Täisväärtuslik toitumine
Täisväärtusliku toitumise juures on oluline mitmekesisus ja tasakaalustatus ehk tuleb süüa erinevaid toite erinevatest toidugruppidest. Samuti on oluline, et toit oleks toitainerikas ehk sisaldab rohkesti organismile vajalikke vitamiine ja mineraale.
Teraviljatooted, kartul
• Toidugrupp on oluline süsivesikute, eelkõige tärklise ja kiudainete, B-grupi vitamiinide ja mitmete mineraalide allikas.
• Sööge erinevaid teraviljatooteid ning eelistage täisteratooteid, nt leib, sepik, täisterapasta, tatar, pudruhelbed.
• Piirake töödeldud valgest jahust toodete ja valge riisi kasutamist, kuna nende toitaineline sisaldus on väike.
Puu- ja köögiviljad, marjad
• Puu- ja köögiviljade rohke tarbimine aitab ennetada vähki ning südameveresoonkonna haiguseid.
• Sööma peaks vähemalt 5 peotäit erinevaid ja erivärvilisi puu- ja köögivilju päevas nii värskelt kui ka roogadesse lisatuna.
Kala, linnuliha, muna, loomaliha
• Loomset päritolu tooted on põhiline valkude allikas.
• Kala sööge vähemalt 2‒3 korda nädalas. Kala, nt lõhe, meriforell, kilu ja räim on peamiseks oomega-3 rasvhappe allikaks. Kalakonservide, suitsukala ja soolatud kalatoodete valikul pöörake tähelepanu nende soolasisaldusele!
• Eelistage muna, kala, kana- ja kalkuniliha. Punast liha ning töödeldud lihatooteid (peekon, vorstid jms) tarbige vähem, sest need lihatooted on enamasti kõrge soola- ja/või rasvasisaldusega.
Piim, piimatooted
• Piimatoodetest on heaks valguallikaks eelkõige kodujuust, jogurt, juust, hapendatud piimatooted.
• Siia gruppi ei kuulu väga magusad ja/või rasvased piimatooted, nt puding, jäätis, kohuke jms.
Taimsed rasvad, pähklid, seemned
• Võrreldes loomset päritolu rasvadega (nt või) on taimsed rasvad rikkad polüküllastumata rasvhapete poolest ja neis ei ole kolesterooli.
• Kasutage toiduvalmistamisel tervislikke rasvasid, nt oliiv-, rapsi-, ja linaseemneõli. Külmpressitud õlis leidub rohkelt vitamiine ja
see on sobilik salatitele lisamiseks. Rafineeritud õli on parem praadimiseks.
Suhkur ja maiustused, magusad ja soolased näksid
• Suhkrud on süsivesikud, seega meie organismile vajalikud, kuid väikestes kogustes. Kui sööme piisavalt puu- ja köögivilju, marju ja teraviljatooteid, siis lisatavaid suhkruid ei ole üldse vaja.
• Näksid võivad olla kõrge soola- ja küllastunud rasvade sisaldusega ning sisaldada tervisele kahjulikke transrasvu.
• Päevas on soovitatav süüa maksimaalselt 4 portsjonit magusat. Üks portsjon on: 2 tl suhkrut, mett või moosi; 10–15 g küpsist; 10g
šokolaadi või kompvekke; 1 dl magusat karastusjooki.
Söömine haiguse ja ravi ajal
Kiire paranemise eelduseks on muuhulgas tervislik ja tasakaalustatud toitumine ja varajane liikuma hakkamine, seega vältige asjatuid söömis- ja liikumispiiranguid ning toituge võimalikult täisväärtuslikult nii haiglaravi ajal kui ka selle eelselt ja järgselt.
Tavaliselt on söögiisu haiguse ajal vähenenud, mistõttu on eriti oluline süüa piisavates kogustes toitainete- ja energiarikast toitu.
Hästi planeeritud toitumine ja liikumine aitab kaasa kiiremale paranemisele, kuna:
• tõhustab haavade paranemist;
• normaalne sooletegevus taastub kiiremini;
• kopsupõletiku tekkerisk on väiksem;
• tavapärane elurütm taastub kiiremini;
• väheneb väsimustunne.
Teatud haiguste ja seisundite puhul (nt äge haigestumine, krooniline kõhulahtisus, krooniline neerupuudulikkus jm) või teatud ravimeetodite ajal (nt keemia-kiiritusravi, tüvirakkude siirdamine, operatiivne ravi) võivad söömissoovitused erineda tervisliku toitumise soovitustest ajutiselt või püsivalt, et ennetada alatoitumust ja/või leevendada söömisega seotud probleeme.
Soovitused enne haiglasse tulekut
• Ärge pidage enne operatsioonile või haiglaravile tulekut põhjendamatult dieeti.
• Võimalusel kaaluge ennast koduse kaaluga.
• Vajadusel varuge koju toitu, et ei peaks kohe pärast haiglaravi poodi minema, nt purgisupid, külmutatud juurviljad, kala- ja puuviljakonservid, munad, erinevad kuivained, nt tatar, kaer, riis, makaronid jms.
• Võtke haiglasse kaasa Teile meelepärane suupiste või gaseerimata jook.
Toitumisest kõhuprobleemide korral, toidu tõhustamisest ja kliinilisest toitmisest saate lugeda lisatud brošüürist "Täisväärtuslik toitumine haiguste ajal"
Alatoitumus
Alatoitumus on seisund, mille puhul esineb toiduenergia ja/või toitainete vaegus, mis võib viia kehakaalu languseni ja/või kehakoostise muutuseni.
Alatoitumus on üheks riskifaktoriks lihasnõrkuse, kukkumiste ja tüsistuste (nt kopsupõletik) tekkes. Samuti on alatoitumus tegur krooniliste haiguste ägenemisel ning ägedate haiguste ja protseduuride tüsistuste tekkimisel, pikendades seeläbi ka oluliselt haiglaravil viibimise aega.
Alatoitumus tekib aegamööda, seega on oluline pöörata tähelepanu järgnevatele sümptomitele:
• vähene söögiisu;
• kehakaalu langus, nt Teie riided on seljas lohvakamad, sõrmused ja hambaproteesid lõdvemad;
• lihasjõudluse langus, nt Te ei jaksa käia enam nii kiiresti ja kaugele kui varem;
• nõrkus ja jõuetus, väsimus;
• mäluhäired;
• raskused keskendumisel.
Alatoitumuse riskifaktorid:
• vanus;
• krooniline haigus;
• äge haigestumine;
• vähenenud iseseisev toimetulek;
• viibimine hoolekande- või raviasutuses.
Alatoitumuse risk sõltub mitte ainult täisväärtusliku toidu kättesaadavusest, vaid ka Teie suutlikkusest süüa (nt mälumis- ja neelamishäired), söögiisust, haiguse iseloomust ning soolestiku toimimisvõimest toidu seedimisel ja imendumisel.
Kõige suurem on alatoitumuse risk normaalset söömisprotsessi mõjutavate seisundite puhul, nt pea ja/või kaela piirkonda või seedetrakti haaravad haigused, närvisüsteemi haigused või muud teadvust mõjutavad haigused. Riskigrupis on ka kõik pahaloomuliste kasvajatega patsiendid.
Alatoitumuse ennetamine
Alatoitumuse mõju igapäevaelule ja elulemusele on märkimisväärne: vähenevad nii tervelt elatud eluaastad kui iseseisev toimetulek ja elukvaliteet. Seega on oluline ennetada alatoitumuse tekkimise põhjuseid. Kui Teil on probleeme närimise, neelamise ja/või seedimisega, siis teavitage sellest kohe raviarsti ja õde. Alatoitumuse ennetamine on parem ja lihtsam kui tüsistuste ravimine ja kaalu taastamine.
Söömisega seotud probleemid ja nende leevendamine
• Sööge sagedasti väikeseid portsjoneid. Püüdke süüa kolm korda päevas ning tarbida söögikordade vahel toitvaid vahepalasid. Sööge toite, mis on Teile meelepärased.
• Isegi kui näljatunnet ei ole, sööge teadlikult iga 3‒4 tunni tagant, et vähendada/ennetada kaalukaotust ja alatoitumuse teket.
• Sööge ka hilisõhtul enne magamaminekut ning näljatunde korral ka öösel.
• Söögikorral tarbige esmajärjekorras valgurikkad toite.
• Päeva jooksul üritage juua toitvaid jooke, nt piim, keefir, joogijogurt, smuuti, täismahl, puljong. Piirake gaseeritud ja/või rohkelt suhkrut sisaldavaid jooke, nt limonaad, siirup, karastusjoogid, kali, õlu.
• Ärge jooge enne söömist, see täidab kõhtu ja võib vähendada söögiisu.
• Suitsetamine pärsib söögiisu. Kui olete suitsetaja, siis üritage mitte suitsetada 30 minutit enne söömist.
• Väike klaas alkoholi, nt punane vein, konjak, 30 minutit enne söömist võib aidata stimuleerida söögiisu. Kuid täpsustage raviarstiga, kas see on sobilik Teie ravimitega.
• Värske õhk aitab söögiisu parandada. Võimalusel jalutage enne söömist.
• Kui Te olete liiga väsinud, et toitu valmistada, kasutage valmistoite, mida on lihtne soojendada.
Suukuivus ja suuhaavandid raskendavad söömist ja söödud toidu päevakogus võib olla liiga väike, et tagada toitainete vajadust.
• Jahedate jookide tarbimine läbi kõrre (piim, vesi, jäätisekokteil) või jäätunud mahlapulgad leevendavad ebamugavustunnet suus.
• Sööge pehmet ja mitte liiga kuuma toitu.
• Hapu ja vürtsikas toit ning kohv ja tee võivad ärritada suu limaskesta.
• Pöörake tähelepanu suuhügieenile.
• Suukuivuse puhul võib aidata kunstsülg või nätsu närimine.
• Suuhaavandite puhul tarvitage valuvaigisteid.
Iiveldus ja oksendamine on sage põhjus toidust loobumisel või söömise vähenemisel. Iiveldus võib olla tingitud nii haigusest kui ravimite kõrvaltoimetest. Teavitage raviarsti, kes saab määrata Teile iiveldust vähendavaid ravimeid. Kui iiveldustunne püsib sõltumata ravimitest, siis teavitage sellest meditsiinipersonali.
• Vältige rasvaseid, praetud või väga tugevalõhnalisi vürtsikaid toite.
• Kui sooja toidu lõhn tekitab iiveldust, siis sööge külmasid roogasid.
• Kuivad, mahedamaitselised toidud, nt röstsai, kartul, kõrsikud ja kreekerid võivad olla lihtsamini talutavad.
• Sööge väiksemaid portsjoneid ja närige oma toitu põhjalikult.
• Jooge vedelikke aeglaselt väikeste lonksudega.
• Piparmündi- või ingveritee ning piparmündi-karamellkommid võivad aidata vähendada iiveldust.
