Patsiendikooli eesmärk on koostöös Patsiendinõukojaga pakkuda professionaalset tuge haiguste ennetamisel ja patsiendi ravi teekonnal, kaasata aktiivsemalt meie patsiente ja nende lähedasi ennetus- ja raviprotsessi ning kujundada kogukonnaga hoolivaid, usaldusväärseid ja koostöiseid suhteid.
Patsiendikooli lehelt leiate infot eesolevate teabepäevade ja koolituste kohta, varasemalt toimunud loengute ja seminaride salvestused, Tervisepooltunni taskuhäälingu episoodid, lühidate ja selgete juhistega ühe minuti õppimised, infomaterjale meie partneritelt ning rohkem infot haiguste ennetamise ja ennetusprojektide kohta Regionaalhaiglas.
Patsiendikooli fookus ning teemad selgitatakse välja koostöös Patsiendinõukoja ja Regionaalhaigla töötajatega. Teil on võimalus Patsiendikooli sisus kaasa rääkida, andes meile tagasisidet ning ettepanekuid uute teemade kohta.
Kui soovite olla kursis Patsiendikooli uuendustega ning lisandunud materjalidega, jätke meile oma kontakt, saadame teile infot meilile.
Loengute, seminaride ja teabepäevade salvestused
Vestlusringis osalesid: Jaanika Alak (2 korda siirdatud neer, ootab kolmandat siirdamist), Peeter Pinka (siirdatud neer, mis on hästi töötanud üle 10 aasta), Anly Jakobson (siirdatud süda 2020. aastal), Maria Pihlak (terve noor inimene, tunneb huvi doonorluse vastu), Dr Merike Luman (nefroloog, paljude siirdatud neerudega patsientide raviarst), Dr Günter Taal (kardiokirurg, südame siirdaja), Dr Riin Kullaste (Regionaalhaigla siirdamisnõunik).
Patsiendikooli avaüritusel keskendusime teemale "COVID-19 ning kroonilised haigused". Loengus rääkis prof Peep Talving COVID-19 olukorrast riigis, ennetus ning ravimeetodeid tutvustas dr Mait Altmets ning dr Helen Ilumets jagas juhiseid kroonilise haigustega patsientidele.
Kõikidel kuulajatel oli võimalik esitada esinejatele küsimusi. Vastused said näiteks sellised küsimused: Kui inimene on juba korra haigust põnenud, kas tekib immuunsus? Kui peres on raske puudega koroonapatsient ja haigestub ka tema hooldaja – kust leida abi? Vastused nendele ja teistele küsimustele saate loengu käigus.
Vaadake Euroopa Nefroloogide Assotsiatsiooni (European Renal Association) postrit ja videot "Tugevad neerud".
Neerukool
Hemodialüüs
Päike ja nahk
Päike ja süda
Taastusravi, sotsiaalne rehabilitatsioon, tööalane rehabilitatsioon
Igapäevane elu reumaatilise haigusega
Reumaatiliste haiguste ravi - rõõm ja mure
Vaata lisaks Reumaliidu lehelt www.reumaliit.ee.
Kuidas toetada haigusest põhjustatud kriisis?
Kutsusime üles kõiki huvilisi – nii krooniliste haigustega patsiente kui ka nende lähedasi – küsima Regionaalhaigla erialaspetsialistidelt küsimusi, mis seonduvad krooniliste haiguste ja vaktsineerimisega.
Patsiendikooli teises loengus rääkis Terje Peetso, miks me kogume terviseandmeid ning Kristjan Hinn tutvustas, kuidas seda teeme. Riigi Infosüsteemi Ameti esindaja Perit Kirkmann rääkis, kuidas me terviseandmeid kaitseme. Tõnu Esko Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramust lõpetas ettekandega, kus tõi praktilisi näiteid andmete kasutamisest ja kasulikkusest.
Miks me terviseandmeid kogume?
Kuidas me terviseandmeid kogume?
Kuidas me terviseandmeid kaitseme?
Praktilisi näiteid andmete kasutamisest ja kasulikkusest
Loe lisaks:
EEG uuring. Aken ajuaktiivsusesse
Epilepsia diagnoos ja tekkepõhjused
Epilepsia ravivõimalused
Epilepsia ja elustiil
19. septembril toimus Regionaalhaigla Mustamäe korpuse suures saalis rahvusvaheline aordihaiguste teabepäev Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi ning Tervisekassa koostöös. Teabepäeval rääkisime haiguse olemusest, riskide ennetamisest ning ravivõimalustest.
Vaata järele teabepäeva ettekandeid:
Haiguse olemus: mis on ja miks tekib aordihaigus – dr Eeva-Liisa Rätsep (PERH veresoontekirurg)
Riskid ja nende ennetamine: kolesterooli ainevahetus – dr Martin Serg (PERH kardioloog)
Kõrgvererõhutõbi, sellest tulenevad riskid – dr Aet Elken (PERH kardioloog)
Aordi ultraheli uuringu läbiviimine – dr Taaniel Laisk (PERH radioloogia vanem-resident)
Haiguse ravi tutvustamine – dr Eeva-Liisa Rätsep (PERH veresoontekirurg)
Lisaks vaata aordi ultraheli uuringut tutvustavat videot ja lühiõpetust kõhuaordi aneurüsmi riskide maandamisest ning tutvu selle haiguse infovoldikuga eesti või vene keeles.
Aordihaigustest on valminud ka Tervisepooltunni saade. Selles Tervisepooltunnis räägib pianist Ivari Ilja ausalt ja vahetult oma loo: kuidas tal diagnoositi aordi aneurüsm, millised olid esimesed märgid ja kuidas haigus end igapäevaelus tunda andis. Stuudios on ka veresoontekirurg Priit Põder, kes selgitab, mis on aordi aneurüsm, kellel on risk sellesse haigestuda ning millised on haiguse peamised ohutegurid.
15. oktoobril toimus Regionaalhaigla Mustamäe korpuse suures saalis Eesti Reumaliidu ja Regionaalhaigla koostöös luutervise infopäev.
Vaata järele infopäeva ettekandeid:
Patsiendiorganisatsiooni Eesti Reumaliit (ERL) tutvustus. Ingrid Põldemaa, ERL
Patsiendilugu
Nähtamatu haigus osteoporoos. Varajane avastamine ja riskihindamine. Helina Hütt. PERH
Kukkumiste ennetamine - mida me oleme õppinud haiglas ja mida saab kodus ise ära teha? Tuuli Erm, PERH
Osteoporoosi patsiendijuhendi tutvustus. Raili Müller, TÜK
Kehaline aktiivsus ja harjutused. Taavi Metsma, PERH
Luusõbralik toitumine. Julia Mae, PERH
Lisaks vaata soovitusi oma luude tervise hoidmiseks ning tutvu osteoporoosi infolehega.
5. detsembril täitus Regionaalhaigla Patsiendikoolil 5 aastat. Sellel päeval toimus Regionaalhaigla Mustamäe korpuses kogukonnapäev, kus kõikidel soovijatel oli võimalus mõõta oma tervisenäitajaid, saada nõu haiguste riskide ja ennetamise kohta, küsida soovitusi tervise igapäevaseks toetamiseks, panna oma meeli proovile ning kogeda põnevaid simulatsioone. Päev jätkus ettekannetega, mis keskendusid suhtlemise ja koostöö erinevatele tahkudele haigla kontekstis.
Teemad ja esinejad:
Patsiendikool eile, täna, homme – Terje Peetso, Regionaalhaigla innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete juht
Regionaalhaigla suhtlemise hea tava – Kai Kuuspalu, Regionaalhaigla ennetusvaldkonna juht
Ligipääsetavus – koostöö ja koosloome – Mari Puuram, Eesti Puuetega Inimeste Koja ligipääsetavuse nõunik
Kommunikatsioon – tervisedialoogi alus – Tuuli Seinberg, Regionaalhaigla Patsiendinõukoja esindaja
Suhtlus kui ravim - dr Kadri Putnik, Regionaalhaigla keemiaravikeskuse juhataja kt
Onkoloogika kogukonna kogemus – Tarmo Seliste, Onkoloogika kogukonna esindaja
Vestlusring arstide ja patsientidega – vestlusringi juhib Stina Eilsen, Tervisepooltunni saatejuht ja Regionaalhaigla sisuturunduse juht
4. veebruaril 2026 toimus Regionaalhaiglas ülemaailmse vähipäeva raames avalik vestlusõhtu. Päeva eesmärk oli juhtida tähelepanu vähi mõjule ühiskonnas ning toetada avatumat ja teadlikumat vähiteemalist arutelu. Sündmus oli osa Onkoloogika üle-eestilisest sotsiaalmeediaaktsioonist “Vähk on teema!”
Vestlusõhtut modereeris Onkoloogika kogukonna üks asutajatest Kristel Leif. Arutelus osalesid Kadi Lubi, Kristina Seimann, Karmen Joller, Luive Merilai, Kadri Putnik, Mariken Ross, Tanel Mahlakõiv, Keiu Paapsi ja Pille Retter.
Vestlusõhtu salvestus: https://www.youtube.com/watch?v=Q4yMAGGQLuE
Oleme teinud abistavad videod kodustele toitmisravi patsientidele, kes kasutavad kodust parenteraalset toitmispumpa. Videos tutvustatakse pumba kasutamist ning need on nii eesti kui vene keeles.
Pumbaga seotud rikkest või muust tehnilisest probleemist teavitage Regionaalhaigla Meditsiinitehnika teenistust: tel nr 617 1885, esmaspäevast reedeni kl 8 – 16.
Ühe minuti õppimine
Vanemaks saades on oluline tähelepanu pöörata teiste terviseteemade kõrval ka võimalike kukkumiste ennetamisele. Füüsilised muutused, tervislikud seisundid ja mõnikord nende seisundite raviks kasutatavad ravimid suurendavad vanuse kasvades kukkumise ohtu. Kukkumised on 65+ vanuses inimeste vigastuste peamine põhjus. Kukkumised on ohuks ka haiglas, kus võõras keskkond ja haigusseisund omakorda suurendavad kukkumisriski. Teadlikult tegutsedes on võimalik kukkumisi ennetada või õppida kukkumise järgselt end aitama.
Oleme Regionaalhaigla kukkumise ennetamise töörühmaga koostanud ühe minuti õppimise juhendid, mis:
- õpetab valima ohutuid sisejalanõusid, et haiglas olles turvaliselt liikuda saaksid, vaadake millised on ohutud sisejalanõud?
- õpetab võimalikke haiglasiseseid kukkumisriske märkama ja ennetama, vaadake kukkumiste ennetamine haiglas.
- võimaldab saada teada, kas Teil on kukkumisriski, vaadake kas mul on kukkumisrisk?
- õpetab kodus end kukkumise järgselt ise aitama, vaadake kuidas kodus kukkudes tõusta püsti põlvede abil ja kuidas tõusta püsti käte abil.
Rohkem infot saab lugeda ka Regionaalhaigla traumakeskuse lehelt.
Patsiendiohutus on tervishoiu valdkonna oluline osa, mis keskendub tervishoiuteenuse osutamisega kaasneva tervisekahju ennetamisele ja vähendamisele. Vaata patsiendiohutuse postrit.
Iga patsiendi ja tema lähedase kaasatus on oluline tagamaks ohutus ja kvaliteetne ravi tema raviteekonnal. Siin on mõned sammud, kuidas saate oma ohutusse panustada. Patsiendi roll haiguste diagnoosimisel.
Patsiendi identifitseerimine ja randmepaela kasutamine haiglasse sattudes on oluline eksimuste vältimiseks, õige ravi ja uuringute, patsiendi ohutuse ja sujuvama suhtluse tagamiseks.
Tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamise tagajärjel sureb igal aastal kogu maailmas üle 8 miljoni inimese. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on tubakatarbimine seotud vähemalt 25 haiguse tekkega ning seda peetakse üheks suurimaks ennetatavaks surma põhjustajaks maailmas.
Tubaka- või nikotiinitoodete tarbimine ei mõjuta ainult suitsetaja tervist, vaid ohustab ka ümbritsevaid inimesi, kes hingavad sisse passiivset suitsu. Iga samm tubakast loobumise suunas parandab tervist ja elukvaliteeti – juba mõne kuu pärast väheneb südamehaiguste risk ning hingamine muutub kergemaks.
Soovitus loobumiseks
Kui mõtled tubakast loobumisele, siis tea, et sa ei pea seda teekonda üksi läbima. Professionaalne nõustamine ja tugi võivad oluliselt suurendada loobumise edukust. Pakume tasuta nõustamist ja tuge, et aidata sul vabaneda tubaka ja nikotiini mõjust ning elada tervemat elu.
Registreeri end nõustamisele ja astu esimene samm tervislikuma tuleviku poole.
Kindlasti tutvu ühe-minuti õppimistega
Rohkem infot:
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on seisund, mille puhul kopsude hingamisteed muutuvad põletikuliseks, ahenevad (krooniline bronhiit) ja gaasivahetuses osalevad õhukotid kahjustuvad (emfüseem). Tegemist on kroonilise ja ajas süveneva haigusseisundiga.
Kui Teil on diagnoositud KOK, saate oma haigusega paremini toime tulla sellest rohkem teades. Lisaks KOK-i ravimitele (inhalaatorravi), aitavad mitmed eneseabivõtted ennetada KOK ägenemisi, kontrollida KOK-i sümptomeid ja edukalt hoida haigust kontrolli all.
Oleme Regionaalhaigla KOK töörühmaga koostanud ühe minuti õppimised:
Mida pean teadma KOK diagnoosist selgitab Sulle KOK diagnoosi olulisemaid aspekte.
Hingamisharjutused KOK-i korral õpetab lihtsaid hingamisharjutusi, et soodustada röga väljutamist ja ennetada KOK-i ägenemist.
Röga väljutamine PEP teraapiat kasutades tutvustab sulle meetodit, mis aitab kopsudest röga kergemini väljutada.
Oleme Regionaalhaigla KOK töörühmaga loonud videod:
1. Mis on krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK)?
3. Inhalaatorravi patsiendikool
Stoomi rajamine toob kaasa suure elumuutuse, millega kohanemiseks on kindlasti vaja aega. Elukvaliteet stoomiga sõltub stoomi rajamisest ja stoomikottide korrektsest paigaldamisest. Oluline on hoolikalt järgida juhiseid stoomikottide vahetamisel. Kui kotid/plaadid korralikult kleepuvad ja püsivad kindlalt, siis on võimalik turvaliselt toimetada kõikides elus vajalikes toimingutes.
Oleme koostanud selleks lihtsad pildilised juhised:
Üheosalise stoomikoti vahetamine
Kaheosalise stoomikoti vahetamine
NB! Kui stoom või stoomiümbrus muutub (värvuse muutus, nahakahjustused, veritsus vm), vajad abi või on tekkinud küsimusi, siis pöördu julgelt stoomiõe poole.
Lisaks võid leida olulist infot ja materjale elu kohta stoomiga:
Stoomiga inimeste ühingu Estilco veebilehelt www.estilco.ee või nende Facebooki lehelt.
Eesti Põletikulise Soolehaiguste Seltsi lehelt www.ibd.ee
Tervisekassa veebilehelt www.tervisekassa.ee /meditsiiniseadmed
Stoomivahendite firmade kodulehtedelt: Linus Medical OÜ -ConvaTec www.stoom.ee; AB Medical Grupp Eesti OÜ – Coloplast www.abmedical.ee või e-pood : https://abmedical.ee/pood/; OÜ Sanpromed - Welland Medical Eesti https://wellandmedical.ee
Tugivööde ja pesu kohta: Scabo.ee/ [email protected] või e-pood: https://meditex.ee/corsinel/
Huvitavat infot ja videosid leiad ka Stealth Belt lehelt https://www.stealthbelt.com
Õigel ajal ja viisil tehtud kätehügieen on üks kõige olulisemaid meetmeid patsientide ja tervishoiutöötajate kaitsmiseks ning nakkushaiguste leviku tõkestamiseks. Kui käsi ei puhastata, siis võime nendega mikroobe teistele inimestele ja pindadele edasi kanda. Arvesta, et kinnaste kasutamine ei asenda kätehügieeni!
Õpi ise ja õpeta ka oma lähedastele, millised on käte pesemisel või antiseptikumi kasutamisel vajalikud liigutused. Tutvu kätehügieeni ühe minuti õppimisega. Vaata lisaks videost, kui kuidas käsi õigesti pesta või antiseptikat teostada.
Puhtad käed päästavad elusid!
"Õnnetus ei hüüa tulles", on vana ütlus - tegelikkuses teeb ta üsna sageli kõva häält. Paljud põletus- ja söövitustraumad on välditavad.
Enamikel juhtudel tekivad põletused tavalistes olemolukordades, kus inimesel puudub alalhoiuinstinkt või loodetakse, et ehk minuga ei juhtu. Nii visatakse grillimisel süütevedelikku hõõguvatele sütetele või kallatakse ahjukütmisel märgadele puudele. Minnakse alkoholi tarbinuna sauna ja kukutakse vastu tulist kerist. Unustatakse, et laual põleb küünal ja sellest süttivad riided. Laste puhul tekitab kõige sagedamini haiglaravi vajavaid põletushaavu lauanurgale unustatud kohvitass.
Õigeaegne ja oskuslik esmaabi on põletushaavade eduka ravi aluseks.
Kui aga õnnetus on juhtunud, tuleb osata anda õigeaegset ja adekvaatset esmaabi, paanikasse minemata. Esmaabi peab olema võimalikult kiire ja lihtne. Voolav jahe vesi on praktiliselt igal pool olemas ja haava jahutamine 15-20 minuti jooksul pidurdab haava süvenemise ning võib päästa nahasiirdamisest ja inetute armide tekkimisest. Söövituse korral on oluline viia kemikaali kontsentratsioon kiiresti miinimumini, loputades hapete korral kahjustatud kehaosa vähemalt 30 minutit, leeliste korral isegi 2 tundi.
Vaata täpsemalt ühe minuti õppimistest, kuidas toimida põletuste ja söövituste korral.
Inimesed kasutavad üha enam ravimeid. Nii haiguste raviks, ennetuseks kui sümptomite leevendamiseks. Ravimid on hästi kättesaadavad.
Apteegist ostetud ravimite ohutus, efektiivsus ja kvaliteet on hästi kontrollitud. Samas ei tohi unustada, et iga ravim on mürk, kui seda tarvitada valel eesmärgil, vales annuses ja valel viisil. Seetõttu on väga oluline, et igal inimesel oleks ravimite kohta piisavalt informatsiooni ning et nad teaksid, kuidas ravimeid, aga ka vitamiine ja toidulisandeid kodus õigesti säilitada ja kasutada. Ainult siis on need ohutud ja tõhusad.
Haiglaapteegi proviisorid on koostanud ühe minuti õppimised, mis tuletavad meelde ravimite säilitamise ja kasutamise põhitõdesid:
Vaata ka õppevideot ravimiohutusest.
Rohkem infot ravimite kohta:
Mis on ravim? - Ravimiamet
Ravimiameti õppevideod ja töölehed erinevatel ravimeid puudutavatel teemadel
Bioloogilised ravimid - Ravimiamet
Müügiloata ravimid - Ravimiamet
Ravimijäätmed - Ravimiamet
Ravimijäätmete sorteerimisjuhis
Missuguseid ravimeid tervisemurede korral kasutada? - Ravimiamet
Ravimitega reisimise infovoldik
Mürgistused ravimitest - Mürgistusteabekeskus
Lamatised on survest tingitud kahjustused nahas ja nahaaluses koes. Lamatistest on enim ohustatud luised kehaosad: ristluupiirkond, kannad, tuharad, puusad, põlved, õlad, abaluud, kolju.
Lamatised tekivad siis, kui pideva surve tõttu nahale, surutakse kinni nahka hapniku ja toitainetega varustavad veresooned, nahas tekib hapniku- ja toitainete vaegus, mis viib rakkude hukkumise ja naha haavandumiseni.
Lamatiste tunnusteks on naha punetus survepiirkondades ja/või turse. Kahjustuse süvenemisel tekivad vesivillid ja naha pindmine kiht irdub. Hävineda võivad nii nahk kui ka sügavamal asetsevad koed. Haavandis võib olla elutut kudet ja ilmneda põletikutunnused. Sügavate lamatiste korral otsustab arst kirurgilise ravi vajaduse.
Rohkem infot leiad:
Patsiendiõpetus lamatiste kohta
Tervisekassa ravijuhend lamatiste ennetamise ja ravi kohta
Operatsioon kutsub meie organismis esile stressile sarnaseid muutuseid: kirurgiline sekkumine käivitab põletikulise protsessi ning anesteesia ravimid mõjutavad närvisüsteemi ja organite toimimist. Terve organism saab muudatustega hakkama, kuid rohkete haiguste ja hapra üldseisundi foonil võivad tekkida tüsistused.
Operatsiooni võib võrrelda maratonijooksuga – mõlemad on organismile nii kehaliselt kui vaimselt suur koormus ning mõlema edukaks läbimiseks on vajalik mitmekülgne ettevalmistus.
Tegevused enne operatsiooni:
Vaata operatsiooniks ettevalmistumise lühiõpetust.
- Hoia kroonilised haigused (nt vererõhk, suhkruhaigus, aneemia jpt) kontrolli all. Pea kinni määratud raviskeemist, vajadusel pea nõu perearstiga. Loe rohkem krooniliste haiguste kontrolli kohta.
- Anna kirurgile/anestesioloogile teada oma haigustest ja ravimitest (NB! vastuvõtule võta kaasa nimekiri!). Loe kehakaalu vähendavate ravimite tarvitamisest enne operatsiooni.
- Ära tule operatsioonile haigustunnustega (köha, nohu, palavik jm) või muu kroonilise haiguse ägenemisel.
- Enne operatsiooni loobu tubakatoodetest ja vähenda/lõpeta alkoholi tarbimine. Loe rohkem infot suitsetamise mõjust organismile ja tüsistuste riski suurendamisele operatsiooni ajal ja peale operatsiooni ning kuidas loobuda.
- Hea suuhügieen ja hammaste korrashoid võivad vähendada infektsioosseid tüsistusi operatsioonide järgselt, mille käigus paigaldatakse võõrkeha, nt südameoperatsioon (südameklapp), liigese vahetus (protees).
- Kaasa pere ja tugivõrgustikku, see toetab kiiremat ja kergemat operatsioonijärgset taastumist. Vajadusel tasub juba enne haiglasse minekut planeerida, kes aitab peale operatsiooni igapäevaste toimetustega.
- Mõtle enne operatsiooni, kuidas koduses keskkonnas liikumine ja taastumine oleks turvaline (nt abivahendid, kukkumisriski vähendamine). Vajadusel saad nõu küsida operatsioonieelsel õe vastuvõtul või füsioterapeudilt.
- Operatsiooni päeval arvesta, et vähem kui 6 tundi enne operatsiooni algust on keelatud süüa, juua piimatooteid või viljalihaga mahla. Lubatud on juua musta kohvi, teed, selget mahla või vett. Vähem kui 2 tundi enne operatsiooni algust on keelatud kõikide vedelike joomine. Operatsiooni päeval ei tohi suitsetada.
Soovitused kehalise ja vaimse valmisoleku tugevdamiseks
Oma tervise tugevdamiseks saad Sa ise veel rohkem ära teha!
Operatsioonieelne rehabilitatsioon ehk prehabilitatsioon on meetmete kogum, mille eesmärk on suurendada patsiendi valmisolekut operatsiooniks, vähendada tüsistuste riski ja kiirendada operatsioonijärgset taastumist. Loe soovitusi oma kehalise ja vaimse valmisoleku tugevdamiseks.
Deliirium on äge segasusseisund, mida iseloomustavad tunnetuslike protsesside häirumine, ebatavaline mõtlemine ja käitumine ning ööpäevase unetsükli häirumine. Haiglatekkelist deliiriumit saab ennetada ja selleks oleme kokku pannud infomaterjali patsiendile ja tema lähedasele
Neelamishäire ehk düsfaagia – märka enne kui tekivad tüsistused!
Neelamine on nii elementaarne kehaline funktsioon, et mõtleme sellele harva. Me märkame seda alles siis, kui neelamine muutub raskeks. Neelamine on keerukas protsess, milles osalevad erinevat tüüpi lihased ning mida juhib peamiselt autonoomne närvisüsteem. Kui neelamine ebaõnnestub ja toit, vedelik või ravim satub söögitoru asemel hingetorusse, põhjustab see aspiratsiooni või lämbumist. Ilma õigeaegse abita võib neelamishäire aja jooksul langetada elukvaliteeti, viies iseseisvuse vähenemise ja sotsiaalsete olukordade vältimiseni. Lisaks põhjustab see korduvaid terviseprobleeme nagu sagedased kopsupõletikud ja hingamisteede infektsioonid, alatoitumus, vedelikupuudus, üldine nõrkus ja väsimus, kehakaalu langus ning sagenenud haiglaravi vajadus.
Hinnanguliselt kogeb umbes 20% elanikkonnast elu jooksul neelamishäiret, vanemate kui 60-aastaste seas esineb see 50-66% juhtudest.
Neelamishäireid esineb kõige sagedamini:
• insuldi järgselt, eriti haiguse ägedas faasis
• parkinsoni tõve, ALS-i, hulgiskleroosi ja teiste neuroloogiliste haiguste korral
• dementsusega inimestel, kellel võivad varakult tekkida koordinatsioonihäired ja neelamise unustamine
• pea- ja kaelapiirkonna vähi ravi järgselt
• traumaatilise ajukahjustuse järgselt
• eakatel, kelle lihased nõrgenevad ja neelamisliigutused aeglustuvad
Düsfaagia ei ole haruldane seisund – seda lihtsalt ei märgata piisavalt. Paljud inimesed ei oska oma sümptomeid neelamisega seostada ega pöördu seetõttu arsti poole. Varajane märkamine on oluline – õigel ajal logopeedi poole pöördudes saab neelamist põhjalikult hinnata, alustada sobivat teraapiat või leida sobivad viisid, mis aitavad muuta toidu, vedeliku ja tablettide manustamist turvalisemaks ning tõhusamaks.
Esmalt hindab logopeed neelamishäiret kliiniliselt, kontrollides huulte, keele ja neelu tööd, sülje ning erinevate konsistentside neelamist, söömise-joomise turvalisust ja efektiivsust. Vajadusel kasutatakse neelamishäire objektiviseerimiseks instrumentaalseid uuringuid, nagu endoskoopiline neelamisuuring (FEES ehk kaameraga läbi nina vaadeldav neelamisprotsess) või neelamisuuring kontrastainega (MBS ehk röntgenis tehtav neelamise analüüs). Mõlemal juhul salvestatakse uuringud videona, mida on võimalik hiljem koos logopeediga vaadata, et täpselt näha, kuidas neelamisprotsess on häiritud ning leida sobivaimad teraapilised sekkumised.
Teraapias kasutab logopeed erinevaid neelamis- ja lihasharjutusi, õpetab kompenseerivaid tehnikaid (asendimuutused, neelamisstrateegiad) ning kohandab toidu ja vedeliku tekstuure, et tagada ohutum ja efektiivsem söömine. Vajadusel tehakse koostööd teiste spetsialistidega.
Tutvu lühiõpetusega, mis on düsfaagia, kuidas märgata sümptomeid ning millised on soovitused neelamishäirega inimesele. Kui sul on neelamisega raskusi, saad teha testi kas eesti või vene keeles, tuvastamaks vajadust arsti poole pöörduda lingid.
Infomaterjalid meie partneritelt
Eesti Insuldipatsientide Seltsi koduleht: www.insuldiselt.ee. Leidke selts ka Instagramist ja Facebookist.
Seltsi infomaterjalid leiab aadressilt www.insuldiselts.ee/infomaterjalid.
- Insuldipatsientide Seltsi sündmustega saate lähemalt tutvuda aadressil https://www.insuldiselts.ee/seltsist/sundmused. Viimasel infopäeval kõneldi teadlikumast patsiendist, mille materjalid leiab siit: https://www.insuldiselts.ee/seltsist/sundmused/insuldiseltsi-infopaev-teadlikum-patsient-15-12-2023.
- Insuldipatsientide Selti infovoldik (est) https://media.voog.com/0000/0051/1286/files/insuldiselts-voldik-EST-2.pdf, Insuldiseltsi infovoldik (eng) https://media.voog.com/0000/0051/1286/files/insuldiselts-voldik-RUS-2.pdf, Insuldiseltsi infovoldik (ru), https://media.voog.com/0000/0051/1286/files/insuldiselts-voldik-ENG.pdf (eng)
- Juhis „Teekond teraapiatesse“ (est) https://media.voog.com/0000/0051/1286/files/Teekond%20teraapiatesse%20Insuldiselts.pdf, juhis „Teekond teraapiatesse“ (eng) https://media.voog.com/0000/0051/1286/files/teekond-teraapiatesse-eng-1.pdf, juhis „Teekond teraapiatesse“ (ru) https://media.voog.com/0000/0051/1286/files/teraapia-rus.pdf
- Insuldipatsientide seltsi seminari „Teadmised motiveerivad“ salvestused: https://www.youtube.com/watch?v=091HbparbPs, https://www.youtube.com/watch?v=Ac-1KbJnjfk
- Elu pärast insulti: https://www.insuldiselts.ee/elu-parast-insulti,
- Kogemuslood: https://www.insuldiselts.ee/elu-parast-insulti/kogemuslood
0%
patsiendile suunatud terviseteema käsitlust
0%
arsti, õde ja tervishoiuspetsialisti on jaganud oma parimaid teadmisi
0%
patsientidele suunatud teabepäeva ja koolitust aastas
