Rahvusvahelise Diabeediföderatsiooni (International Diabetes Federation) andmetel elab diabeediga ligikaudu iga üheksas täiskasvanu maailmas, kuid paljud inimesed ei ole oma haigusest teadlikud. Eriti keeruline on 2. tüüpi diabeedi varajane avastamine, sest haigus võib aastaid kulgeda märgatavate sümptomiteta ja mõnikord avastatakse haigus alles siis, kui on tekkinud juba tõsised terviseprobleemid, näiteks südame-veresoonkonna-, neeru-, silma- või närvikahjustused. Varajane diagnoosimine ja ravi aitavad vähendada tüsistuste riski ning toetada inimese tervist ja elukvaliteeti.
Milliseid sümptomeid tasub tähele panna?
Diabeedile võivad viidata suurenenud janu, sage urineerimine, väsimus, seletamatu kaalulangus ja ähmane nägemine. Kui märkate endal või lähedasel võimalikke diabeedi sümptomeid, ärge oodake nende iseeneslikku möödumist, vaid võtke ühendust tervishoiutöötajaga ja küsige veresuhkru määramise võimaluse kohta.
1. tüüpi diabeedi sümptomid võivad tekkida kiiresti ning haigus võib avalduda igas vanuses. Ravita võib kujuneda eluohtlik seisund – diabeetiline ketoatsidoos. 2. tüüpi diabeet areneb sageli aeglasemalt ja võib esialgu kulgeda ilma selgete sümptomiteta.
Kas 2. tüüpi diabeeti saab ennetada?
Kõiki diabeedi riskitegureid ei ole võimalik mõjutada, kuid 2. tüüpi diabeedi teket saab paljudel juhtudel ennetada või edasi lükata. Oluline on mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine, regulaarne liikumine, tervisliku kehakaalu hoidmine ning individuaalsete riskitegurite hindamine. Vajaduse korral saab tervishoiutöötaja aidata leida sobivad võimalused terviseriskide vähendamiseks.
Varajane avastamine on esimene samm
Varajane avastamine, õigeaegne ravi ja regulaarne jälgimine aitavad vähendada tüsistuste riski ning toetavad head elukvaliteeti.
Lisateavet diabeedi kohta ja võimaluse hinnata diabeediriski leiate veebilehelt worlddiabetesday.org.
