Patsiendinõukoda

Nõukoja liikmed külastasid Psühhiaatriakliinikut. Lisaks arutati laiemalt 2026. aasta ennetustegevuse plaane. 

2024. aastal olid patsiendinõukoja fookuses järgmised teemad:

• Patsiendikooli 2025. aasta planeerimine,
• Läänemaa Haigla külastamine ja sealse ravitööga tutvumine,
• taastusravikeskuse külastamine ja sealse ravitööga tutvumine,
• ülevaade Regionaalhaiglas pakutavatest rehabilitatsiooniteenustest,
• Regionaalhaigla kestlikkusaruandlusega tutvumine,
• patsienditeekondade arendamine ja ülevaade insuldipatsiendi teekonnast Regionaalhaiglas.

12. veebruar - patsientide teavitamisega seotud nõuded ja juhendid. Kiiritusravi keskuse töö, patsiendi ja lähedaste teavitamise ja kaasamise olulisus ja sellega seotud murekohad (sh lühike vastuvõtuaeg, patsiendi ärevus).  
21. aprill – Hiiumaa Haigla külastus
9. september - 2024. aasta aruanne, rahulolu-uuringute kokkuvõte, patsiendikeskne intensiivravi
9. detsember  - Patsiendinõukoja koosseisust,  juhtimisest töökorraldusest ja arutamisele tulevatest teemadest. 
 

Patsiendinõukoda alustab uues koosseisus

13. detsembril kinnitas Regionaalhaigla juhatus patsiendinõukoja uue koosseisu, patsiendinõukoda koguneb esimeseks uue hooaja koosolekuks juba jaanuaris.

“Patsiendinõukoja vajalikkust on esimese koosseisu töö edukalt tõestanud. Ka uueks hooajaks on meie ootused kõrged, loodame konstruktiivsele koostööle, et koos arendada Regionaalhaigla patsiendikeskseid teenuseid,“ ütles Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu. Peedu sõnul on oluline, et patsiendikesksete tegevuste kavandamisel on nõukoda kaasatud juba ideede tasandil.

Nõukoja Regionaalhaigla poolne eestvedaja Terje Peetso rõhutas nõukoja olulist  rolli olemasolevate teenuste ja protsesside jätkuvas arendamises ja parendamises. Patsiendinõukoda koguneb avakoosolekuks jaanuaris ning siis on päevakavas ka uue esimehe valimine liikmete hulgast.

Regionaalhaigla patsiendinõukoja uude koosseisu kuuluvad Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Hemofiiliaühing, Eesti Psoriaasiliit, Eesti Põletikulise Soolehaiguse Selts, Eesti Tsöliaakia Selts. Insuldipatsientide Selts, Läänemaa Vähiühing ning MTÜ Eesti Reumaliit.

2023. aasta kokkuvõtete tegemine

Regionaalhaigla Patsiendinõukoda kogunes aasta viimaseks koosolekuks Tervisemuuseumisse, kus Regionaalhaigla juhatus tänas Patsiendinõukoja esimese koosseisu liikmeid hea koostöö eest ning koos vaadati tagasi tegusatele tööaastatele, uus Patsiendinõukoda alustab tööd 2024. aasta algul.

"Selles koosseisus on Patsiendinõukoda koos käinud neli aastat, patsiendinõukoda kogunes esimest korda 14. oktoobril 2019 ning kokku on saadud 15. korral. Soovisime teid täna tänada veidi erilisemas haiglavälises õhkkonnas ning Tervisemuuseum sobis selleks väga hästi," ütles innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete juht Terje Peetso, kes on Patsiendinõukoja Regionaalhaigla poolne eestvedaja.

Juhatuse esimees Agris Peedu rõhutas, et patsiendinõukoja töö on haigla jaoks väga oluline. "Me oleme ka haigla arengukavas ja tegevuskavas välja toonud patsiendinõukoja tegevuse kui ühe prioriteedi ja praegu võime öelda, et esimese koosseisu töö on olnud igati viljakas." Peedu tõi välja Patsiendikooli käimalükkamine ning erivajadustega patsientide haiglas liikumise analüüsi kui olulised Patsiendinõukoja poolt algatatud projektid. Elen Kirt Eesti Insuldipatsientide Seltsist rõhutas, et nelja aasta jooksul on Patsiendinõukojas toimunud tugev ja sisuline koostöö.  „Oleme olnud haiglale koostööpartneriks andes ausat ja konstruktiivset tagasisidet igal patsiendikogemusega seotud teemal,“ ütles Kirt.

Praegusesse koosseisu kuuluvad Eesti Hemofiiliaühing, Eesti Insuldipatsientide Selts, Eesti Psoriaasiliit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Põletikulise Soolehaiguse Selts MTÜ, Eesti Reumaliit, Eesti Tsöliaakia Selts, Läänemaa Vähiühing, Saaremaa Vähiühing ja Tallinna Puuetega Inimeste Koda.

Digilõhe ja digiteenuste kasutamine

2022. aasta Patsiendinõukoja esimesel koosolekul olid fookusteemadeks digilõhe ja digiteenuste kasutamine Eestis ning e-visiitide saatekirjade ja e-konsultatsioonide eelised raviteenuse osutamisel.

Esimeses ettekandes tutvustas Regionaalhaigla juhatuse liige Terje Peetso digilõhe ja digiteenuste teemat Eesti ühiskonnas keskendudes peale üldülevaadet tervishoiuvaldkonna digilahendustele. „93 % Eesti elanikest kasutab ühel või teisel moel digiteenuseid, valdavalt on need riiklikud teenused,“ ütles Terje Peetso ning lisas: “Digiteenuste puhul on kõige olulisem kasutajamugavus, see on  eeltingimus,  just kasutajamugavusest sõltub kas teenuse lõppkasutaja hakkab digiteenust regulaarselt kasutama või proovib ainult üks kord.“ Peetso andis ülevaate uuest arengukavast „Eesti digiühiskond 2030“ ning seal väljatoodud kitsaskohtadest, mis puudutavad ka tervishoiu digiteenuseid. Mitmed tervishoiuvaldkonna teenused läbivad lähiajal uuenduskuuri sh patsiendiportaal. Küsimusele, et kas nende vaatest on digilõhe probleemiks nin kuidas seda lahendada vastasid liikmed, et digilõhe on olemas. Eestis on ühiskonna liikmeid, kes digilahendusi regulaarselt ja igapäevaselt kasutavad ja neid, kes ka lihtsamate toimingute jaoks vajavad abi. Digipädevust tuleb inimeste hulgas tõsta ja rohkem vastavaid koolitusi läbi viia, sest sageli ei osata kasutada isegi digiregistratuuri võimalusi, kuna ei teata, kuidas toimib ID-kaart.

Koosoleku teine pool keskendus e-visiidi saatekirjadele ja e-konsultatsioonidele, esinema oli palutud taaskord sisehaiguste kliiniku juhataja dr Pille Mukk, kes on erialalt kopsuarst. Dr Mukk tutvustas digisaatekirjade ja e-konsultatsiooni eeliseid. „Sageli ei peagi sündima füüsiline visiit, vaid saab lahenduse ka e-konsultatsioonist. Eriarstina saan eelinfot oma patsiendi kohta ja see aitab tunduvalt aega kokku hoida,“ julgustas dr Mukk neid võimalusi laialdasemalt kasutama.  E-visiidi üheks kindlaks eeliseks on see, et patsient jõuab vastuvõtule õigeaegselt. Kindlasti võiks e-konsultatsioonide kasutamine  olla laiapõhjalisem kui see praegu on,“ nentis dr Mukk julgustades ka patsientidel perearstilt seda võimalust küsima. Patsiendikoja liikmed omalt poolt lisasid, et paljud patsientidest ei tea sellest võimalusest ning seetõttu  tuleb rohkem teavitada nii patsiente kui ka perearste ning viia läbi vastavaid koolitusi. Otsustati korraldada vastav loeng ka Regionaalhaigla Patsiendikoolis. 

Väljakutseterohke 2021. aasta tulemused

28. aprillil toimunud Patsiendinõukoja kohtumise avaettekande tegi juhatuse esimees Agris Peedu, kes võttis kokku väljakutserohke 2021. aasta tulemused. Seejärel sai sõna registratuuride valdkonnajuht Annely Karjama, kes rääkis lõpusirgele jõudnud Erivajadustega inimeste liikumise projekti tulemustest ja parendusmeetmetest Regionaalhaiglas. Eesmärgiks oli kaardistada ja analüüsida erivajadustega inimeste liikumisel tekkivaid murekohti haiglas ja analüüsi tulemusel kirjeldada ära parendamistegevused. Tagasiside andsid vaimupuudega, kuulmispuudega (vaegkuuljad, kurdid),  nägemispuudega (vaegnägijad, pimedad) ja liikumispuudega (ratastooli kasutaja) patsiendid. Projekti tulemusena sai väga palju kasulikku tagasisidet, millest osa on haigla juba ellu viinud ning osa muudatusi on planeerimisel.

Teenindusjuht Anneli Habicht ja kvaliteediteenistuse juhataja Priit Tohver andsid ülevaate patsientide tagasiside käsitlemisest Regionaalhaiglas. Regionaalhaiglas korraldatakse patsientide rahulolu korduvuuringuid, proaktiivne tagasiside saadakse tänuavalduste, ettepanekute ja kaebuste kaudu ning piloteerimisel on teenuskogemuse online-küsimustik. 2021. aasta korduvuuringu tulemusena andis tagasiside 59% ankeedi saanutest, eelmises uuringus 2019. aastal oli vastav protsent kõrgem, 80,5%. Korduvuuringu raames uuritakse üldist rahuolu haiglaraviga, lojaalsust, valmisolekut soovitada haiglat teistele, haiglasse saabumist, rahulolu raviga, rahulolu raviarstiga, rahulolu õdedega, rahulolu haiglaga (olme). Samuti kirjeldati, kuidas menetletakse kaebusi ravikvaliteedi osas. Ettekandejärgselt tekkisid mitmel nõukoja liikmel ettepanekud, kuidas patsientide teenuskogemust veelgi paremaks muuta.

Lepiti kokku, et Patsiendinõukoja järgmine kohtumine ei toimu enam virtuaalselt, vaid kohtutakse ning vahetatakse mõtteid silmast silma.

Patsiendinõukogu esimene kohtumine

Esimesel Patsiendinõukoja kohtumisel arutleti osapoolte vastastikuste ootuste, erinevate infokanalite ülesannete ja kättesaadavuse parendamise üle. „Mul on väga hea meel, et erinevad patsientide organisatsioonid on avaldanud soovi meie Nõukoja töös osaleda ning et üks neist on Eesti Puuetega Inimeste Koda. See annab võimaluse teemasid märksa laiemas ringis arutada ja saada tagasisidet ka nendelt sidusrühmadelt, kes ei ole haiglaga otseselt seotud,“ ütles juhatuse liige Terje Peetso. „Patsiendinõukoja võrgustik on väga oluline, et vaadata tervisesüsteemi laiemalt ja aidata kaasa Regionaalhaigla igakülgsele arendamisele, arvestades just patsiendivaadet,“ lisas ta.

Vähiravi teekonna patsiendikeskne kujundus

Patsiendinõukoja teisel kohtumisel tutvustas Regionaalhaigla teadus- ja arendusteenistus projekte, mis on suunatud patsiendi raviteekonna parendamiseks. Vähiravi teekonna patsiendikeskse kujunduse eesmärk on muuta raviteekond vähipatsiendile sujuvamaks ning turvalisemaks, toetades võimalusi vähi varaseks avastamiseks ning tulemuslikumaks raviks. Haigla üksustele edastati ideed Eesti Kunstiakadeemia ja TalTechi disaini ja tehnoloogia tuleviku ühisõppekava magistritudengitelt, kes rakendasid oma teadmisi ambulatoorsete teenuste parandamiseks. Kunstiakadeemia tudengitega koostöös sündis ka projekt „Terve ruum“, mille lahendusi kasutatakse nii uutes korpustes kui olemasolevates üksustes. 

Arstide ja õdede koostöö patsientide ja nende lähedaste koolitamisel

Kolmandal patsiendinõukoja Regionaalhaigla arengukava kohtumisel arutasid nõukoja liikmed 2021–2030 ning esitasid oma mõtteid ja soovitusi uuteks ning jätkuvateks tegevusteks. Sealjuures leidis nõukoda, et oluline on suurendada koostööd arstide ja õdedega patsientide ja nende lähedaste koolitamiseks ning rõhutasid vajadust haigla paremaks koostööks sotsiaalvaldkonnaga. Põhjalikku käsitlemist leidis ka loodussäästlikkus ning haigla atraktiivse tööandja.

Patsiendikesksete raviteekondade kujundamine

Neljas Patsiendinõukoja kohtumine puudutas tegevusi COVID-19 pandeemia ajal, patsiendikesksete raviteekondade kujundamist haiglas ning Patsiendikooli uusi teemasid. Sissejuhatuseks andis juhatuse esimees Agris Peedu ülevaate Regionaalhaigla tegevustest COVID-19 pandeemia tingimustes. Seejärel keskendus kohtumine Regionaalhaigla olulisele fookusele – patsiendikesksete raviteekondade kujundamisele ja edasiarendamisele. Dr Mariken Ross tutvustas hemofiiliapatsiendi raviteekonda ning klienditeeninduse juhataja Annely Karjama uut projekti „Erivajadustega patsientide liikumine Regionaalhaiglas – kitsaskohtade kaardistamine ja lahendused“. Mõlemale ettekandele järgnes sisukas arutelu, mille käigus lepiti kokku erinevad koostöövõimalused. Koosoleku eelviimase punktina esitles koolitusspetsialist Kristi Remmik Patsiendikooli uusi ettevõtmisi ning koos arutati võimalike teemade üle uuel 2021/2022 „õppeaastal“.  Kavas on mitmed vähipatsiente puudutavad loengud, erinevate krooniliste haigustega seonduvad küsimused, patsientide ja nende lähedaste vaimne tervis. Päevakorra viimases punktis jagas juhatuse liige Terje Peetso Patsiendinõukoja selle aasta tegevusplaani puudutavaid ettepanekuid. Teemasid, mida käsitleda on mitmeid ning koos nõukoja liikmete ettepanekutega jõuti plaanidega juba aastasse 2022. 

Erivajadustega patsientide projekt

Viiendal kohtumisel tervitati uusi Patsiendinõukoja liikmeid - Eesti Insuldipatsientide Seltsi ja Läänemaa Vähiühingut. COVID-olukorrast andis ülevaate Regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku juht ja Regionaalhaigla arstlike tegevuste juht COVID-kriisis dr Pille Mukk. Erivajadustega patsientide projekti tulemusi tutvustasid haldusteenistuse juhataja Tõnu Talisainen ja registratuuride valdkonnajuht Annely Karjama. Patsiendinõukoha liikmed osalesid suvel haiglate patsiendinõukodade ühiskohtumisel ja rääkisid sel kohtumisel tehtud ettepanekutest, kuidas koos veelgi efektiivsemalt patsiendi raviteekonda parandada. Patsiendikooli tegemisi kirjeldas Kristi Remmik, 1. detsembril tähistatakse juba 1. sünnipäeva.