2025. aasta konsolideeritud majandusaasta ja kestlikkusaruandega saab tutvuda SIIN.
Teame, et oluline osa lisarahastusest on läinud tervishoiutöötajate töötasudeks. See on olnud ka igati põhjendatud. Tulemus on nähtav, tervishoiutöötajad jäävad Eestisse ning Regionaalhaiglas on tervishoiutöötajate voolavus saavutanud madalaima taseme, mida oleme viimase kümne aasta jooksul näinud. Samas on Tervisekassa ravijärjekordade likvideerimisse vähem panustanud. Omaette küsimus on, mis on ravijärjekord – ehk kui mõõdetav see on? Kui Eestis mindaks üle kohustuslikule e-konsultatsioonile perearsti ja eriarsti vahel, saaksime ravijärjekordadest tegelikult adekvaatse pildi. Erialadel, kus praegu ei kehti isegi saatekirja nõuet, on kohatu rääkida ravijärjekorrast, sest sellel puudub igasugune statistiline taust. Veel kord, tervishoiukorraldus algab perearstist ja tema otsustest.
Investeerinud me oleme ning seda nii Regionaalhaigla taristusse ehk töö- ja ravikeskkonda kui ka meditsiinitehnoloogiasse. Kui vaadata pikemat perioodi, siis viimase 20 aasta jooksul oleme Regionaalhaiglas suurinvesteeringuid teinud ca 200 miljoni euro ulatuses, millest välisvahendite ja omafinantseeringu osakaal on pooleks. Sellele lisanduvad omavahenditest tehtud investeeringud remontidesse, meditsiinitehnikasse ja IT-sse. Tervisekassa hinnastus suudab investeeringud katta teatud ulatuses ehk osakondade remondid pärast kümmet aastat või meditsiinitehnika asenduse kui see on 12 aastat vana, kuid uute ja suurinvesteeringute jaoks peaks riigil olema eraldi finantseerimisvõimekus. Seda viimast tuleks kindlasti keskselt hallata, otsustada prioriteedid ja näiteks kallihinnalisema meditsiinitehnika asukohad.
Meie kestlikkuse aruanne näitab, et oleme 2025. aastal olnud kestlikud. Samas tekitavad mured Tervisekassa rahastusega, majanduskasvuga ja investeerimisvõimekusega põhjendatud küsimusi meie kestlikkuses pikemas perspektiivis. Seepärast ongi vaja teha haiglate vahel sisulist koostööd. See ei tohi aga jääda vaid sõnadeks ja paberile, vaid koostöö peabki olema igapäevane, sisuline, kliiniline. Seda ei ole vaja mitte ainult piirkondlikele haiglatele ja keskhaiglatele, vaid ka üldhaiglatele ning Tervisekassale otsustamaks, kuidas strateegiliselt raviteenust osta, sealhulgas erakliinikutelt. Haiglavõrgustikku tuleb muuta ja kliinilist ühistegemist tuleb võimestada ning selles oleme Tartu Ülikooli Kliinikumiga astumas konkreetseid samme.
Agris Peedu
Juhatuse esimees
