Põletusravi

Konsulteerime polikliinikus ja ravime statsionaarselt patsiente, kellel on näidustatud nahaplastika troofiliste haavandite, infektsioossete või traumaatiliste nahadefektide tõttu. 

Ambulatoorsed vastuvõtud toimuvad ortopeedia polikliinikus teisipäeval, kolmapäeval ja reedel, vastuvõtu aja saab eelnevalt registreerida telefonil 617 1049 või 617 2057. 

Erakorraliste haigete hospitaliseerimine toimud haigla erakorralise meditsiini osakonna (EMO) kaudu. Teistest haiglatest suunamisel on vajalik eelnev kokkulepe põletusravi üksuse arsti või intensiivravipatsiendi korral III intensiivraviosakonna arstiga. 

Põletustraumad on väga erineva raskusastmega, mis sõltub põletuspinna suurusest, sügavusest, lokalisatsioonist, hingamisteede kahjustuse esinemisest, haige vanusest, kaasuvate haiguste ja traumade iseloomust. Seetõttu ka ravivajadus on väga erinev. Põletushaavad võib jaotada pindmisteks ja sügavateks. 

Pindmised põletushaavad

Pindmiste põletushaavade (I ja II astme põletus) korral on nahk kahjustunud ainult osaliselt ja need paranevad sidumistega spetsiaalsete salvide või haavaplaastrite abil. Pindmised põletushaavad paranevad 3–4 nädala jooksul. Kui haav ei ole paranenud 4 nädalaga, tuleks pöörduda plastika vajaduse hindamiseks meie polikliinikusse. 

Sügavad põletushaavad ja nahasiirdamine

Sügavate põletushaavade korral (III ja IV astme põletus) on nahk kahjustunud kogu paksuses ja nende paranemine saab toimuda vaid operatsiooni abil ehk nahasiirdamise teel. Sügavate põletuste ravis kasutame aktiivset kirurgilist taktikat, mis tähendab põlenud kudede eemaldamist ja kohest nahasiirdamist esimestel päevadel peale traumat. Sellise ravimeetodi abil on paranemine kiirem ja patsiendile vähem vaevusi põhjustav, kuid seda saab kasutada ainult varase haiglaravi korral. Kui hospitaliseerimine on mingil põhjusel hilinenud ja haavad on põletikulised, tuleb sageli oodata nende puhastumist sidumiste abil ning alles seejärel saab teha nahasiirdamise. Nahasiirdamiseks võtame kahjustamata piirkonnast õhuke nahariba spetsiaalse aparaadi ehk dermatoomi abil ning see nn doonorhaav paraneb 1–2 nädala jooksul sidumistega. 

Haiglaravi

Haiglaravi peamisteks näidustusteks on infusioon- ja operatiivse ravi vajadus, põletustursetega seotud ohud ning kaasuvate haiguste ning traumade mõju põletuse kulule. Rasked, eluohtlikke seisundeid põhjustavate põletuste ravi on kompleksne ja pikaajaline: šoki- ja hingamisteede kahjustuste ravi, põletikuliste tüsistuste vältimine ja ravi, ravitoitmine, valuravi, haavaravi ja taastusravi moodustavad ühtse terviku. Ravi nõuab head meeskonnatööd, kogemusi ja spetsiifilist aparatuuri. 

Põletuste ravi ei lõppe haava paranemisega. Põletushaigete taastusravi peab olema kompleksne ning järjepidev, raskete põletuste korral kestab see aastaid. Oluline on saavutada toimetulek igapäevase eluga ning taastada töö- ja õppimisvõime. Arvestada tuleb nii füüsilise, psühholoogilise kui  sotsiaalse rehabilitatsiooniga. Põletusjärgsete armide ja armidest tingitud liigesjäikuste ennetav ravi on rehabilitatsiooni üks komponente, mis saab alguse juba haavaravi perioodis ning sõltub paljus selle kvaliteedist. 

Haiglast lahkudes määrame edasise taastusravi suunad. Selle tulemuslikkus sõltub patsiendi motivatsioonist ning patsiendi, tema pereliikmete ja perearsti koostööst. Tagatud peab olema ka üksteise informeeritus ravist ja esilekerkivate probleemide lahendamisest. Olulisemad ravivõtted kaasajal on füsioteraapia, asendlahaste, surverõivaste, silikoonplaastrite ja armiravi salvide kasutamine. Eesmärk on piirata armistumise intensiivsust ja sellest tingitud vaevusi ning vältida liigesjäikust või vähendada nende raskusastet. 

Vajadusel teostame oma osakonnas ka põletusarmide plastilisi operatsioone.

Kindlasti küsige informatsiooni järelravi kohta oma raviarstilt.