Helsingi Ülikoolihaigla neuropsühhiaatria osakonnas uuritakse ja ravitakse patsiente, kellel on ajuhaiguste, näiteks ajutraumade, ajupõletike ja epilepsia foonil kujunenud erinevad psühhiaatrilised probleemid. Lisaks tegeletakse osakonnas erinevate neuroarenguliste häiretega, nagu vaimne alaareng, aktiivsus- ja tähelepanuhäire ning autismispektrihäire. „Silma jäid kõrged turvameetmed, tugev meeskonnatöö ja multidistsiplinaarne patsiendikäsitlus,“ ütles Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku VIII osakonna juhataja-ülemarst dr Helen Marie Sarap. „Väga olulisel kohal on seal ka patsientide privaatsuse ja eripäradega arvestamine.“
Psühhiaatriakeskuses on kolm erineva profiiliga geropsühhiaatria osakonda, kus uuritakse ja ravitakse üle 65-aastaseid patsiente vastavalt psühhoosi, meeleoluhäirete või kognitiivsete häirete olemasolule. „Helsingi Ülikoolihaiglas on eakate vajadustele kohandatud keskkond läbimõeldud tervik – avarad ja hea nähtavusega ruumid ning mäluhäiretega patsiente toetav temaatiline kujundus ja märgistus. Samuti avaldas muljet patsiendikeskne, toetav ja kannatlik lähenemine,“ sõnas dr Sarap.
Helsingi Ülikoolihaigla neuropsühhiaatria polikliiniku roll on pakkuda tertsiaarseid psühhiaatrilisi konsultatsioone, mis keskenduvad aktiivsus- ja tähelepanuhäire ning autismispektrihäire põhjalikule käsitlusele ja koolituste korraldamisele. Polikliinikus nõustatakse esmatasandi tervishoiu ja üldpsühhiaatria spetsialiste diferentsiaaldiagnostiliselt ning käsitluse seisukohast keeruliste neuropsühhiaatriliste juhtumite osas. Vajadusel tehakse täpsustavad uuringud ning koostatakse ravi- ja rehabilitatsiooniplaan.
Kohtumist koordineerisid dr Risto Vataja ja tema mantlipärija dr Niina Markkula. Külastuse käigus lepiti kokku ka Helsingi kolleegide külaskäik Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikusse.
