toimuval kirurgiakliiniku konverentsil. Konverentsil käsitletavaid teemasid tutvustab lähemalt kirurgiakliiniku juhataja dr Leonhard Kukk.

Kirurgiakliinik korraldab sellises mahus konverentsi esimest korda, kuidas valisite rõhuasetused?
Kõik konverentsil käsitletavad teemad on hetkel väga aktuaalsed ning päevakorda kerkinud n.ö igapäevatöö praktilisest kogemusest. Kuna kirurgilise ravi rõhuasetused nii Regionaalhaiglas kui ka laiemalt on viimastel aastatel oluliselt muutunud, siis seisavad meie ees uued väljakutsed, mis vajavad laiemat ühiskondlikku arutelu ning uusi lahendusi. Konverents on jagatud kolmeks oluliseks teemavaldkonnaks.

Esimesel sessioonil keskendute viimaste aastate põletavale teemale – erakorralise kirurgia töömaht piirkondlikes haiglates on nii palju suurenenud, et esitab juba väljakutse plaanilisele tööle.
Jah, viimase kolme aastaga on I poolaasta näitajate põhjal Regionaalhaigla üldkirurgia valdkonnas erakorralise töö maht kasvanud 15 protsenti. Sellise olukorra tingib asjaolu, et elanikkond vananeb, maakonnahaiglates jääb erakorralise kirurgilise abi kättesaadavus järjest väiksemaks ning kiiret abi vajavad kirurgilised haiged suunatakse suurtesse keskustesse sh Regionaalhaiglasse. Seetõttu peame enda ravitegevuse ümber korraldama. Otsime vastust teravale küsimusele -  kuidas kohandada suurenevat erakorralise ravitöö mahtu Regionaalhaiglas ning kuidas säilitada sama Haigekassa lepingumahu juures ka vajaliku plaanilise töö osakaalu? Oleme ju õpetav haigla ning peame keerulises olukorras jätkama ka plaanilist tööd. Teema üle arutlevad professor Peep Talving, dr Andres Asser, dr Kristo Kask ning teised tohtrid.

Teine sessioon kannab intrigeerivat nime – arenev ja vananev kirurg. Millest tuleb juttu?
Käsitleme tegelikult tervet kirurgi eluiga – kujunev kirurg, tippspetsialist ning seeniorkirurg. Koos Tartu Ülikooli kolleegide professor Joel Starkopfi ning dotsent Urmas Lepneriga arutame, millised peaksid olema rõhuasetused noorte koolitamisel  ning millele tulevikus aktsenti asetada. Oma kogemuse esitavad residentuuri läbinud noored kolleegid Eestist ja Inglismaalt. Minu ettekanne puudutab kitsamat erialade sisest spetsialiseerumist. Täna oleme etapis, kus ei ole enam nii, et sama eriala kirurg opereerib kõike "pealaest jalatallani".

Sealt edasi liigume juba seeniorkirurgideni ning arutame, kuidas neile väärilist rakendust leida olukorras, kus nende töövõime on langenud, kuid kogemus suur ja samas tööturul kvalifitseeritud kirurge napib.

Kolmandas sessioonis räägitakse elukvaliteeti parandavast kirurgiast. Millistele kroonilistele haigustele esinejad ettekannetes keskenduvad?
Järjest olulisemaks muutub elukvaliteet pärast raskeid haigusi ning radikaalset ravi. Tänapäeval on suurema tähelepanu all kirurgia, mis aitab parandada või säilitada elukvaliteeti nii onkoloogilistel haigetel, kui ka kroonilise ja arenguanomaaliaga haigetel. Tähtis ei ole ju mitte ainult haigus välja lõigata, vaid ka peale lõikust maksimaalselt säilitada patsiendi elukvaliteeti.

Ka onkoloogilised haiged on täna käsitletavad kui kroonilised haiged. Kuid ka peale onkoloogiliste haiguste on meil palju muid kroonilisi seisundeid, mis vajavad tähelepanu – diabeet, ülekaalulisus, varasemalt väga vähe käsitletud kraniosümostoos väikelastel. Selles sessioonis saavad sõna paljud meie haigla tippkirurgid - dr Ilmar Kaur, dr Tõnu Vanakesa, dr Heleia Nestal Zibo ning teised tohtrid.

Konverentsil ei ole kõrvale jäetud  õdesid, ka neile toimuvad paralleelsed sessioonid. Milliseid teemasid käsitletakse õdede sessioonidel?
Õdede roll on ääretult tähtis. Erakorraliste ning krooniliste haigustega patsientide ravis võtavad õed väga suure rolli enda peale. Seetõttu toimub paralleelselt spetsiaalselt õdedele suunatud programm, mis käsitleb samu fookusteemasid, kuid lähtudes õdede tööspetsiifikast. 

Stina Eilsen