Ülisuur
Suur
Keskmine (tavaline)

Erakorralise meditsiini keskus

Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse kõrgeim prioriteet on kriitilises seisundis patsientide ravimine. Näiteks raske hulgitraumaga kannatanud, erineva põhjusega šokiseisundis patsiendid, taaselustamisjärgses seisundis patsiendid. Samuti patsiendid, kes vajavad hingamisfunktsiooni toetust (kunstlik või abistav kopsude ventilatsioon).  Samuti oleme oluline lüli kohest sekkumist vajavate aju- ja südamelihase infarktiga patsientide raviprotsessi alustamisel.

Kõik Põhja-Eestis ning saartel juhtunud õnnetuste tagajärjel raskelt kannatada saanud patsiendid tuuakse Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonda (EMO). See võib toimuda kas otse või suunatakse patsient meile ravile kohalikust haiglast. Sellel juhul transpordib patsiendi kohale reanimobiilibrigaad. Saartelt tuuakse haiged meile helikopteriga.

Raske traumaga patsiendi saabumise eel alarmeeritakse traumameeskond, mis koosneb 13 meedikust. Meeskond koguneb EMO intensiivravi saali enne kannatanu kohale jõudmist. Samal ajal alustavad ettevalmistustega kompuutertomograafia kabinet, verepank ja operatsioonituba.

Regionaalhaigla EMO on esimene, kus alustati meditsiinilise triaažiga (triaažikategooria määramisega)*. Tänapäeval toimub aktiivne töö selle süsteemi arendamisega.

Regionaalhaigla EMO on meditsiiniüliõpilaste ja eri erialade residentide seas populaarne praktikabaas.
Erakorralise meditsiini osakonnale langeb suur vastutus suurõnnetuste ja masshaigestumiste korral. Valmisoleku tugevdamiseks korraldame regulaarselt näidisõppusi nii haigla sees kui ka väljaspool.

* Triaažikategooria on patsiendi liigitus arstiabi vajaduse aegkriitilisuse kohta. Triaažikategooria määrab ära patsiendi käsitlemiskiiruse ehk maksimaalse aja arstini, samuti patsiendi paigutuse erakorralise meditsiini osakonnas. Abivajajaid aidatakse lähtudes kliinilisest situatsioonist vastavalt triaažikategooriale, mitte saabumise järjekorras. Triaažikategooria määratakse kõikidele EMO-sse saabunud patsientidele, nii kiirabiga toodutele kui ka ise pöördujatele.

 

Uus kiirabikeskus

2013. aasta sügisel loodi kiirabi tugipunktide hulga suurenemise järel kiirabikeskus. Lisaks kiirabiteenuse tagamisele on  viimase ülesanne ka kiirabitöötajate erialane koolitus ja selleks on kohandamisel spetsiaalsed simulatsioonikoolituste õppeklassid. Viimastest peaks aja jooksul kujunema treeningbaas ka teiste keskuste töötajatele.

Kiirabikeskus katab oma üheksa kiirabitugipunktiga Lääne-Harjumaa, Läänemaa, Hiiumaa ja väikesaared (Vormsi, Kihnu ja Ruhnu). Kiirabiväljakutseid on kuni 15 500 aastas ning haigeid hospitaliseeritakse 40% juhtudest.

Kiirabikeskuses on ka kaks reanimobiilikoosseisu, mille ülesanne on abistada vajaduse korral tavakiirabi või transportida raskes üldseisundis haigeid väljaspool Tallinna, k.a lennutranspordi abil ehk lennuki või helikopteriga.