Alkoholi tarvitamine mõjutab elukvaliteeti: füüsilist ja vaimset enesetunnet, tervist, toimetulekut ning inimestevahelisi suhteid. Kuigi paljudel juhtudel saab inimene alkoholi liigtarvitamise vähendamisega ise hakkama, on spetsialisti abi teatud olukordades oluline. Alkoholitarvitamise häire ravi eesmärgiks on taastada inimese kontroll oma alkoholitarvitamise üle või alkoholi tarvitamisest loobumine.
Vastuvõtule saate registreerida
- e-kirja teel [email protected]
- helistades registratuuri telefonil 617 2644
- psühhiaatriakliinikus kohapeal (Paldiski mnt 52, Tallinn), registratuur on avatud E–R kell 8.30–17.00
Alkoholi puhul kehtib reegel - mida vähem, seda parem!
Sõltuvuse tekkimised mõistmiseks on abi teadmistest aju arengu kohta. Alkoholitarvitamise häire tekkimise tõenäosus on suur, kui alkoholi tarvitatakse regulaarselt, eriti kui see toimub noorena.
Häire tekkimise tõenäosust suurendavad pärilikud eeldused, meeldivate ajaveetmise viiside nappus, sotsiaalsete suhete piiratus, kogetud vaimne ja füüsiline vägivald, vaimse tervise probleemid jt.
Alkoholi tarvitamine mõjutab elukvaliteeti - füüsilist j vaimset enesetunnet, tervist, toimetulekut ning inimeste vahelisi suhteid. Kui märkate probleeme oma elus, siis mujuhulgas oleks mõistlik vaadata üle ka oma alkoholitarvitamise harjumus. Arvukad uuringud seostavad alkoholi tarvitamise kogused ja sageduse tervisele tekkinud kahjuga. Alkoholi mõju igale inimesele on siiski erinev ja seetõttu pole liigtarvitamist võimalik määratleda täpsete koguste või tarvitamise sagedusega. Rahvusvaheliselt hinnatakse alkoholitarvitamise harjumusega kaasnevat võimalikku riski AUDIT testi abil.
Kuigi paljudel juhtudel saab inimene alkoholi liigtarvitamise vähendamisega ise hakkama, on siiski palju ka neid inimesi, kes vajavad spetsialisti abi.
Alkoholitarvitamise häire ravi eesmärgiks on inimese elukvaliteedi parandamine, taastades kontroll alkoholitarvitamise üle või alkoholitarvitamisest loobumine. Kaasuvate probleemide ja haiguste korral tegeleb ravimeeskond ka nendega. Kaasaegne ravi on peamiselt ambulatoorne psühhosotsiaalne sekkumine, vajadusel lisatakse ravimravi.
Alkoholi liigtarvitamine mõjutab alati tarvitaja lähedaste elu ja põhjustab ka neile nii vaimseid kui füüsilisi kannatusi. Selle vältimiseks on oluline probleemi varakult teadvustada ja sellega tegelemist mitte edasi lükata.
Lisateavet alkoholitarvitamise häirest ja erinevatest ravivõimalustest:
Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku lehelt
Alkoinfo.ee lehelt
Vähem alkoholi. Kas ja kuidas? Ravijuhend
Alkoholitarvitamise häirega patsiendi käsitlus. Ravijuhend
Sõltuvushäired. Tervisekassa
Alkoholisõltuvus kujuneb välja hiilivalt - Tartu Ülikooli Kliinikum
Alkoholitarvitamise häire - Tartu Ülikooli Kliinikum
Alkoholi ravi - Lootuse küla
Registreerimine emakakaelavähi sõeluuringule
Vastuvõtule saab registreerida telefonil 617 1049, Terviseportaali digiregistratuuris või helistades sekretärile telefonil 617 2361 tööpäeviti kell 9.00–14.00. Sõeluuringule ootame E, T, N, R kell 8.00–14.00.
Palume tulla skriiningule Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnakusse (J. Sütiste tee 19, Tallinn) naistehaiguste polikliiniku registratuuri nr 15.
Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse naisi vanuses 30–65 iga viie aasta tagant.
2026. aastal kutsume tasuta emakakaelavähi sõeluuringule kõiki naisi sünniaastaga 1961, 1966, 1971, 1976, 1981, 1986, 1991, 1996.
Sõeluuringus osalemine aitab võimalikud rakumuutused ja vähieelsed seisundid avastada varakult, mil need on ravitavad. Emakakaelavähi peamiseks tekitajaks on inimese papilloomiviiruse (HPV – Human Papilloma Virus) mõningad kõrge riskiga viirusetüved, mis levivad peamiselt sugulisel teel. Nakkusallikaks on papilloomiviirusega nakatunud teine inimene. Papilloomiviirusega nakatudes võivad rakkudes pikema aja jooksul tekkida muutused, millest võivad edasi areneda vähieelsed seisundid ning emakakaelavähk.
Kõrge riskiga viirusetüvede olemasolu organismis saab avastada uuringuga, mida nimetatakse HPV-uuringuks. HPV uuring sarnaneb günekoloogilise läbivaatusega, mille käigus võetakse emakakaela limaskestadelt väikese harjakesega proov. Regulaarne HPV-testi tegemine on oluline ka seetõttu, et tavaliselt ei tekita emakakaela rakumuutused ega vähieelsed seisundid muutusi Teie enesetundes.
Uuringu järgselt
Uuringu tulemustest teavitame vastavalt soovile kas e-posti, tavakirja või telefoni teel. Muutuste korral analüüsi vastuses pakume võimalust tulla naistearsti vastuvõtule, et saada selgitusi leitu kohta, testida vajadusel suguhaiguste ja HPV suhtes. Naistehaiguste polikliinikus saab teha kolposkoopilist uuringut koos biopsia ehk proovitüki võtmisega. Kui leitakse emakakaela või muu günekoloogiline halvaloomuline kasvaja, saab Regionaalhaiglas teha kõiki vajalikke uuringuid kasvaja suuruse ja leviku hindamiseks. Kõigi vähi diagnoosiga patsientide ravi otsustatakse günekoloogiliste kasvajate konsiiliumis kirurgi, kiiritus- ja keemiaravi arsti koostöös.
Abistav materjal
Info emakakaelavähi sõeluuringu kohta
Jämesoolevähi sõeluuring
Jämesoolevähi sõeluuringule on oodatud 60–68-aastased mehed ja naised iga kahe aasta tagant.
2026. aastal kutsume tasuta soolevähi sõeluuringule kõiki naisi ja mehi sünniaastaga 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970.
Sõeluuringus osalejatele saadetakse kutse e-posti või posti teel rahvastikuregistris olevale aadressile. Pärast kutse saamist tuleb kirjasaajal end registreerida pereõe vastuvõtule.
Sõeluuringul saab osaleda ka ilma kutseta. Kui kuulud antud aastal sõeluuringu sihtrühma, võid pöörduda otse oma perearsti poole.
Jämesoolevähi sõeluuringul kasutatakse peamise meetodina peitveretesti, mille abil saab avastada roojas leiduvat verd. Perearstikeskusest saad peitvere testi tegemiseks vajaliku komplekti ja juhised. Peitvere testi vastust näeb Terviseportaalis kümne tööpäeva jooksul pärast proovi postitamist.
Kui testi tulemus on negatiivne, siis saadetakse uus kutse-saatekiri sõeluuringusse kahe aasta pärast.
Kui testi tulemus on positiivne, tuleb lisauuringute korraldamiseks võtta ühendust oma perearstikeskusega, kes koostab saatekirja sõeluuringu koloskoopiasse ning annab juhised edasi toimimiseks. Sõeluuringu koloskoopiat tegeva endoskoopiakabineti protseduurile saab registreeruda telefoni teel 617 2354. Meie endoskoopiaosakond asub Mustamäe meditsiinilinnakus aadressil J. Sütiste tee 19, B-korpuse 1. korrusel liftide juures.
Infot Regionaalhaiglas läbiviidavate jämesoolevähi sõeluuringute kohta saab telefonil 617 2354.
Abistav materjal
Tervisekassa poolt välja töötatud patsiendi infomaterjal
Konsultatsiooni tutvustav video
Animeeritud video uuringuks ette valmistumisest.
Kolonoskoopia infolehtPatsiendi infomaterjal
Regionaalhaigla onkoloogiakeskusVähiennetuse ja soolevähi info
Soolevähi sõeluuringu info
Kõhuaordi aneurüsmi sõeluuringu pilootprojekt
Kõhuaordi aneurüsm on haigus, mida iseloomustab kõhuaordi läbimõõdu suurenemine 30 mm ja enam. See on potensiaalselt eluohtlik haigus, kuna selle süvenedes ning kirurgilise ravita võib kõhuaort rebeneda. Kõhuaordi rebenemise korral on suremus 80-90%, seetõttu on kõhuaordi suurenemise ja aneurüsmi tekke õigeaegne avastamine ja kirurgiline ravi väga olulised.
2025. aastal alustati sõeluuringu pilootprojektiga kahes suuremas veresoontekirurgia keskuses - SA Tartu Ülikooli Kliinikumis ja SA PÕhja-Eesti Regionaalhaiglas. Selle pilootprojekti eesmärk on hinnatakõhuaordi seisundit ja laiemalt sõeluuringu teostatavust Eestis, et anda vajaminev sisend üleriigilise sõeluuringu programmi käivitamiseks.
Pilootprojekti raames kutsutakse sõeluuringus osalema ainult juhuvalimi alusel 1000 65-aastast meest, kelle elukoht on Tallinn, Harjumaa, Tartu või Tartumaa.
Kui olete saanud kutse, palume teil registreeruda ultraheliuuringule, saates vastavasisuline e-kiri või helistada kutse lõpus toodud sõeluuringu õde-koordinaatorile.
Uuringu vastuse koos edasise jälgimisinfoga edastab õde-koordinaator eelnevalt kokkulepitud ajal, telefoni teel, nädala jooksul pärast ultraheliuuringu toimumist. Kui kõhuaordi diameeter on alla 25 mm, siis täiendavaid uuringuid ega jälgimist te ei vaja. Kui kõhuaordi diameeter on üle 25 mm, siis suunatakse teid vajadusel veresoonte kirurgi vastuvõtule või antakse teada, mis aja pärast peaksite kordusuuringule tulema.
Video kõhuaordi aneurüsmi sõeluuringu raames läbiviidavast ultraheli uuringust.
Rohkem infot AAA sõeluuringu pilootprojekti kohta leiate siit.
Registreerimine südametervise kabineti vastuvõtule
Südametervise kabinetis selgitame välja kõrge südame ja veresoonkonna haiguste riskiga isikud, teeme täiendavaid uuringuid, nõustame ja vajadusel alustame raviga. Samuti nõustavad meie kardioloogid kõrge südame ja veresoonkonna haiguste riskiga patsiente vanuses 30–60.
Südametervise kabinetti pöördumiseks on vajalik perearsti saatekiri.
Vastuvõtule saab registreeruda tööpäeviti 8.00–10.00 telefonil 617 2058.
Rohkem infot südametervise kabineti tegevuse kohta leiab Regionaalhaigla südamekeskuse kodulehelt.
Südamehaigusi aitavad ennetada lihtsad ning kergesti jälgitavad põhitõed
-
Toitu tervislikult ja mitmekülgselt. Tasakaalustatud toitumine aitab vähendada lisaks südamehaiguste tekkeriskile ka kasvajate, insuldi ja diabeedi tekkeriski.
-
Loobu suitsetamisest. Tubaka tarvitamine põhjustab 40% südame-veresoonkonnahaigustest (infarkt, insult). Tule nõustamisele: suitsetamisest loobumise nõustamise kabinetis töötavad eriettevalmistuse saanud õed. Registreerumine telefonil 617 2060.
- Liigu regulaarselt. Regulaarne kehaline koormus langetab oluliselt vererõhku, tõstab hea kolesterooli taset ning kaitseb südant ja veresooni. Lisaks paraneb stressitaluvus. Regulaarne koormus tähendab spordi tegemist vähemalt kaks, veel parem kolm korda nädalas.
Abistav materjal
Regionaalhaigla südamekeskuse kodulehekülg
Eesti traumade profiil näitab, et enamik traumasid tekib liikluses või kõrgusest kukkumise tagajärjel. Riskikäitumise läbi tekkinud vigastusi soodustab alkoholi liigtarvitamine. Suurem osa nendest vigastustest on õigete sõiduvõtete, turvavarustuse kasutamise ja alkoholi liigtarbimise piiramisega välditavad. Traumade ennetuse kohta leiate rohkem infot Regionaalhaigla traumakeskus infoportaalist.
Kukkumiste oht suureneb vanuse kasvades, põhjustades sageli tõsisemaid ja paranemisel aeganõudvamaid tagajärgi. Tutvuge traumakeskuse infoportaalis lähemalt, kuidas ennetada või vähendada kukkumisriske nii kodus kui ka haiglas.
Registreerimine tubakast ja nikotiinist loobumise nõustamisele
Nõustamisele saab registreerida Terviseportaali digiregistratuuris, helistades 617 2060 või Mustamäe korpuse (J. Sütiste tee 19) pulmonoloogiapolikliiniku registratuuris nr 5.
Registreerimiseks ei ole vaja saatekirja, nõustamine on kõigile (k.a ravikindlustuseta isikutele) tasuta. Teenust osutatakse täiskasvanud isikutele, st alates 18. eluaastast.
Tubaka- või nikotiinitoodetest loobumise nõustamise teenusest
Tubaka- või nikotiinitoodetest loobumise nõustamine on tervishoiuteenus, mis tugineb tõenduspõhisele metoodikale ja hõlmab:
- tubakatarvitaja sõltuvustaseme hindamist.
- võimalike loobumist takistavate emotsionaalsete häirete tuvastamist.
- loobumismotivatsiooni tõstmist.
- soovituste ja nõuannete jagamist tubakast loobumiseks.
- patsiendile individuaalse loobumis- ja raviplaani koostamist.
- sõltuvuse medikamentoosset ravi.
Pakume terviklikku lähenemist, et toetada patsienti tubaka- ja nikotiinitoodetest loobumisel ning edendada tema tervist.
Esmane nõustamine kestab kuni 45 minutit ja toimub kontaktvastuvõtuna, kus
- selgitame, mis on tubaka- ja nikotiinisõltuvus, ning jagame soovitusi loobumiseks.
- räägime tervislikest eluviisidest. Juhendame ja toetame elustiili muutmisel.
- koostame individuaalse tegevusplaani, nõustame ja toetame kogu loobumisperioodi vältel.
- nõustame, kuidas tulla toime võimalike ärajäämanähtudega.
- anname juhiseid tubaka- ja nikotiinitoodete asendusravi kohta.
Pärast esmast nõustamist toimuvad korduvad nõustamised ja vastuvõtud ühe aasta jooksul kindla regulaarsusega, kuni kuus korda. Iga vastuvõtt kestab umbes 15 minutit, pakkudes pidevat tuge ja juhiseid tubaka- või nikotiinitoodetest loobumise protsessi jooksul.
- Korduv nõustamine on võimalik ka telefoni teel.
- Jagame soovitusi ja nõuandeid, kuidas vabaneda tubaka- ja nikotiinitoodetest.
- Räägime tervislikest eluviisidest ning pakume nõustamist ja toetust kogu loobumisperioodi vältel.
- Nõustame, kuidas tulla toime võimalike ärajäämanähtudega.
- Pakume nõu tubaka- ja nikotiinitoodete asendusravi osas, et hõlbustada loobumist.
Tubakast loobumine võib olla väljakutseid täis, kuid ettevalmistus ja teadlikkus võõrutusnähtudest aitavad muuta selle teekonna lihtsamaks. Võõrutusnähud võivad avalduda erineval viisil alates kergest ebamugavustundest kuni intensiivsete sümptomiteni. Need võivad hõlmata nii füüsilist ebamugavust, nagu gripilaadsed sümptomid, kui ka vaimseid raskusi, näiteks kurbus, depressioon või pidev tung tubakat tarvitada.
Tubakas on olnud osa teie igapäevaelust, kuid nüüd on aeg sellest harjumusest lahti lasta. Varajaste ebamugavustunnetega toimetulek võib olla võtmetähtsusega, et tubakast lõplikult loobuda. Meie tugi ja nõuanded aitavad teil selle teekonna edukalt läbida.
Tubakasõltuvus on krooniline seisund, mida juhib nikotiinisõltuvus
Tubaka- ja nikotiinitoodetest loobumine on oluline samm paljude krooniliste haiguste ennetamises ja ravis, sest see parandab elukvaliteeti, vähendab hospitaliseerimise vajadust ning tervishoiukulusid. Igasugune tubaka tarbimine on kahjulik ning tubakasõltuvuse ravi nõuab sageli mitmeid sekkumisi ja pikaajalist tuge.
Suitsetamine põhjustab näiteks:
- 40% südame-veresoonkonnahaigustest (infarkt, insult),
- 80% kroonilisest obstruktiivsest kopsuhaigusest ja
- 90% kopsuvähist.
Suitsetamisest hoidumisel on 40% neist haigustest ennetatavad.
Abistav materjal
Patsiendi infoleht
Tubaka- või nikotiinitoodest loobumine
Ühe minuti õppimised
Pulmonoloogiakeskuse juhataja dr Pille Mukk kirjutab e-sigarettidest ning nende mõjust organismile.
Vepimine ja e-sigaretidRegionaalhaigla taskuhäälingus "Tervisepooltund" räägib kopsuarst dr Liina Viks ja õde-nõustaja Aive Tammik tubakast ja nikotiinist.
Enne operatsiooni loobu tubakast
Miks tüsistuste vältimiseks on oluline enne operatsiooni loobuda tubakast.
Olulised põhitõed vähihaiguste ennetamiseks on järgimised:
- toituge tervislikult ja mitmekülgselt,
- osalege sõeluuringutes,
- loobuge suitsetamisest,
- vajadusel pöörduge rinnakabinetti,
- vältige ülemäärast stressi ning hoidke positiivset ellusuhtumist.
Rohkem infot vähiennetusest leiate Regionaalhaigla vähikeskuse lehelt.
Rinnakabinet
Regionaalhaigla rinnakabinet on mõeldud igas vanuses naistele, kellel on rinna-alaseid muresid või küsimusi. Meie rinnakabineti leiate Regionaalhaigla meditsiinilinnakust aadressil Sütiste tee 19.
Registreerimine rinnakabineti õe-nõustaja vastuvõtule
Naistehaiguste keskuse rinnakabinetti ämmaemanda vastuvõtule võib pöörduda saatekirjata. Meie ämmaemandad kuulavad ära teie mured, korraldavad vajalikud uuringud ning suunavad vajadusel kohe rinnaarsti ehk mammoloogi vastuvõtule.
Registreerumiseks helistage palun telefonil 617 1049 ja leidke endale sobiv aeg.
Rinnakabineti tegevuse kohta saab lähemalt lugeda Regionaalhaigla Onkoloogiakeskuse kodulehelt.
Vähiennetuses on olulisel kohal sõeluuringutes osalemine. Regionaalhaigla pakub lisaks võimalust tulla ka rinnakabinetti vastuvõtule või osaleda erinevatel nõustamisteenustel.
Registreerimine vaktsineerimisele
Vastuvõtule saab registreerida telefonil 617 1049.
Palume tulla vastuvõtule Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnakusse (J. Sütiste tee 19, Tallinn) registratuuri nr 16.
Vaktsineerimine on üks parimaid viise hea tervise hoidmiseks ning enda ja oma lähedaste kaitsmiseks nakkushaiguste eest. Vaktsiinid pakuvad kaitset tõsiste haiguste vastu, stimuleerides immuunsüsteemi tootma antikehi kindlate bakterite või viiruste vastu.
Tänu vaktsiinidele on õnnestunud oluliselt vähendada mitmete tõsiste haiguste levikut, haigestumisi ja surmajuhtumeid. Vaktsineerimine aitab ennetada haiguse teket, rasket kulgu ja tüsistusi ning piirab nakkuse levikut.
Vaktsineeritud inimene ei pruugi nakatuda või põeb haiguse kergemalt ja väheneb ka nakkuse edasikandumise võimalus – see on eriti oluline riskirühmade ja nõrgenenud immuunsusega inimeste jaoks, keda ei saa alati vaktsineerida.
Vajalikud ja soovitatavad vaktsiinid täiskasvanueas
Paljud meist on saanud lapseeas vaktsiine, kuid nende kaitsev toime võib aja jooksul väheneda. Seetõttu on oluline vaktsineerimist regulaarselt uuendada. Näiteks soovitatakse täiskasvanutel teha difteeria ja teetanuse revaktsineerimisi iga 10 aasta järel. Lisaks soovitatakse täiskasvanueas vaktsineerida, kui vaktsiin on jäänud tegemata või haigus pole läbi põetud, järgmiste nakkuste vastu:
• läkaköha
• A- ja B-hepatiit
• leetrid, mumps ja punetised
• puukentsefaliit
Vaktsineerimine riskirühmadele
Eri vaktsineerimissoovitused kehtivad inimestele, kes:
• põevad kroonilisi haigusi
• on immuunpuudulikkusega
Sellistel juhtudel võib olla vajalik eelnev nõustamine nakkushaiguste arsti juures. Vastuvõtule annab suunamise perearst või eriarst. Vajadusel ka e-konsultatsioon.
Hooajalised vaktsiinid
• Gripivaktsiin on soovitatav igal sügisel enne gripihooaja algust
• COVID-19 vaktsineerimine võib olla soovitatav sõltuvalt riskirühmast ja epidemioloogilisest olukorrast
* Covid-19 vaktsineerimine on tasuta üle 60-aastastele, rasedatele, kindlatele sotsiaalhoolekande teenuste saajatele, riskihaigustega lastele ja täiskasvanutele ning riskigrupivälistele isikutele tervishoiutöötaja põhjendatud hinnangul tulenevalt terviseriskidest. Lisaks võimaldab riik COVID-19 vastu tasuta vaktsineerimist ka tervishoiuasutustes ja hooldekodudes töötavale personalile. Nimetatud sihtgruppidele võimaldatakse tasuta vaktsineerimist tingimusel, et viimasest vaktsineerimisest/ läbipõdemisest on möödunud vähemalt 6 kuud või inimene ei ole siiani vaktsineeritud ja/või läbipõdenud. Riskirühmadesse mittekuuluvatele lastele ja 18-60-aastastele täiskasvanutele pole vaktsineerimine vajalik.
* Gripivaktsiin on riiklikult tasuta alates 60. eluaastast, rasedatele, kõikidele lastele vanuses 6 kuud kuni 7 aastat ning kuni 19-aastastele riskirühma kuuluvatele lastele, hoolekandeasutuste elanikele.
Reisivaktsiinid
Kui plaanid välisreisi, tutvu sihtriigi vaktsineerimisnõuetega. Mõned vaktsiinid (nt kollapalaviku vastu) peavad olema tehtud vähemalt 10 päeva enne reisi ning võivad vajada mitut doosi.
NB! Regionaalhaiglas reisimeditsiinilist nõustamist ei pakuta.
Meelespea
• Kontrolli oma vaktsineerimisandmeid terviseportaalis
• Vaktsineerima tulles võta kaasa kehtiv ID-kaart
Vaktsineerimise kohta leiate infot ka Terviseameti vaktsineerimise infolehelt www.vaktsineeri.ee
Hinnakiri
NB! Vaktsiinide puhul on märgitud ühe doosi hind.
| Tervishoiuteenuse nimetus | Hind (EUR) | Märkused |
|---|---|---|
| HPV vaktsiini (Gardasil) | 150,00 | |
| A-hepatiit täiskasvanu | 46,00 | |
| A-hepatiit laps | 28,00 | |
| Puukentsefaliit täiskasvanu (Ticovac) | 38,00 | |
| Puukentsefaliit laps (Ticovac 1...15. aastastele) | 28,00 | |
| Difteeria-teetanus | 0,00 | |
| Difteeria-teetanus-läkaköha | 39,00 | |
| Kõhutüüfus | 52,00 | |
| Hemofiilus tüüp B | 45,00 | |
| Pneumokokk (Pneumo 23) | 42,00 | otsas |
| Pneumokokk (Prevenar 13) | 62,00 | |
| Pneumokokk (Vaxneuvance) | 64,00 | otsas |
| Pneumokokk (Prevenar 20) | 84,00 | |
| Leetrid-mumps-punetised | 25,00 | |
| A+B-hepatiit täiskasvanu | 54,00 | |
| Gripp | 15,00 | |
| Marutaud | 58,00 | |
| B-hepatiit | 39,00 | |
| Poliomüeliit | 28,00 | |
| Kollapalavik | 65,00 | otsas |
| Tuulerõuged | 63,0 | |
| Meningokokk A+C+Y+W135 (Nimenrix) | 64,00 | |
| Meningokokk B (Bexero) | 116,00 | ette tellimisel |
| Meningokokk (Trumenba) | 122,00 | |
| Immuniseerimispassi väljastamine, dublikaat jne | 5,00 |
Seotud viited
Viimati uuendatud 06.05.2026
