Ülisuur
Suur
Keskmine (tavaline)

Põhikiri

SIHTASUTUSE PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA PÕHIKIRI

Kinnitatud asutaja 18.11.2014
otsusega nr 1.1-8/4771

Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi: sihtasutus) põhikiri on kinnitatud 25. juuli 2001. a asutamisotsusega. Muudetud sotsiaalministri käskkirjadega 15. juulil 2004. a, 28. mail 2008. a, 13. jaanuaril 2011. a ja asutaja otsusega 18.11.2014. a.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

1. Sihtasutuse nimi on sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (inglise keeles North Estonia Medical Centre Foundation).

2. Sihtasutuse asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik

3. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.

4. Sihtasutus on asutatud määramata ajaks.

5. Sihtasutusel ei ole soodustatud isikuid.

6. Sihtasutuse dokumentidel peab olema ära näidatud sihtasutuse nimi, asukoht ja registrikood.

7. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

8. Sihtasutuse organid on nõukogu ja juhatus.

2. peatükk

SIHTASUTUSE EESMÄRK

9. Sihtasutuse eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu osutada kõrgekvaliteedilist eriarstiabi ja kiirabi, olla tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni omandamisele eelneva ja järgneva koolituse õppebaasiks ning tegeleda tervishoiualase õppe- ja teadustööga.

10. Oma eesmärgi saavutamiseks sihtasutus:

1) osutab ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi ning kiirabi;

2) osutab muid teenuseid, kui nende osutamine ei ole vastuolus seadusega;

3) on tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni omandamisele eelneva ja järgneva koolituse õppebaasiks ning viib ka ise läbi tervishoiualast koolitust;

4) teeb vajadusel ekspertiise;

5) töötab välja, täiustab ja aprobeerib uusi diagnostika- ja ravivõtteid;

6) aprobeerib uusi ravimeid ja meditsiiniaparatuuri;

7) viib läbi ja osaleb tervishoiualastes uuringutes ning teeb tervishoiualast metoodilist tööd;

8) teeb koostööd teiste tervishoiuteenuste osutajatega, erialaühendustega ning muude tervishoiuga tegelevate institutsioonidega;

9) tagab osutatavate teenuste kõrgetasemelise kvaliteedi ning vastavuse õigusaktidega esitatavatele nõuetele;

91) tagab sihtasutusele kuuluvate haiglate jätkusuutliku majandamise;

10) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seadusega või on vajalikud sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks.

3. peatükk

SIHTASUTUSE NÕUKOGU

1. jagu

Nõukogu pädevus

11. Nõukogu on sihtasutuse organ, mis kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle.

12. Nõukogu:

1) kinnitab juhatuse ettepanekul sihtasutuse 3 aasta arengukava;

2) kinnitab sihtasutuse struktuuri;

3) kinnitab juhatuse ettepanekul hiljemalt majandusaasta alguseks sihtasutuse aastaeelarve, aasta tegevusplaani ning tegevuseesmärgid;

4) määrab ja kutsub tagasi juhatuse liikmeid;

5) määrab juhatuse liikmetega sõlmitavate teenistuslepingute tingimused;

6) otsustab juhatuse liikme ettepanekul juhatuse liikme kohustuste täitmise panemise kolmandale isikule;

7) esindab sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega, samuti isikutega, kelle esindajaks või esindusorgani liikmeks on juhatuse liige;

8) nõuab vajadusel juhatuselt teavet sihtasutuse tegevuse ja majandusliku seisundi kohta, tegevusaruannet või bilansi koostamist;

9) kinnitab juhatuse ettepanekul hiljemalt 4 kuu jooksul majandusaasta lõppemisest raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande;

10) tutvub vajadusel sihtasutuse dokumentidega, kontrollib raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele ja põhikirjale;

11) määrab sihtasutuse audiitorite arvu, nimetab audiitori ning määrab audiitoriga sõlmitava lepingu tingimused;

12) kinnitab nõukogu reglemendi;

13) teeb asutajale ettepaneku sihtasutuse põhikirja muutmiseks;

14) otsustab sihtasutuse jagunemise;

15) täidab muid talle seaduse või käesoleva põhikirjaga pandud ülesandeid.

13. Nõukogu otsustab juhatusele nõusoleku andmise tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige järgmiste tehingute  tegemiseks:

1) osaluse omandamine või lõppemine piiratud vastutusega äriühingus;

2) kinnisasja või registrisse kantava vallasasja võõrandamine või asjaõigusega koormamine;

3) laenu võtmine ;

4) laenu andmine, kapitalirendi lepingu sõlmimine või võlakohustuse tagamine.

2. jagu

Nõukogu liikmed

14. Nõukogul on 4-7 liiget. Nõukogu liikme määrab ametisse ja kutsub tagasi  sotsiaalminister, seejuures vähemalt ühe nõukogu liikme määrab sotsiaalminister ametisse rahandusministri ettepanekul. Nõukogu liikmete arvu määramisel lähtutakse sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelvalve teostamisel.

141. Nõukogu liikmele makstava tasu suuruse määrab sotsiaalminister ning nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Ministrile, abiministrile, riigisekretärile ning maavanemale nõukogu liikme tasu ei maksta.

15. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Nõukogu liikmeks ei või olla:

1) füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ;

2) täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevus ega kui sihtasutus;

3) isik, kellele kuuluva osa või aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 osa- või aktsiakapitalist äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;

4) sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga ;

5) juhatuse liige ega audiitor ning nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik ;

6) isik, kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

7) isik, kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

8) isik, kellel on ärikeeld;

9) isik, kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

10) isik, keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;

11) isik, kellel on eraõigusliku juriidilise isikuga seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises selles juriidilises isikus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses või kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes on selle eraõigusliku juriidilise isiku oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija;

12) isik, kes on pankrotivõlgnik;

13) isik, kes on sihtasutuse  töötaja.

151. käesoleva põhikirja punkti 15 alapunktides 6-9 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist.

152. käesoleva põhikirja punkti 15 alapunktis 10 nimetatud  keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.

16. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on 3 aastat ja need tekivad alates tema nõukogu liikmeks määramise otsuse jõustumisest.

17. Nõukogu liikme volitused lõpevad nõukogu liikme volituste tähtaja möödumisel või ennetähtaegselt tema tagasikutsumisel, tagasiastumisel või juhul, kui nõukogu liikme osavõtt nõukogu tööst on objektiivsetel põhjustel (surm või isiku teadmata kadunuksjäämine) muutunud võimatuks.

18. Nõukogu liikme kutsub tagasi sotsiaalminister kirjaliku teatega. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.

19. Nõukogu liige võib omal algatusel tagasi astuda, kui ta teatab sellest kirjalikult nõukogule ette vähemalt 1 kuu.

20. Nõukogu liikme volitused lõpevad:

1) 3 aasta möödumisel isiku nõukogu liikmeks nimetamise otsuse jõustumisest;

2) tagasikutsumisel tagasikutsumise otsuse jõustumisest;

3) tagasiastumisel 1 kuu möödumisel päevast, mil nõukogu sai nõukogu liikme kirjaliku tagasiastumisteate;

4) päevast, mil isiku osavõtt nõukogu tööst muutus objektiivsetel põhjustel võimatuks.

21. Nõukogu liikme volituste lõppemisel nõukogu liikme volituste tähtaja möödumise, tagasikutsumise või tagasiastumise tõttu on sotsiaalminister kohustatud määrama uue nõukogu liikme ametisse hiljemalt päevaks, mil lõpeb eelmise nõukogu liikme volituste tähtaeg. Nõukogu liikme volituste lõppemisel juhul, mil isiku osavõtt nõukogu tööst muutus objektiivsetel põhjustel võimatuks, on sotsiaalminister kohustatud uue nõukogu liikme määrama ametisse viivitamatult. Sotsiaalminister ei pea nõukogu liikme asemele uut liiget määrama juhul, kui ka peale nõukogu liikme volituste lõppemist on täidetud punktis 14 toodud nõue nõukogu liikmete arvu osas.

22. Nõukogu liikme võib ametisse määrata või tagasi kutsuda kohus huvitatud isiku nõudel või omal algatusel, kui nõukogu liiget ei ole põhikirjas sätestatud tähtajal ametisse määratud või põhikirjas ettenähtud asjaoludel tagasi kutsutud.

3. jagu

Nõukogu esimees

23. Nõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.

24. Nõukogu esimehe valimisel peavad osalema kõik nõukogu liikmed. Kvoorumi puudumisel on järgmine nõukogu esimehe valimise koosolek otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest.

25. Nõukogu esimehe äraolekul asendab teda nõukogu esimehe poolt asendajaks määratud isik. Kui nõukogu esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda vanim nõukogu liige.

26. Nõukogu esimehe volitused kehtivad kuni tema tagasikutsumiseni, omal soovil nõukogu esimehe volitustest loobumiseni või nõukogust tagasiastumiseni.

27. Nõukogu esimees:

1) kutsub kokku nõukogu koosoleku, määrab koosoleku toimumise aja ja koha ning päevakorra;

2) korraldab otsuste vastuvõtmise koosolekut kokkukutsumata ja teavitab sellisel viisil vastuvõetud otsusest;

3) juhatab nõukogu koosolekuid ja teeb ettepanekuid nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes otsuste vastuvõtmiseks;

4) otsustab, keda lisaks nõukogu liikmetele ja juhatuse esimehele kutsuda nõukogu koosolekule;

5) määrab nõukogu koosoleku protokollija;

6) sõlmib nõukogu otsuse  alusel sihtasutuse eest ja nimel teenistuslepingud juhatuse esimehe ja teiste liikmetega;

7) suhtleb avalikkusega ja avaldab arvamust nõukogu nimel;

8) esindab muudel seaduses ja käesolevas põhikirjas ettenähtud juhtudel sihtasutust;

9) esitab sotsiaalministrile ja rahandusministrile nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist;

10) esitab sotsiaalministrile ja rahandusministrile nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.

28. Kui nõukogu esimees ei täida käesoleva põhikirja punkt 27 alapunktides 9 ning 10 sätestatud kohustusi, võib sotsiaalminister riigivaraseaduse § 85 lg 2 sätestatud korra alusel otsustada nõukogu esimehele tasu maksmise peatamise või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul vastavaid kohustusi ei täidetud.

4. jagu

Nõukogu koosolek

28. Nõukogu koosolekud on korralised ja erakorralised. Korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui neli korda aastas. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor.

29.  Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees, teavitades nõukogu liikmeid koosoleku toimumisest kirjalikult posti, faksi või e-maili teel. Korralise koosoleku kokkukutsumisest peab nõukogu liikmetele teatama ette vähemalt 7 päeva. Erakorralise koosoleku kokkukutsumisest peab nõukogu liikmetele teatama ette vähemalt 1 päeva.

30. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teates märgitakse:

1) koosoleku toimumise aeg ja koht;

2) koosoleku päevakord;

3) muud nõukogu reglemendis nõutavad andmed ja asjaolud.

31. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest, kui seadus või käesolev põhikiri ei näe ette  suurema esindatuse nõuet.

32. Kui nõukogu koosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed.

33. Nõukogu esimees otsustab, keda lisaks nõukogu liikmetele kutsuda nõukogu koosolekule.

34. Nõukogu koosolekut protokollitakse. Nõukogu koosolekut protokollib nõukogu esimehe määratud isik. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekust osavõtnud nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija.

5. jagu

Nõukogu otsus

35. Nõukogu võtab otsuseid vastu nõukogu koosolekul. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust keelduda hääletamisest või jääda erapooletuks. Hääletamine on avalik.

36. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Käesoleva põhikirja punkti 12 alapunktis 15 ning punktis 13 nimetatud otsuste vastuvõtmiseks on vajalik 2/3 (kahe kolmandiku) kohalolnud nõukogu liikme poolthääl. Nõukogu poolt sihtasutusele laenu võtmiseks või kapitalirendilepingu sõlmimiseks nõusoleku andmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad kõik nõukogu liikmed.

37. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata saadab nõukogu esimees nõukogu liikmetele otsuse projekti ja määrab kirjaliku vastamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui 7 päeva ja pikem kui 14 päeva. Otsuse projektile lisab saatja selgituse projekti kohta ja põhjenduse, miks otsuse vastuvõtmine on otstarbekas koosolekut kokku kutsumata.

38. Koosolekut kokku kutsumata tehtav nõukogu otsus on vastuvõetud, kui otsuse poolt hääletavad kõik nõukogu liikmed. Nõukogu liikmed, kes ei saada määratud tähtajaks kirjalikku vastust, loetakse otsuse eelnõule vastu hääletanuks. Hääletamisele pandud otsusest koos selle sisu ja hääletamistulemustega teatab nõukogu esimees nõukogu liikmetele esimesel nõukogu koosolekul, mis järgneb kirjaliku vastamise tähtpäevale.

4. peatükk

SIHTASUTUSE JUHATUS

1. jagu

Juhatuse pädevus

39. Sihtasutuse juhatus juhib ja esindab sihtasutust, järgides sihtasutuse nõukogu seaduslikke korraldusi.

40. Juhatus:

1) koostab iga aasta lõpus sihtasutuse 3 aasta arengukava ning teeb nõukogule ettepaneku selle kinnitamiseks;

2) teeb nõukogule ettepanekuid sihtasutuse struktuuri osas;

3) kinnitab sihtasutuse struktuuriüksuste põhimäärused ja struktuuriüksuste koosseisus olevad allüksused;

4) koostab sihtasutuse aastaeelarve ja aasta tegevusplaani ning esitab need nõukogule kinnitamiseks;

5) kinnitab sihtasutuse struktuuriüksuste aastaeelarve;

6) täidab nõukogu seaduslikke korraldusi sihtasutuse juhtimisel;

7) sõlmib sihtasutuse nimel lepinguid ning küsib punktis 13 nimetatud juhtudel tehingu tegemiseks nõukogu nõusolekut;

8) esindab sihtasutust kui tööandjat ning vaidlustes kolmandate isikutega;

9) esitab nõukogule iga kvartali jooksul ülevaate sihtasutuse eelmise kvartali tegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teatab viivitamata sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse tegevusega seotud olulistest asjaoludest ning annab nõukogu liikmetele vajalikku teavet sihtasutuse juhtimise kohta;

10) esitab registrile avalduse sihtasutuse kohta registrisse kantud andmete muutumisel;

11) kinnitab sihtasutuse ja selle struktuuriüksuste töösisekorra eeskirjad, asjaajamiskorra ja raamatupidamise sise-eeskirjad;

12) korraldab sihtasutuse raamatupidamist;

13) jälgib sihtasutuse ja sihtasutuse struktuuriüksuste eelarvete täitmist ning kulude jaotuskavast kinnipidamist;

14) koostab ja allkirjastab sihtasutuse raamatupidamise aruande ning tegevusaruande, esitab need audiitorile kontrollimiseks ja seejärel hiljemalt nelja kuu jooksul alates majandusaasta lõppemisest nõukogule kinnitamiseks, ja pärast aruannete kinnitamist nõukogu poolt hiljemalt kuue kuu jooksul alates majandusaasta lõppemisest registrile;

141) esitab nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude summa. Sihtasutuse asutajal on õigus nõuda nimetatud aruannet ja ülevaadet tutvumiseks samal tähtajal;

15) nõuab vajadusel nõukogu koosoleku kokkukutsumist;

16) kehtestab töötajate valikukriteeriumid ja palgakorralduse;

17) moodustab vajadusel komisjone ja määrab nende suuruse, koosseisu ja ülesanded;

18) kinnitab juhatuse reglemendid;

181) tagab sisekontrolli süsteemi toimimise;

19) täidab muid ülesandeid, mis on vajalikud sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks või mille täitmine on talle pandud seaduse, käesoleva põhimääruse või nõukogu otsusega.

41. Sihtasutust võib igas õigustoimingus esindada iga juhatuse liige. Juhatuse esimees võib kehtestada sihtasutuse esindamiseks juhatusesisese korra .

42. Juhatuse liikmel ei ole õigust teha tehingut iseendaga või isikuga, kelle esindajaks või esindusorgani liikmeks ta on, samuti tehingut, mis annaks alust kahtlustada teda korruptsiooniohtlikes suhetes.

2. jagu

Juhatuse liikmed

43. Juhatusel on 3 liiget, kellest üks on juhatuse esimees. Juhatuse esimehe määrab ametisse nõukogu juhatuse esimehe leidmiseks korraldatud avaliku konkursi tulemuste alusel. Juhatuse liikme määrab ametisse nõukogu juhatuse esimehe ettepaneku alusel. Nõukogu määrab juhatuse esimehe ettepanekul ka juhatuse liikme vastutusvaldkonna .

431. Nõukogu võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest enne tema volituste tähtaja lõppemist oma otsusega tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud teenistuslepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt teenistuslepingule.

432. Nõukogu võib juhatuse liikme enne tema volituste  tähtaja lõppemist oma otsusega tagasi kutsuda omaalgatuslikult või juhatuse esimehe ettepaneku alusel. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.

433. Juhatuse esimehe ja teiste liikmetega sõlmib teenistuslepingu sihtasutuse nimel nõukogu esimees.

434. Juhatuse liikmele võib maksta tasu üksnes temaga sõlmitud teenistuslepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikmega sõlmitud teenistuslepingus. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu.

44.  Juhatuse liige peab olema teovõimeline kõrgharidusega füüsiline isik. Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis. Juhatuse liikmeks ei või olla isik:

1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

3) kellel on ärikeeld;

4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule ;

5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;

6) kellel on eraõigusliku juriidilise isikuga seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises selles juriidilises isikus väärtpaberituru seaduse paragrahv 9 tähenduses või kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes on selle eraõigusliku juriidilise isiku oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija;

7) kes on nõukogu liige;

8) kes on audiitor;

9) kes on pankrotivõlgnik;

441. Käesoleva põhikirja punkti 44 alapunktides 1-4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist.

442. Käesoleva põhikirja punkti 44 alapunktis 5 nimetatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.

45. Juhatuse esimehe ja juhatuse liikme volituste tähtaeg on 5 aastat ja need tekivad alates tema juhatuse liikmeks määramise otsuse vastuvõtmisest, kui otsuses endas ei ole ette nähtud teisiti. Nõukogu võib juhatuse liikme määramisel näha ette lühema volituste tähtaja.

46. Juhatuse liikme volitused lõpevad juhatuse liikme volituste tähtaja möödumisega või nõukogu poolt tema ennetähtaegselt tagasikutsumise otsuses näidatud tagasikutsumise kuupäeva saabumisega, tagasiastumise avalduses näidatud tagasiastumise kuupäeva saabumisega või juhul, kui juhatuse liikme osavõtt juhatuse tööst on objektiivsetel põhjustel (surm või isiku teadmata kadunuksjäämine) muutunud võimatuks.

47. /kehtetu/

48. Juhatuse liige võib omal algatusel tagasi astuda,  kui ta teatab sellest kirjalikult nõukogule ette vähemalt 1 kuu.

49. Juhatuse liikme volitused lõpevad:

1) 5 aasta möödumisel isiku juhatuse liikmeks nimetamise otsuse jõustumisest;

2) tagasikutsumisel tagasikutsumise otsuse jõustumisest;

3) tagasiastumisel 1 kuu möödumisel päevast, mil nõukogu sai juhatuse liikme kirjaliku tagasiastumisteate;

4) päevast, mil isiku osavõtt juhatuse tööst muutus objektiivsetel põhjustel võimatuks.

50. Juhatuse liikme volituste lõppemisel juhatuse liikme volituste tähtaja möödumise, tagasikutsumise või tagasiastumise tõttu on nõukogu kohustatud määrama uue juhatuse liikme ametisse hiljemalt päevaks, mil lõpeb eelmise juhatuse liikme volituste tähtaeg. Juhatuse liikme volituste lõppemisel juhul, mil isiku osavõtt juhatuse tööst muutus objektiivsetel põhjustel võimatuks, on nõukogu kohustatud uue juhatuse liikme määrama ametisse mõistliku aja jooksul, ent mitte hiljem, kui 1 kuu jooksul punktis 55 alapunktis 4 nimetatud päevast. Nõukogu ei pea juhatuse liikme asemele uut liiget määrama, kui ka peale juhatuse liikme volituste lõppemist on täidetud  punktis 43 toodud nõue juhatuse liikmete arvu osas ja juhatuse esimees on määratud.

3. jagu

Juhatuse esimees

51. Juhatuse esimees korraldab juhatuse tegevust ning vastutab koos juhatuse liikmetega juhatusele pandud ülesannete täitmise eest.

52. /kehtetu/

53. Juhatuse esimehe äraolekul asendab teda juhatuse esimehe poolt asendajaks määratud isik. Kui juhatuse esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda vanim juhatuse liige. Juhatuse esimehe ametist lahkumisest kuni uue juhatuse esimehe määramiseni täidab juhatuse esimehe kohustusi nõukogu poolt määratav juhatuse liige. Olukorras, kus nõukogu ei ole juhatuse esimeest ega tema kohustusi täitvat juhatuse liiget määranud, täidab juhatuse esimehe kohustusi vanim juhatuse liige.

54. /kehtetu/.

55. Juhatuse esimees:

1) määrab nõukogu poolt määratud vastutusvaldkondi arv estades  juhatuse  liikmete kohustused;

11) määrab juhatuse liikme ajutise äraoleku ajal teda asendava juhatuse liikme;

2) kutsub kokku juhatuse koosolekud, määrab koosoleku toimumise koha ja koosolekul arutlusele tulevad küsimused;

3) määrab juhatuse koosoleku protokollija ja kirjutab alla juhatuse koosoleku protokollile;

4) teeb nõukogule ettepaneku juhatuse liikme määramiseks ja tagasikutsumiseks, samuti tema vastutusvaldkonna määramiseks;

5) teeb nõukogule ettepaneku juhatuse liikmetega teenistuslepingu sõlmimiseks;

6) annab nõukogule arvamuse juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete tasude ja hüvitatavate kulutuste kuumäära kehtestamiseks;

7) võtab osa nõukogu koosolekutest;

8) suhtleb avalikkuse ja kolmandate isikutega ja avaldab arvamust juhatuse ning sihtasutuse nimel.

2. jagu

Juhatuse koosolek ja otsus

56. Juhatus võtab otsuseid vastu juhatuse koosolekul. Juhatuse koosolekud on korralised ja erakorralised. Korralised koosolekud toimuvad mitte harvem kui 1 kord kuus. Erakorralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele või kui selle kokkukutsumist nõuab nõukogu või vähemalt kaks juhatuse liiget.

57. Korralise koosoleku toimumisest teatatakse juhatuse liikmetele kirjalikult või e-maili teel vähemalt 24 tundi enne koosoleku toimumist. Erakorralise koos oleku toimumisest teatatakse juhatuse liikmetele kirjalikult, e-maili või telefoni teel vähemalt 2 tundi enne koosoleku toimumist. Erakorralist koosolekut võib juhatus pidada sidevahendite abil.

58. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui kohale on kutsutud nõuetekohaselt kõik juhatuse liikmed ja kui kohale on ilmunud üle poole juhatuse liikmetest. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole hääleõiguslikest juhatuse liikmetest. Hääletamine on avalik.

59. Juhatuse koosoleku käiku protokollib juhatuse esimehe määratud isik. Protokollile kirjutab alla juhatuse esimees ja protokollija.

5. peatükk

SIHTASUTUSE STRUKTUUR

60. Sihtasutuse struktuuriüksusteks on kliinikud ja teenistused ning nende koosseisus moodustatavad osakonnad. Nõukogu otsusega võib moodustada muid struktuuriüksusi.

61. Sihtasutuse struktuuriüksuste põhimäärused kinnitab juhatus. Struktuuriüksuste põhimäärustes sätestatakse struktuuriüksuste juhtimise ja töökorralduse alused ning finantseerimise kord, samuti muud struktuuriüksuste põhimäärusega reguleerimist vajavad küsimused.

51.  peatükk

SIHTASUTUSE EELARVE JA FINANTSPLAAN

611. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele.

612. Sihtasutus koostab ja esitab asutajaõiguste teostajale igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel.

6. peatükk

SIHTASUTUSE VARA, AUDIITOR, SISEAUDIITOR JA ERIKONTROLL

62. Sihtasutuse vara moodustub:

1) asutamisotsuse põhjal sihtasutusele üle antud varast;

2) tervishoiuteenuste müügist ning tervishoiuteenustega seonduvate teenuste müügist laekuvatest vahenditest;

3) vahenditest, mis laekuvad sihtasutusele muude lepingute täitmisest või muul viisil nende tegevuse käigus;

4) sihtotstarbelistest eraldistest riigi- ja omavalitsuste eelarvetest;

5) annetustest, toetustest ja muudest kolmandate isikute poolt eraldatud vahenditest;

6) muudest laekumistest.

63. Sihtasutuse vara kasutatakse ainult sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks. Sihtasutuse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist teostab juhatus seaduse ja käesoleva põhikirjaga ette nähtud korras, arvestades nõukogu otsustest, käesolevast põhikirjast ja õigusaktidest tulenevaid piiranguid.

631. Sihtasutuse arveldused tehakse riigikassa kaudu.

64. Sihtasutusele üleantava vara võtab üleandmise-vastuvõtmise aktiga vastu juhatus, milles on toodud andmed vara üleandja ja vastuvõtja kohta, vara üleandmise aeg, vara koosseis ja väärtus; kinnisvara üleandmise korral lisaks loetletud andmetele ka andmed vara päraldiste, seisukorra, kasutamisviisi ja puuduste kohta ning vajadus märke tegemiseks kinnistusraamatusse.

641. Sihtasutus võtab kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingus selle vara sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi maksmise kohustuse vastavalt riigivara seaduses ette nähtud korrale .

65. Juhatus hindab üleantavate mitterahaliste vahendite väärtuse ja teeb vajalikud toimingud vara üleminekuks sihtasutuse omandisse ja koostab vajalikud dokumendid. Sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid tuleb kanda sihtasutuse arveldusarvele. Sihtasutus ei võta vastu õigusaktidega, heade kommetega või sihtasutuse eesmärkidega vastuolus olevat vara.

66.  Sihtasutusele sihtotstarbeliselt vara üleandjaga sõlmitakse viimase soovil leping, milles sätestatakse vara üleandja seaduslikud nõudmised vara kasutamise otstarbe ja viisi kohta. Vara üleandjale esitatakse tema nõudmisel aruanne vara kasutamise kohta.

67. Sihtasutuse audiitori määrab ja kutsub tagasi sihtasutuse nõukogu. Sihtasutusel võib olla mitu audiitorit. Audiitori määramiseks on vajalik audiitori nõusolek. Audiitoriga sõlmitavas lepingus sätestatakse audiitori tagasikutsumise alused, samuti audiitori volituste täpne kestus ja tasustamine. Audiitori võib määrata ühekordseks audiitorkontrolliks või tähtajaga kuni 3 aastat.

671. Juhatus loob siseaudiitori ametikoha. Juhatusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest, kui loobumine võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada sihtasutuse asutajaõigusi teostava isikuga.

672. Sihtasutuse asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.

7. peatükk

PÕHIKIRJA  MUUTMINE

68. Põhikirja muutmise õigus on asutajal ja seaduses sätestatud tingimustel ka kohtul. Ettepaneku põhikirja muutmiseks võib teha nõukogu.

69. Põhikirja võib muuta üksnes muutunud asjaolude arvessevõtmiseks ja silmas pidades sihtasutuse eesmärki. Muuta ei saa sihtasutuse eesmärki ja põhikirja käesolevat peatükki.

8. peatükk

ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE

70. Sihtasutuse jagunemise otsustab sihtasutuse nõukogu. Sihtasutuse ühinemise või lõpetamise otsustab asutaja.

71. Sihtasutus võib ühineda teise sihtasutusega, kui mõlema sihtasutuse eesmärgid on ühetaolised ja kui ühinemine on lubatud ka teise sihtasutuse põhikirjaga.

72. Sihtasutuse jagunemine on lubatud üksnes juhul, kui see on vajalik sihtasutuse eesmärgi paremaks saavutamiseks.

73. Sihtasutuse nime Sihtasutus Põhja -Eesti Regionaalhaigla kasutamine sihtasutuse jagunemisel või ühinemisel otsustatakse eraldi kokkuleppe alusel.

74. Sihtasutus lõpetatakse seadusega sätestatud korras. Asutaja võib otsustada sihtasutuse lõpetada, kui sihtasutuse eesmärk on saavutatud või selle saavutamine on muutunud võimatuks.

75. Sihtasutuse lõpetamisel pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara antakse üle Eesti Vabariigile, kes kohustub seda kasutama võimalikult vastavalt sihtasutuse eesmärkidele.