Ülisuur
Suur
Keskmine (tavaline)

Erakorraline meditsiin

erakorraline.png

Erakorraline meditsiin (EM) on eriala, mis tegeleb erakorraliste terviseseisundite esmase diagnoosimise ja raviga patsientide surma või töövõimetuse vältimiseks.

Erakorraline meditsiin on Eestis arenenud jõuliselt.

Kui paljudes teistes EL-i liikmesriikides on erakorraline meditsiin alameriala ning hetkel nähakse vaeva erakorralise meditsiini kui iseseisva eriala tunnustamisega, siis Eestis loetakse erakorraline meditsiin alates 2000. aastast iseseisvaks arstlikuks erialaks.

Erakorraline meditsiin aitab erakorralist haiget ägeda haigestumise, trauma või mürgistuse korral sõltumata soost, vanusest, kahjustatud anatoomilisest piirkonnast ja seisundi raskusest. Erialane tegevus põhineb erakorralise meditsiini süsteemil, mis põhineb haiglaväliselt kiirabil, ning haiglas erakorralise meditsiini osakonnal (EMO), mis on tihedalt seotud siduserialadega (radioloogia, laborimeditsiin, intensiivravi, traumatoloogia, kirurgia, kardioloogia jne).

Kiirabi

Kiirabi osutab erakorralist meditsiiniabi sündmuskohal ning vajaduse korral transpordib patsiendi kas lähimasse või vajaliku võimekusega haiglasse. Samuti transpordib kiirabi erakorralisi haigeid ühest haiglast teise. Kõrvuti päästeteenistuse, politsei ja teiste operatiivteenistustega on kiirabil täita strateegiliselt oluline roll riigisisese turvalisuse tagajana tava-, suurõnnetuste, kriisi- ja hädaolukordades.

Erakorralise meditsiini tervishoiuteenuse iseseisvad osutajad on erakorralise meditsiini arstid ja erakorralise meditsiini õed.

Teenuse osutamisel abistavad  kiirabitehnikud ning erakorralise meditsiini tehnikud. Erakorraline meditsiin on baaseriala katastroofimeditsiinialasele tegevusele, et reageerida esimesena erakorralistes situatsioonides ja kriisiolukordades.

Erakorraline meditsiin lähtub otseselt elanikkonna ja riigi huvidest ning peab miinimumvajaduste piires olema võrdsetel alustel tagatud kõigile Eesti Vabariigi territooriumil asuvatele inimestele