Eestis on südamelihaseinfarkti (müokardiinfarkti, MI) järgne suremus viimastel kümnenditel langenud, kuid langus on olnud aeglasem kui Põhjamaades ning viimasel ajal veelgi pidurdunud. Üks põhjus peitub patsientides: erakorraliselt jõuab haiglasse üha rohkem nooremaid kõrge metaboolse riskiga inimesi (ülekaalulised, II tüüpi diabeediga, kõrge vererõhuga patsiendid) ning samal ajal lisandub väga eakaid ja mitme kaasuva haigusega patsiente. Tüüpilist MI-patsienti kohtab üha harvem ja erinevad riskiprofiilid vajavad erinevaid lahendusi. Eesti suurim kasutamata võimalus on süstemaatiline järelravi ja sekundaarne preventsioon – st uue MI ja surma ennetamine järjekindla medikamentoosse ravi, taastusravi ja selgete ravieesmärkidega.
Oma doktoritöös uuris dr Asser Eesti Müokardiinfarktiregistri (EMIR) andmeid ning võrdles neid Rootsi, Norra ja Ungari registritega. Eestis on ägeda seisundi ravi haigla etapis selgelt paranenud, paraku aga tekivad lüngad haiglajärgses käsitluses. Võrreldes Põhjamaadega püsib Eestis MI-järgne pikaajaline suremus kõrgem – selle põhjus on liiga hiline abi otsimine, kõrge riskiga MI-patsientide alaravi ja ebaühtlane järelravi.
Uurimistöö autor toob esile ka südame ja neerude vahelise seose. Isegi kerge neerufunktsiooni langus noorematel MI-patsientidel seostub kõrgema suremusega. Vanemaealistel hoiavad absoluutset riski kõrgel muud haigused. Kuna neerud aitavad reguleerida vererõhku, vedelikutasakaalu ja põletikku, võimendab halvenev neerutalitlus vaikselt südame-veresoonkonnahaiguste riski.
Põhjamaade kogemusest on palju õppida: haiglast väljakirjutamine on alles stardipauk, mitte finiš. Taastusravi on standard, mitte erand. Sellele järgneb selge jälgimisplaan koos iga patsiendi personaalsete eesmärkidega nii vererõhu, LDL kolesterooli kui ka veresuhkru väärtuste osas ning süsteemne, registriandmetel põhinev ravitulemuste tagasiside. Eesti liigub samas suunas ja patsientide ravijärgimus on paranenud, kuid ühtne üleriigiline MI patsiendi teekond veel kujuneb. Suurima võidu MI-järgse suremuse langetamisel saame pärast haiglaravi: süsteemsest järelkontrollist, taastusravist ja jõulisest sekundaarsest ennetamisest.
Dr Piret töötas 2012-2025 Regionaalhaigla kardointensiivravi osakonnas kardioloogina ja käesolevast aastast juhib Kliinikumi südamekliiniku kardioloogia osakonda. Õnnitleme dr Asserit eduka doktoritöö kaitsmise puhul!
