Neurokirurgia

Neurokirurgia tegeleb pea- ja seljaaju, ajukelmete, kraniaalnärvide ja spinaalsete närvijuurte, perifeersete närvide ja autonoomse närvisüsteemi, kolju ja lülisamba haiguste, väärarendite ja vigastuste ning samuti verevarustuse häirete diagnoosimise, kirurgilise ja mitteneurokirurgilise ravimisega.

Neurokirurgia valdkonnad on pea- ja seljaaju ning lülisamba vigastused, närvisüsteemi kasvajalised haigused, ajuveresoonte haigused (nt ajuarterite laiendid ehk aneurüsmid) ning kaasasündinud väärarendid ehk malformatsioonid.

Ravi põhimõtted

Regionaalhaigla neurokirurgia keskuses ravime enim selgroo degeneratiivseid haiguseid (40%): nimme- ja kaelaradikuliite, lülivaheketta väljasopistust, lülisambakanali kitsenemist jm degeneratiivseid haiguseid. Lisaks sellele tegeleme perifeersete närvide kirurgiliselt ravitavate haiguste ja vigastustega.

Neurokirurgiliste haiguste ravi toimub koosöös teiste erialadega: radioloogia, anestesioloogia ja intensiivravi, neuroloogia ja lasteneuroloogia, kliiniline neurofüsioloogia, patoloogia, otoloogia, oftalmoloogia, taastusravi, endokrinoloogia, onkoloogia, hematoloogia.

Kesknärvisüsteemis tekkivad protsessid võivad kuuluda neurokirurgia ja teiste kirurgiliste erialade ühisvaldkonda. Kirurgilised koostöövaldkonnad on ortopeedia, käekirurgia, näo- ja lõualuukirurgia, plastikakirurgia, transplantatsioonikirurgia. Patsiendi ravi sõltub probleemi asukohast (kehapiirkonnast) ning võib aja jooksul muutuda.

Neurokirurgia keskus on keskendunud plaanilisele ja erakorralisele aktiivravile.

Nende haiguste plaaniline kirurgiline ravi tuleb arvesse, kui lihtsamate (mittekirurgiliste) meetoditega pole tulemusi saadud. Erakorraline kirurgiline ravi on vajalik peamiselt vigastuste, mõnede mittetraumaatiliste ajuverejooksude (nt ajuveresoone laiendi rebenemise korral) ja mõnede kiirelt halveneva seisundiga patsientide korral.

Eduka neurokirurgilise ravi kolm tingimust:

patsiendil on närvisüsteemi kahjustuse sümptomid;
patsiendil on sümptomitega sobiv leid diagnostilisel uuringul (kompuutertomograafia, magnettomograafia, elektroneuromüograafia);
kirurgilise ravi oodatav tulemus on parem haiguse loomulikust kulust (iseparanemine on ebatõenäoline) ja mittekirurgilise ravi tulemustest.

Ülaltoodud kriteeriume hindab plaanilisel juhul neurokirurg ambulatoorsel vastuvõtul, erakorraliste juhtudega tegeleb valveneurokirurg.

Traumaatiliste peaaju- ja lülisambavigastuste ravi kohta lugege lähemalt Regionaalhaigla Traumakeskuse kodulehelt.

Erialakeskuse sekretäri kontakttelefon: 617 1917

Asume Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnakus (J. Sütiste tee 19).