Ülisuur
Suur
Keskmine (tavaline)

Psühhiaatriakliinik

Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik on Eesti suurim psühhiaatrilist abi andev raviasutus. Kliiniku moodustavad statsionaar üheksa osakonnaga ja psühhiaatriapolikliinik, mille koosseisu kuulub ka vaimse tervise uurimise kabinet.

Kliinik osutab ambulatoorset, päevastatsionaarset ja statsionaarset psühhiaatrilist abi kõigi Eesti piirkondade elanikele.

Ambulatoorses abis on asukohast tingituna suurem osa abivajajatest Põhja-Eesti elanikud. Statsionaarses psühhiaatrilises abis on kliinik peamine teenusepakkuja Harjumaale, Läänemaale, saartele ning Raplamaale ja läänepoolsele Virumaale. Lõuna-Eestist pärit abivajajate hulk on võrreldes teiste piirkondadega väike.

Psühhiaatriakliiniku statsionaaris on üheksa osakonda kokku 226 voodikohaga: 

I osakond - meeleolu- ja neurootiliste häirete osakond
II osakond - mittepsühhootiliste kriiside osakond
III osakond - psühhiaatriakliiniku subakuutosakond
IV osakond - naiste subakuutosakond
V osakond - psühhiaatriakliiniku akuutosakond
VI osakond - kaksikdiagnoosiga patsientide päevaravi osakond
VII osakond - laste ja noorukite osakond
VIII osakond - üldpsühhiaatria osakond
IX osakond - esmaste psühhooside integratiivravi osakond

Esmaste psühhooside integratiivravi osakond osutab ka ambulatoorset abi esmase psühhoosiga patsientidele kuni viie aasta jooksul alates esmasest haigestumisest.

Kliiniku statsionaar tagab ööpäevaringse psühhiaatriavalve, kuhu võivad pöörduda kõik vältimatut psühhiaatrilist abi vajavad isikud. Kliiniku statsionaaris tehakse statsionaarseid kohtupsühhiaatriaekspertiise, mis enamasti on kompleksekspertiisid mitme eksperdi osalusel.

Meeskonnatöö on meie kliiniku toimimise alus.

Dr Kaire Aadamsoo, psühhiaatriakliiniku juhataja

Oleme selle nimel panustanud personali – meil on iga aastaga kasvanud psühhiaatriaõdede, psühholoogide ning loov- ja tegevusterapeutide roll psühhiaatriateenuse osutamisel. Samuti oleme panustanud ka osutatavate teenuste sisusse.

Eelmisest aastast on kliinikus kasutusel neuropsühholoogiline treeningprogramm CogPack, mis võimaldab raskete psüühikahäiretega patsientidele kognitiivsete funktsioonide parandamist spetsiaalselt sihitud ülesannete rakendamisega. CogPacki programmi eestindas Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku 9. osakond. Selle programmiga oleme praegu Eestis ainuke psühhiaatriakliinik, mis suudab patsientidele sellist teraapiavormi pakkuda. Ka suudame järjest enam pakkuda psühhoteraapiat raviprotsessi osana.

Koos TTÜ biomeditsiini instituudiga tehtud depressiooni hindamise metoodikate uurimisel on kliinikule omistatud rahvusvaheline patent. Teadusuuringute pikemaajaline eesmärk on tagada kliinikus piisav hulk teaduskraadiga töötajaid. Praegusel ajal on doktoriõppes dr Ülle Võhma vaimse tervise kabineti juhataja dr Eduard Maroni juhendamisel.

Koostööprojektid

Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik on väljaõppebaas tulevastele psühhiaatritele, psühholoogidele ja meditsiiniõdedele.

Psühhiaatriakliiniku arstid ja sotsiaaltöötajad teevad patsientidele parema rehabilitatsiooniteenuse tagamiseks tihedat koostööd Tallinna Vaimse Tervise Keskusega ning alates 2010. aastast toimub pidev koostöö ka Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühinguga (EPRÜ). Lisaks algas 2011. aastal EPRÜ ja Euroopa Sotsiaalfondi toel projekt „Isiklikud valikud tööturul“, mis on mõeldud pikaajaliste psüühiliste erivajadustega töötute tööpraktikaks ja töölerakendamiseks juhtumikorralduse ja mentorluse toel.

Rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavuse parandamine on just raskete psüühikahäirete all kannatavatele isikutele väga oluline tegur, et tagada parem sotsiaalne toimetulek. Psühhiaatrilist abi pakkuvatel asutustel on siin oluline roll, et viia kokku rehabilitatsiooniteenuse osutajad (sest see valdkond ei ole aktiivravi osa) ja teenuse vajajad ehk psühhiaatrilised patsiendid.

Ajaloost

Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik tegutseb 1903. aastast ajaloolise Seewaldi suvemõisa maadel. Mõisaomanik paruness Marie Girard de Saucanton kinkis oma Seewaldi suvemõisa 1898. aastal Eestimaa Kubermangu Vaimuhaigete Hooldamise Seltsile ning juba samal aastal alustati suuresti annetustest kogunenud rahast haigla ehitust.

Haigla esimeseks peaarstiks sai dr. med Ernst von Kügelgen. Esimesed haiglahooned valmisid 1903. aasta lõpul. Haigla oli avamise ajal üks Euroopa ajakohasemaid psühhiaatriahaiglaid. Praegu, sajand hiljem, kuulub psühhiaatriakliinik Põhja-Eesti Regionaalhaigla koosseisu ja me oleme jõudnud ajajärku, kus peame suutma muuta oma väärika pärandi nüüdisaegseks ka tänapäevases Euroopas.

 

Psühhiaatriakliinik

Eveli Besterman

kliiniku sekretär

617 2600

Registratuuri nr 617 2623 või 617 2644

dr Kaire Aadamsoo

dr Kaire Aadamsoo

kliiniku juhataja

Liina Hürden

Liina Hürden

kliiniku õendusjuht

617 2605

Patsiendid tunnustavad meid

Läbisin hiljuti Regionaalhaigla IX osakonnas praktika, nende paari kuu jooksul nähtu ning saadud kogemused ületasid igasugused ootused. Soovin tunnustada IX osakonna juhatajat dr Erika Saluveeri. Dr Saluveer on osakonna töötajate seas suutnud luua muljetavaldava sünergia ja atmosfääri. Omavaheline suhtlus on vaba ning positiivne ja vahest mis kõige olulisem – seda meeldivat atmosfääri tajuvad ka osakonna patsiendid. Arstidest õnnestus minul varjutada dr Giia Palmi, tegemist on äärmiselt empaatilise ning mõistva inimesega, kel on tore huumorimeel ning kes tajub väga hästi sotsiaalset konteksti. Ka patsientidega oskab dr Palm suurepäraselt suhelda. Lisaks õnnestus varjutada ka dr Kaia Tännat. Taas äärmiselt empaatiline ning tähelepanelik arst. Ma ei tea, kas dr Tännal ja dr Palmil on need oskused omandatud pika aja peale või tuleb see loomulikult, kuid nende võime kohandada oma käitumist ja suhtlemist vastavalt vajadusele on muljetavaldav. Abipersonal ehk õed ja hooldajad on väga rõõmsameelne ja ühtehoidev seltskond. Maja perenaine – alati abivalmis ning rõõmsameelne. Ei meenu, et oleks teda näinud maja peal ringi liikudes tusase näoga. Minu otsene juhendaja, psühholoog Kadri Troost – ülivõrdes lihtsalt, oma ala proff. Kadri kaasas mind aktiivselt ning õigetel aegadel pereteraapia seanssides ja peale igat seanssi leidis aega, et reflekteerida toimunu üle. Miks ma kõike seda kirjutan? Viimased 4 aastat olen olnud Eesti suurima sideettevõtte üks paljudest inimeste juhtidest. Enne seda tegelesin inimeste kompetentside arendamisega mitmeid aastaid ja selle aja jooksul olen näinud erinevaid inimesi, kolleege ja meeskondi. PERHi psühhiaatriakliiniku IX osakonna töötajad on väga motiveeritud ja kogu meeskond töötab õlitatult.

Rainer M

Olen väga tänulik dr. Katrin Iversonile tema väga professionaalse ja hooliva suhtumise eest minu ravimisse ja tõelisest huvist patsiendi elu ja tervise suhtes.

Hiie

VAATA KÕIKI TÄNUAVALDUSI