25. augustil kohtuti sotsiaalminister Karmen Jolleriga, et jagada Ukrainas saadud kogemusi ning arutada, kuidas õpitut Eesti tervishoiu kriisivalmiduse tugevdamiseks kasutada. Kohtumisel osalesid lisaks õdedele Eesti päästemeeskonna meditsiinirühma juht dr Vassili Novak ja katastroofimeditsiini üksuse õendusjuht Ilja Škatov. „Loodan südamest, et Ukraina kogemust me kunagi rakendama ei pea, aga valmis tuleb ikka olla,“ ütles minister kogemusi kuulates.
„Ma ei oska lihtsalt kõrval seista. Kui näen, et saan aidata, pean käed külge lööma,“ rääkis Šatalov, kuidas ta aitas Ukrainas kohalikke kolleege. Tema sõnul tuli üks suuremaid erinevusi Eesti ja Ukraina tervishoiu vahel nähtavale just õdede rollis. „Meie väljaõpe ja vastutus on oluliselt suuremad. Eestis peab õde, eriti erakorralises meditsiinis töötav õde, väga palju oskama ja suutma iseseisvalt tegutseda,“ kirjeldas Šatalov. Reikopi sõnul võimaldab Eesti õdede väljaõpe täita ülesandeid, mis Ukrainas kuuluvad sageli arsti vastutusalasse. „Ukrainas täidavad mitmeid ülesandeid, mis Eestis kuuluvad õe tavapärase töö hulka, endiselt arstid. Erinevused puudutavad nii kliinilisi protseduure, dokumenteerimist kui ka õe iseseisvat rolli patsiendi raviteekonnal,“ ütles Reikop.
Leedu tervishoiuministeeriumi poolt korraldatud missiooni käigus külastasid Šatalov ja Reikop haiglaid nii Dnipros kui ka Zaporižžjas, et näha, kuidas on korraldatud patsientide ravi ja tervishoiutöötajate töö sõja tingimustes. Haiglates jälgisid nad patsientide teekonda alates vastuvõtust ja triaažist kuni diagnostika, operatsioonitubade ja intensiivravini.
Missiooni korraldas Leedu tervishoiuministeeriumi allasutus ESSC ja tegemist oli esimese korraga, kui sellesse koostöösse kaasati Eesti tervishoiutöötajad. Tulevikus on plaanis koostööga jätkata.
