Ülisuur
Suur
Keskmine (tavaline)

Palume patsiente haigena mitte külastada

Regionaalhaigla ei ole sel aastal veel kehtestanud viiruste hooajal piiranguid patsientide külastamiseks. Haigla paneb seejuures inimestele südamele, et haiglas viibivaid lähedasi võib külastada vaid ise terve olles. Haiglas viibides tuleks kasutada ühekordseid kaitsemaske, mille saab registratuurist või osakonnast. Kindlasti on gripi ja teiste viirushaiguste ennetamisel olulisel kohal kätehügieen. Haiglasse või osakonda sisenemisel tuleks kindlasti käsi antiseptikumiga desinfitseerida. Lugege täpsemalt SIIT.

Organdoonorlus

„Ärge võtke oma organeid taevasse kaasa. Seal teatakse, et neid vajatakse maa peal.“ Paavst Johannes Paulus II

Elundite, kudede ja rakkude siirdamine on tänapäeva meditsiini lahutamatu osa, sest sageli on see kõige tõhusam ja ökonoomsem raviviis - edukas siirdamine parandab patsiendi elukvaliteeti ja pikendab eluiga. Kui inimese mõni eluliselt tähtis organ või kude enam ei tööta, on siirdamine sageli ainukeseks ravivõimaluseks. Siirdamiseks nimetatakse elus- või surnud doonorilt eemaldatud elundi, koe või rakkude raviotstarbelist ülekandmist teisele isikule ehk retsipiendile. Kõige igapäevasem on siirdamistest vereülekanne, kuid siirdada saab ka teisi kudesid, rakke ning organeid. Eestis siirdatakse neeru, kopsu, maksa, luid, kõõluseid, veresooni, vereloome tüvirakke, silma sarvkesta ja nahka.

Kes ja mis tingimustel sobib doonoriks?

Doonoriks võib olla nii elav kui surnud inimene:

  •  elav inimene saab anda oma neeru või osa maksast lähedasele inimesele. Samuti saab annetada reieluupea, mis on puusaliigese operatsiooni ajal asendatud endoproteesiga. Verd ja vereloome tüvirakke loovutavad samuti elus doonorid.
  • surnud inimene saab olla doonoriks, kui ta on oma eluajal väljendanud soovi loovutada surmajärgselt elundeid, kudesid ja rakke või kui puuduvad andmed, et ta oli elu ajal selle vastu.

Surnud doonori korral on arstid kohustatud selgitama välja isiku elupuhuse tahte. Kui puuduvad otsesed allikad, võetakse ühendust lähedaste või sugulastega. Surnud isiku omastele tundub tema tahte väljendamine sisuliselt kas keeldumise või nõusoleku andmisega organite eemaldamiseks ja see võib olla väga raske otsus. Paljudele on see leinas kergendust toonud, kuid esineb ka vastupidiseid tundeid. Inimese enda poolt fikseeritud tahe on selles kriitilises olukorras suureks abiks. Elupuhust tahet saab väljendada doonorikaardi täitmise ja kaasaskandmisega (www.elundidoonorlus.ee) või patsiendiportaali kaudu (www.digilugu.ee). Patsiendiportaali kaudu tehtavat avaldust saab ka igal hetkel muuta.

Kudede ja elundite eemaldamine ning siirdamine

Põhiliselt eemaldatakse elundeid ja kudesid ajusurmas isikutelt - vigastuse või õnnetuse tõttu on inimene seisundis, mille korral tema peaaju ei funktsioneeri enam ning ajukahjustus on pöördumatu. Südame ja kopsude tööd toetatakse kunstlikult aparaatide ja ravimite abil. Nende väljalülitamisel elu lakkab. Kuigi meedikud enam inimest päästa ei saa, võivad tema terved organid ja koed aidata teisi inimesi.

Ajusurm tehakse kindlaks testidega järgides üliranged reegleid, otsuse tegemise juures on mitu arsti.

Doonoril tehakse analüüsid, et määrata, kellele siirdamist vajavatest haigetest sobivad doonori elundid kõige paremini. Elundeid ja kudesid eemaldavad kirurgid haigla operatsioonitoas ning selle käigus surnukeha ei moonutata (nt silma sarvkesta eemaldamise korral jääb surnule alles silm).

Elundite siirdamine peab toimuma loetud tundide jooksul peale eemaldamist. Kudesid ja rakke saab säilitada.

Regionaalhaiglas siirdatakse vereloome tüvirakke, veresooni, luukudet, ettevalmistamisel on naha ja südame siirdamine. Viimase osas tehakse praegu koostööd Helsingi Ülikooli Haiglaga, kus meie spetsialistid käivad õppimas ja kus on olemas valmisolek siirdada süda Eesti patsiendile, kui Eestist tuleb ka doonorsüda. Teiste organite – neerude, maksa ja kopsude - siirdamist tehakse Tartu Ülikooli Kliinikumis.

Elundidoonorlus on omakasupüüdmatu tegevus, millega antakse teistele midagi hindamatut olukorras, kus inimest ennast enam päästa pole võimalik. Üks inimene võib elamisväärse elu tagasi anda vähemalt kümnele.