Ajakiri

Tervenemise teekond algab usaldusest. Mitte ainult diagnoosist või raviplaanist, vaid inimesest. Meedik ja patsient on selles protsessis partnerid ja kui nende vahel tekib usaldus, sünnib ka hea ravi. Nii sõnastab selle teema Regionaalhaigla grand lady dr Merike Luman kaaneloos: „Meedikud tulevad alati tööle eesmärgiga aidata, aga kui inimene tuleb arsti juurde juba skeptilise hoiakuga, on koostöö keeruline. Meil on teadmised ja kogemus ning kui patsient meid usaldab, saamegi teha koos parimad otsused.“

See ajakiri toob fookusesse patsiendi ja tema unikaalse loo. Nendest lugudest on palju õppida ka tervetel inimestel, sest need põhitõed, mis siin korduvalt läbi lugude kõlama jäävad, on üldinimlikud – rõõmu tuleb tunda igast päevast, teha tuleb seda, mis päriselt meeldib, ja leppida sellega, mida muuta ei saa.

Haiguste ennetamine ja terviseteadlikkuse tõstmine on olulised sammud, et vähendada haiglaravi vajavate patsientide arvu ja parandada inimeste elukvaliteeti. Meie haigla kardioloogid on suurepärane näide sellest, kuidas arstid panustavad ennetustöösse ka oma vabast ajast.

Eeskujuks on kardioloogiakeskus koos keskuse juhi dr Julia Reinmetsaga ja dr Martin Serg, kes on alati olnud eestvedaja, olgu selleks ühised kolleegide rattasõidud või inimeste nõustamine rahvatervise üritustel. Dr Sergi pühendumus ja algatusvõime ei ole jäänud märkamata – ta valiti aasta tohtriks. Ennetustegevus peab olema osa tänapäevasest haiglatööst, sest tervishoid ei ole ainult haiguste ravimine, vaid ka nende ärahoidmine. Seetõttu jätkab Regionaalhaigla ennetusprojektide toetamist ja laiendamist, kaasates rohkem spetsialiste ning pakkudes elanikkonnale nõu enda tervise eest hoolitsemiseks.

Haiguste ennetamine ja terviseteadlikkuse tõstmine on olulised sammud, et vähendada haiglaravi vajavate patsientide arvu ja parandada inimeste elukvaliteeti. Meie haigla kardioloogid on suurepärane näide sellest, kuidas arstid panustavad ennetustöösse ka oma vabast ajast.

Eeskujuks on kardioloogiakeskus koos keskuse juhi dr Julia Reinmetsaga ja dr Martin Serg, kes on alati olnud eestvedaja, olgu selleks ühised kolleegide rattasõidud või inimeste nõustamine rahvatervise üritustel. Dr Sergi pühendumus ja algatusvõime ei ole jäänud märkamata - ta valiti aasta tohtriks. Ennetustegevus peab olema osa tänapäevasest haiglatööst, sest tervishoid ei ole ainult haiguste ravimine, vaid ka nende ärahoidmine.

Aasta tohter Helen Ilumets räägib intervjuus arsti kutsest, põlvkondade erinevustest, tõdedes, et meil on noortelt arstidelt nii mõndagi kasulikku õppida, töö - ja pereelu ühitamisest ja puhkamise vajalikkusest. Õendus- ja hooldusvaldkonna parimaid kirjeldadakse kui särasilmseid ja hoolivaid. Hoopis huvitavast küljest avab end aasta kolleegiks valitud Priit Evardi, kes tutvustab suurt kirge - pikamaajooksu. Soovitusi jagub tal nii algajatele kui ka edasijõudnutele. Priit töötab igapäevaselt IT-teenistuses ning fakt, et ta valiti aasta kolleegiks, näitab, et selles suures organisatsioonis on vaja väga erinevate professionaalide panust, et üheskoos leida iga patsiendi murele parim lahendus.

Samal ajal muutub üha olulisemaks patsiendikeskus. See tähendab, et patsiendid saavad ise oma raviprotsessis kaasa rääkida ja olla meedikutele aktiivsed partnerid. "Patsiendikeskus ei ole lihtsalt sõnakõlks. Kõik arstid ja õed peavad õppima informatsiooni jagama piisavalt tavainimese keeles ja piisaval hulgal, et patsiendid ja nende lähedased jääksid rahule ja tunneksid end võrdselt kohelduna," rõhutab fookusintervjuus meie uus juhatuse liige, ülemarst dr Kristo Erikson.

Omaette teema on AI kaasamine ravisse. Tehisintellekt tõstab pead igas valdkonnas ja muidugi ei jää ka meditsiin sellest puutumata. Millisel määral räägib AI raviprotsessides, millistes Regionaalhaigla projektides juba juurutatakse tehisintellekti ning kuidas see patsiente aitab? Onkoloogid annavad ülevaate AI kasutamisest vähiravis.

Tõdemus, et haiguste ennetamise võti on iga inimese enda käes, tuleb seekord välja mitmest artiklist. Ka II intensiivravi osakonna juht dr Liivi Maddison rõhutab, et inimene peab oma tervise heaks võimalikult palju ise ära tegema. „Tervenemise imesid võib juhtuda, kui patsient on ise enda jaoks hästi palju panustanud. Kui meile satub patsient, kellel on aastaid olnud halvad elustiilivalikud ning sellest tulenevad haigused, siis imele lootma jääda ei saa. Ka patsientidel on vastutus, kogu vastutust meditsiinile panna ei saa. Tegelikult ei saa tervenemist isegi imeks nimetada, tulemuseni viivad patsientide pools­ed teadlikud valikud ja meditsiin aitab rõõmuga resultaadini.“

Ka ta ise proovib selle reegli järgi elada – vaimset vormi aitab hoida raamatute lugemine ja füüsiliselt regulaarne tervisesport.

Tervisesepp on me kolleegide hulgas au sees, esimest korda korraldasime suve alguse rattasõidu, mis võeti väga hästi vastu, ning loodetavasti saab suve alguse sportlikust üritusest traditsioon, olgu selleks matk loodusesse, rattasõit või hoopis midagi muud, mis toob kaasa rõõmsa meele ja hea tervise.

Regionaalhaiglal on ambitsioonikas eesmärk vähendada CO₂ jalajälge. Kuivõrd ja kuidas on see haiglas võimalik? Lugege, kuidas meie kolleegid sellesse teemasse suhtuvad ning milliseid soovitusi annavad. Üks võimalus on eelistada auto asemel ratast ja selle üleskutse oleme taas kord õhku visanud.

Londoni St Bartholomew' haiglas töötaval noorel onkoloogil Rille Pihlakul on kogemus nii Eesti kui ka Ühendkuningriigi residentuurist, teda intervjueerib onkoloog Tõnis Metsotsa. Psühhiaatriakliiniku arst-resident Triin Olde uurib sama kliiniku kliiniliselt psühholoogilt Anna Maria Sepalt, miks otsustas purjetajast tippsportlane psühholoogi ameti kasuks Regionaalhaiglas. Saame teada, millise hobiga maandab pingeid äsja tööle asunud nukleaarmeditsiini arst, mis juhtus noorel arstihakatisel esimesel praktikapäeval haiglas ja miks EMO arst arvab, et on valinud maailma parima ameti. See on vaid väike läbilõige teemadest ja inimestest, kes sõna saavad oma loo räägivad. Siin on mõtisklusi arstikutsest, põnevatest erialavalikutest ja põhjustest nende valikute taga nii residentidelt kui ka noortelt arstidelt, kogemuslugusid mujalt maailmast, sõna saavad õed, bioanalüütikud, psühholoogid ja füsioterapeudid.

Tõepoolest, on üks rõõmustav trend, mis pea kõigist intervjuudest välja tuleb, nimelt oskab uus põlvkond töö ja eraelu vahele hästi piire tõmmata, tehakse väga teadlikke valikuid, et stress ja pinged üle pea ei kasvaks. Regionaalhaiglas töötamine pakub pinget, sest siin on kõige raskemad haigusjuhud, aga ennast ei saa selle kõrval unustada. "Mida raskemad on patsiendi mured, seda olulisem on töö kõrvalt ka iseenda eest hoolitsemine," tõdeb üks intervjueeritavatest. Ajakirjast leiab nõuandeid, kuidas oma vaimset tervist hoida.

Londoni St Bartholomew' haiglas töötaval noorel onkoloogil Rille Pihlakul on kogemus nii Eesti kui ka Ühendkuningriigi residentuurist, teda intervjueerib onkoloog Tõnis Metsotsa. Psühhiaatriakliiniku arst-resident Triin Olde uurib sama kliiniku kliiniliselt psühholoogilt Anna Maria Sepalt, miks otsustas purjetajast tippsportlane psühholoogi ameti kasuks Regionaalhaiglas. Saame teada, millise hobiga maandab pingeid äsja tööle asunud nukleaarmeditsiini arst, mis juhtus noorel arstihakatisel esimesel praktikapäeval haiglas ja miks EMO arst arvab, et on valinud maailma parima ameti. See on vaid väike läbilõige teemadest ja inimestest, kes sõna saavad oma loo räägivad. Siin on mõtisklusi arstikutsest, põnevatest erialavalikutest ja põhjustest nende valikute taga nii residentidelt kui ka noortelt arstidelt, kogemuslugusid mujalt maailmast, sõna saavad õed, bioanalüütikud, psühholoogid ja füsioterapeudid.

Tahame tervisespordile veelgi rohkem hoogu juurde anda ja seetõttu on suve alguses hea meel innustada Regionaalhaigla kolleege rattaga tööle tulema. Tegelikult võiksid kõik seda tervislikku alternatiivi kaaluda, sest nagu selgub intervjuust meie kardioloog dr Martin Sergiga, on rattasõidul väga palju positiivseid mõjusid nii tervisele kui ka üldisele heaolule. Dr Serg sõidab rattaga tööle lausa aasta ringi, sest ei ole halba ilma, on vaid ebasobiv riietus! Kuid üks mis kindel, turvanõuannetele tuleb rattasõidul ekstra tähelepanu pöörata. Võtkem siis kõik eeskuju sellest üleskutsest ja sõitkem võimalusel korral rattaga!

Oma sportlikust hobist räägib lähemalt ka meie juhatuse esimees Agris Peedu. See on viinud teda looduskaunitesse kohtadesse, selles on piisavalt närvikõdi ning ka tervisele ainult positiivne toime. Millise põneva harrastusega on tegemist, jätame lugejale avastamiseks.

Lisaks innukale spordihuvile on Regionaalhaigla kolleegid töö kõrvalt aina enam valmis pühendama aega teadustööle. Seekord tutvustab meie neuroloog dr Siim Schneider hiljuti kaitstud doktoritööd noorte isheemilise insuldi teemadel, doktoritöö selgitab välja nooreea insuldiga seotud probleemid, et parandada ennetust ja ravi Eestis. Samuti usutleme traumatkirurg dr Sten Saart, kes pälvis Regionaalhaigla preemia 2021. aastal ajakirjas Eesti Arst avaldatud parima artikli eest.

Anestesioloogiakliinik on oma rohkem kui 800 töötajaga Regionaalhaiglas keskse rollis. Uut ja huvitavat toimetuunit nii kogemusi, vestlusringis osalevad kliiniku juhataja dr Sergei Kagalov, anestesioloogia osakonna juhataja dr Rein Kruusmägi ning intensiivravi talituse juhataja dr Kristo Erikson. Dr Erikson kaitses äsja oma Oulu Ülikoolis doktoritöö, ka sellest leiad ajakirjast täpsemat infot. Niimoodi otsustasime seekord regionaalhaigla tegijaid tutvustada nii erialade missioonitunde kui ka organisatsiooniliste väljakutsete kaudu. Karjääriloos jagab oma lugu dr Julia Renius ning teeb põneva ülevaate noorte kolleegide oskuste ja julguse arengust. Lisaks leiab ajakirjast lugusid palliatiivravist, taastusravist ning onkoloogiast. Uued lähenemised ja patsiendi vaate toomine lugudesse on saanud järjest tähtsamaks fookuseks meie väljaannetes.

Haiglas toome endises statistikas veelgi nukrama noodi, sest siin on nende kurbade arvude taga päris patsiendid ja nende voodis veetmine mõnel nii intensiivravis kui ka laienenud koroonanosakondades. Paraku on nii meditsiinisõbrad kui ka haiglakülastused arvel maas.

Hetk kogu selles lumepallis, juba mitu aastat kestnud pandeemia kurnus on lausa mõõtmatuse, kuidas meditsiinist kolleegid suudavad lisada ilusaid jõude, kannatust, toetavat sõlmu, igat lugupidamise väärivat hetke. Nendest hetkedest räägib meile ka dr Andre Trudnikov. „Kirurgitöö on väga pingeline ja hea meeskond aitab teineteisel rasked hetked kanda ja pinged maha laadida. Ühte seostan kindlasti töö tippajaga justnimelt tööga, mis teenekas kollektiiv teha lubab.“

Me kirjutame seekord ajakirjas kirurgiast, statistikast, uutest avastustest, koostööst ja arengusuundadest, ka geneetikutööst, mis on südamehaiguste sihipärasel ravil väga tähtis. Tutvustame meie enda Gradia! Tunnustame õdesid, kes oma oskustega on andnud palju pandeemiaaegsete väljakutsete rohketel kuudel tuge.

Tutvustame patsiendikeskseid raviteekondi, uut arstegeelpoliitikat ja maksimaalset sisepõhjal nõutud kriitilisarvi kvaliteedisüsteemi. Uueks Regionaalhaigla kvaliteedivaldkonna visiooniks ja 2021. aastaks plaanitud arenguteks räägib kvaliteediteenistuse juhataja Piret Loive, kes sõnastab uhkusega: „Kvaliteet ei ole täitumine normi, mis inimeste hinge „kvaliteedikontrolli“, vaid lakkamatu panus patsiendi nimel.“

Numbrist saab abi ka iseennast hoolivale patsiendile – oleme algatanud patsientidelt usaldusväärse projekti, enne raviteekonda küsitakse patsientidelt ootusi, kogemusi ja nende töötlus tulemuste parandamiseks. Samuti meenutame Patsiendiohutuse Nädalat ja võtame luubi alla, kuidas COVID-19 tingimustes hoida teenuse kvaliteeti.

Kuigi koroonakriis on haigla igapäevarütmi tugevalt mõjutanud, jagub meil uudiseid siiski erinevatesse ravivaldkondadesse. Anname neist ülevaate ka käesolevas rütmis.

Avaloos kirjutavad prof Peep Talving ja dr Sten Saar Regionaalhaigla rollist Põhja-Eesti traumasüsteemi arengus. Teadusuuringute tulemused selles vallas on paljutõotavad ja näitavad, et aktiivne arendustegevus Regionaalhaigla traumakeskuses on olnud efektiivne. Oma tervenemise loo räägib traumapatsient Sergei, kes toodi Regionaalhaiglasse raskete kuulihaavadega ning kelle elu suutsime päästa tänu ööpäevaringsele traumatiimi valmisolekule ja tugevale koostööle.

"Heade kolleegide abita ei tee arstiabis suurt midagi," nendib üks paljudest Sergei elu päästnud arstidest. Kogukonnatunnetuse tugevdamiseks avame jaanuaris traumaportaali aadressil www.traumakeskus.ee.

Kirjutame vähiravi arengusuundadest ning suurest tööst, mida selles vallas on pikkade aastate jooksul teinud dr Vahur Valvere nii Regionaalhaiglas kui ka riiklikul tasandil. Ka eesseisvad tööplaanid on ambitsioonikad. Häid sõnumeid on insuldiravis, tänu KT-perfusiooniuuringutele saavad abi ka need patsiendid, kes varem poleks ravi saanud. Meie neuroloogid, radioloogid ja meditsiinitehnika valdkonna esindajad annavad põhjaliku ülevaate uutest võimalustest.