Pärasooleveritsuse korral esineb veri väljaheites, väljaheite peal või WC-paberil ning see on sage probleem igas vanuses inimestel.
Tekkepõhjused:
anaalfissuur ehk väike rebend pärakus, tekib tavaliselt tihkete roojamasside väljutamisel, soodustavaks teguriks on krooniline kõhukinnisus;
hemorroidid ehk pärakuveenikomud ‒ pärasoole lõpposa ja pärakupiirkonna laienenud veenid:
seesmised hemorroidid – asuvad pärasoole lõpposas, ei ole välisel vaatlusel nähtavad;
välimised hemorroidid ‒ nähtavad veenikomud päraku ümbruses;
jämesoole divertiikul ehk sooleseina nõrgas kohas tekkinud väljasopistis ‒ üsna sage keskealistel ja vanematel inimestel. Roojamassid võivad sattuda divertiikulisse ning põhjustada seal põletikku ja veritsust;
soolenakkused, mille puhul esineb 1‒3 päeva kestev verine kõhulahtisus;
põletikuline soolehaigus: haavandiline koliit või/ ja Crohni tõbi;
jämesoolevähk;
verejooks seedetrakti ülaosast – sel juhul on verejooks suur ja vajab kiiret arstiabi.
Tunnused:
veri väljaheitel, WC-paberil või WC-potis olevas vees, kaasneda võib valu roojamisel;
välimiste hemorroidide korral võib esineda valu istumisel.
Uuringud veritsuse põhjuste selgitamiseks:
peitvere uuring väljaheites silmale nähtamatu väikese verekoguse avastamiseks;
läbivaatus, tehakse kindlaks võimaliku anaalfissuuri, hemorroidide või kasvajamoodustise esinemine;
sigmoidoskoopia või kolonoskoopia – uuringu käigus viiakse peenike painduv toru pärasoolde ja sealt edasi, uuring võimaldab diagnoosida jämesoole haigusi, sh divertiikulit. Uuring tehakse, kui läbivaatuse käigus ei leita veritsuse põhjust ja Te kuulute jämesoolevähki haigestumise riskigruppi.
Ravivõimalused
Ravi sõltub veritsuse põhjusest. Lihtsamate probleemide korral, nagu anaalfissuur ja hemorroidid, on vaja suurendada kiudainete hulka igapäevases toidus ja teha muutusi elustiilis kõhukinnisuse profülaktikaks.
Kodune enesehooldus:
veritsus pärasoolest pole kunagi normaalne, selle esinemisel pöörduge põhjuste väljaselgitamiseks perearsti vastuvõtule. Kui veritsus on suur ja pidev, siis pöörduge erakorralise meditsiini osakonda;
järgige raviarsti juhiseid, vajadusel võtke arstiga ühendust;
verejooksu tekkimise ennetamiseks hoolitsege oma seedetrakti funktsioneerimise eest, sööge kiudaineterikast toitu (puu- ja juurvili, täisteratooted) ja tarbige vähemalt 1−2 liitrit vedelikku päevas.
