Põhja-Eesti Regionaalhaiglas saab aastas eriarstiabi ligi 135 000 patsienti, kellest pea 40 000 ravitakse haigla 1250 ravivoodil.
Meil on Eesti suurim erakorralise meditsiini keskus, kus osutatakse erakorralist arstiabi kõigil erialadel, v.a oftalmoloogia (silmaarst), silmakirurgia, lastehaigused ning sünnitusabi. Vältimatut abi anname ligi 80 000 patsiendile aastas, ööpäevas keskmiselt 220 patsiendile. Erakorralise meditsiini keskus toimib ühtlasi Tallinna ja üleriigiliste suurõnnetuste meditsiiniabi keskusena ning meie ülesandeks on tagada meditsiiniline kõrgendatud valmisolek riigivisiitide ja suurürituste ajal.
Erakorralise meditsiini osakond (EMO) osutab vältimatut abi ägedate haiguste, traumade ja mürgistuste korral. Vastavalt Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 5-le loetakse vältimatuks abiks tervishoiuteenust, mida osutatakse olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.
Regionaalhaigla EMOs osutatakse vältimatut abi alates 16. eluaastast, seega palume alla 16aastaste lastega pöörduda Tallinna Lastehaiglasse.
Erakorralisi haigeid võtame vastu ööpäevaringselt. Palume EMO-sse pöördumisel arvestada, et kriitilises seisundis haigeid teenindatakse väljaspool üldjärjekorda. Patsientide seisundi määramisel on kasutusel 5astmeline süsteem, sõltuvalt patsiendi seisundist määratakse triaažikategooria – „punane“, „oranž“, „kollane“, „roheline“ ja „sinine“.
NB! Kui tunnete, et Teie seisund halveneb (häiriv ja väljakannatamatu valu, suutmatus istuda või seista), teavitage sellest kindlasti
ootesaali personali.
Regionaalhaigla EMO jaguneb kolmeks üksuseks: intensiivravi saal, jälgimissaal ning vastuvõtukabinetid.
Eraldi sissepääsud ja triaažiõe vastuvõtud on ise tulnud ning kiirabiga toodud patsientidele.
Intensiivravi saal
Intensiivravi saalis tehakse kriitilises seisundis patsientide seisundi stabiliseerimiseks vajalikud esmased ravi- ja diagnostilised
protseduurid. Enamasti on haigla saanud kiirabi- või reanimobiilimeeskonnalt eelteavituse kriitilises seisundis patsiendist ning
haige võtab vastu kvalifitseeritud meeskond. Intensiivravi saal on varustatud kõigi intensiivraviks vajalike seadmete ja ravimitega.
Jälgimissaal
Jälgimissaali saabuvad patsiendid enamasti kiirabiga. Nende patsientide seisund ei ole enamasti kriitiline, kuid nad vajavad haigestumise või trauma iseloomu tõttu kiiret abi ja pidevat jälgimist. Nakkusohtlike patsientide jälgimiseks on eraldi isolaatorid.
Vastuvõtukabinetid
Vastuvõtukabinettides võetakse vastu patsiente, kes pöörduvad vältimatu abi saamiseks ise või on neid suunanud arst, samuti kiirabiga saabunud kergemas seisundis patsiente. Arstlik vastuvõtt toimub neljas erivarustusega kabinetis, kus teenindatakse
erinevate kaebustega patsiente.
Erakorralise meditsiini osakonna töö põhimõtted
- EMO osutab vältimatut abi ägedate haiguste, traumade ja mürgistuste korral.
- EMO ülesanne ei ole lahenduste leidmine Teie pikaaegsetele terviseprobleemidele ning see ei ole ka plaanilistele uuringutele
pääsemise kiirem tee. - Uuringute eesmärk on kliinilise kahtluse puhul ägeda haigusseisundi välistamine või kinnitamine. Ühtegi vereanalüüsi ega
radioloogilist uuringut ei teostata ilma näidustuseta ehk lihtsalt patsiendi soovil. - Kui uuringutele tuginedes ei leita kiiret sekkumist ning kohest ravi vajavat tervisehäda, antakse Teile edasised ravisoovitused
ning soovitused edasisteks uuringuteks, sh konsultatsioonideks, mis toimuvad ambulatoorselt perearsti või eriarsti juures. - Kitsa eriala spetsialisti (nt neurokirurg, ortopeed jt) konsultatsioon EMOs toimub vaid kindlatel meditsiinilistel näidustustel,
mis selguvad EMO arsti visiidi käigus, mitte tuginedes perearsti saatekirjale ega patsiendi või lähedaste soovile.
Milliste terviseprobleemidega tuleks pöörduda perearsti vastuvõtule
- Keskmise tugevusega ja/või pikalt kestnud pea-, alaselja-, liigese-, kõrva-, kurgu- või kõhuvalu.
- Trauma, millega ei kaasne vigastatud kehaosa turset, deformatsiooni ega liikuvuse piiratust; pisitrauma.
- Putukahammustus, sh puugihammustus.
- Veri väljaheites; verekiud rögas; sagedased ninaverejooksu episoodid.
- Haigestumine ülemiste hingamisteede infektsioonhaigustesse (nohu, köha jmt).
- Haigestumine kõhuviirusesse või kaebused seedetraktis (iiveldus, oksendamine, kõrvetised, kõhuvalu, kõhulahtisus jmt).
- Allergilised sümptomid (dermatiit, astma, heinanohu, turse).
- Enam kui 48 tundi tagasi tekkinud rütmihäire, millega ei kaasne õhupuudust ega valu rinnus ning Te ei tarvita antikoagulante
(verevedeldajaid). - Sage urineerimine, ebamugavus- või survetunne urineerimisel, urineerimistakistus, voolus suguelunditest, kahtlus suguhaigusele.
- Nägemisteravuse langus, eritis silmast, silmapõletik.
- Kuulmislangus, kohin/ helid kõrvus, eritis kõrvast.
- Krooniliste haiguste ägenemine (kõrgenenud arteriaalne vererõhk jmt).
- Nahaaluskoe mädanikud (paise, mädamuhk jmt); roospõletik, nahapõletik; kroonilised haavandid; herpes.
- Meeleoluhäired – depressioon, meeleolu langus; ärevus.
NB! Ägeda tervisemure korral peab perearst Teid vastu võtma pöördumise päeval, teistel juhtudel 5 tööpäeva jooksul.
Perearsti saatekirja alusel on võimalik end registreerida eriarsti vastuvõtule polikliinikus. Lisaks üldjärjekorrale on võimalik registreerida tasulisele vastuvõtule (sh kõrva-nina-kurguarst, ortopeed, neuroloog jt). Infot eriarstide vastuvõtu kohta saab haigla kodu-
lehelt www.regionaalhaigla.ee, telefonilt 617 1049 ning Terviseportaalist.
Juhime tähelepanu, et teistes raviasutustes võivad eriarstide ravijärjekorrad olla lühemad kui Regionaalhaiglas. Tervishoiuteenust
pakkuvate asutuste nimekirja ja kontaktid ühes ravijärjekordade pikkusega leiate haigekassa kodulehelt.
Milliste terviseprobleemidega tuleks pöörduda erakorralise meditsiini osakonda
- Tugev ja äkki tekkinud valu – tuim pigistav, suruv või ängistav rindkerevalu; äkki tekkinud tugev ja piinav peavalu, millega
võivad kaasneda, oksendamine ja tasakaaluhäired; talumatu kõhuvalu korduva oksendamisega; talumatu suukaudsetele
ravimitele allumatu valu. NB! Näopiirkonna valu, sh hambavalu, jäsemete valu ja nimmevalu ilma kõrge palavikuta ei ole eluohtlik! Konsulteerige eelnevalt perearstiga või küsige nõu perearsti nõuandeliinilt 1220. - Värske trauma, vigastatud kehaosa turse, deformatsioon ja liikuvuse piiratus, haavad, põletus, söövitus, elektritrauma jmt.
- Võõrkeha hingamisteedes, seedetraktis või mujal.
- Kestev seedetrakti verejooks; kuse-suguteede verejooks; äge ninaverejooks; äge veriköha.
- Insuldi sümptomid – äkki tekkinud kõnehäire ja kehapoole halvatus; äkki tekkinud tasakaaluhäire, peapööritus; mälu- või
teadvusekaotus. - Äärmuslik nõrkus, jõuetus.
- Palavikualandajatele allumatu püsivalt üle 38,5 °C palavik, kõrge palavik vanuritel.
- Kõrge palavik ja/või lakkamatu oksendamine keemiaravi patsiendil.
- Hingeldus, õhupuudus, raske astmahoog.
- Äge allergiline reaktsioon, millega kaasneb õhupuudus, kogu keha haarav ulatuslik lööve, keeleturse, neelamistakistus jmt.
- Uriinipeetus.
- Kuni 48 tundi tagasi tekkinud südamerütmihäired või enam kui 48 tundi kestnud rütmihäired, millega kaasneb õhupuudus
ning valu rinnus. - Tromboosi sümptomid – äkki tekkinud valu ja turse jäsemel, enamasti sääremarja piirkonnas; jäseme jahedus ja värvumine
valgeks või punakas-lillaks. - Naha infektsioonid – laialdased mädanikud ja mädakogumid (abtsess, flegmoon), millega kaasneb valu ja palavik ning mis
vajavad avamist; põletikuline haav, millega kaasneb palavik ja vigastatud piirkonnas kiiresti (tundidega) leviv turse. - Psüühikahäire – äge psühhoos (luulud, meelepetted, paranoia); segasusseisund.
Kirjeldatud kaebused võivad viidata eluohtlikule terviserikkele, millega enamasti kaasnevad häired üldseisundis, mis takistavad
igapäevatoimingute jätkamist, seetõttu soovitame kiirema abi saamiseks kutsuda kiirabi!
Kui olete tulnud EMOsse
- Võtke automaadist järjekorranumber.
- Esitage registratuuri klienditeenindajale isikut tõendav dokument (see on kohustuslik) ning makske visiiditasu.
- Seejärel annab Teie tervislikule seisundile esmase hinnangu spetsiaalse väljaõppega triaažiõde, kes hindab Teie tervisenäitajaid
ning otsustab Teie kaebuste alusel, kas meil on võimalik Teid oma osakonnas uurida ja ravida või on Teil vaja pöörduda perearsti vastuvõtule. Vajadusel anname soovitusi, kuidas kodus ise hakkama saaksite. Õde määrab nii patsiendi kaebustest kui ka elulistest näitajatest johtuvalt ning lähtuvalt triaažipõhimõtetest (vajadusel arstiga konsulteerides), kas patsient vajab kohe arstipoolset käsitlemist või võib see aega võtta kuni 6 tundi. - Lähtuvalt Teie tervislikust seisundist suunatakse Teid jälgimissaali või patsientide ootealasse ootama arsti vastuvõttu. Teie järjekorranumber ilmub läbivaatustoa ukse kõrval olevale ekraanile, seal on ka info, mitmes Te järjekorras olete ning millisesse triaažikategooriasse kuulute. Saabumisel antud järjekorranumbritest moodustub igasse kabinetti eraldi järjekord, raskemas seisundis patsiente teenindatakse eelisjärjekorras.
- Arstlikul läbivaatusel määrab arst vestluse ja esmase läbivaatuse põhjal vajadusel analüüsid ja radioloogilised (röntgen, ultraheli, kompuutertomograafia) uuringud. Pärast analüüside andmist ning uuringutel käimist tuleb oodata uuringute tulemusi keskmiselt 2−3 tundi, mis on tingitud nii laboriseadmete töötsüklist kui ka radioloogiliste uuringute teostamise ja kirjeldamise ajamahukusest. Uuringutulemuste selgumisel ning arstliku konsultatsiooni järgselt otsustatakse Teie edasine ravi (statsionaarne ehk haiglaravi või ambulatoorne ehk kodune ravi). Kui Teid suunatakse kodusele ravile ja Teie tervislik seisund kodus halveneb, siis palume pöörduda viivitamatult tagasi EMO-sse või kutsuda kiirabi.
Soovitused
- Kui Teie lähedane on toodud EMO-sse, saate tema seisundi kohta infot telefonil 617 1369. Kuna arstlikuks läbivaatuseks, uuringute ja analüüside tegemiseks ning vastuste saamiseks kulub vähemalt 2−3 tundi, siis ei ole mõtet varem helistada. Kinnitame, et Teie lähedase eest hoolitsetakse ning ta on pideva meditsiinilise järelevalve all.
- Kui patsient jääb haiglaravile, saab osakonna telefoninumbri infotelefonilt 617 1300.
- EMO-sse pöördumisel võtke kindlasti kaasa isikut tõendav dokument, lisaks võiksid võimalusel kaasas olla varasemate haigusjuhtude väljavõtted ja igapäevaselt tarvitatavate ravimite nimekiri. Samuti võtke kaasa pangakaart või veidi sularaha, et saaksite maksta visiiditasu, osta soovi korral ootesaali automaadist jooke ja snäkke.
- Palume arvestada sellega, et kui Teile on abi osutatud ja koju lubatud (see võib toimuda ka öisel ajal), siis koju pöördumiseks
kutsuge lähedased autoga järele, kasutage ühistransporti või tellige takso. Andke kindlasti meedikutele oma lähedase kontakttelefon ning võtke kaasa laetud mobiiltelefon.
