NEFROSTOOM
Nefrostoom on spetsiaalne toru, mis paigaldatakse ultraheli- või röntgenikontrolliga läbi kõhu külgseina neeruvaagnasse. Nefrostoom paigaldatakse siis, kui uriinivool neeruvaagnast kusepõide on takistatud kusejuha kivide, kusejuha ahenemise, kasvajate ning neeru või kusejuha väärarengu tõttu.
Hooldamine
- Enne hooldust peske käed – puhtuse hoidmine on väga oluline.
- Fikseerige nefrostoom plaastriga keha külge horisontaalsuunas, et seda mitte kogemata venitada. Kogumiskoti kinnitamisel jälgige, et kott asetuks vabalt ja oleks õiges asendis, see tagab uriini valgumise kogumiskotti ja väldib uriini tagasivoolamist kogumiskotist neeruvaagnasse.
- Seistes ja käimise ajal peab kogumiskott paiknema neerupiirkonnast allpool. Selleks saab kogumiskoti kinnitada takjaribaga reie külge või asetada spetsiaalsesse kotti.
- Lamades peab kogumiskott paiknema kehatasandist allpool. Selleks tuleb kogumiskott asetada voodi külge. Kogumiskotti ei tohi asetada põrandale.
- Kontrollige nefrostoomi kinnitust ning jälgige nefrostoomi ümbritseva naha seisundit ja eritiste tekkimist nefrostoomi ümbruses.
- Hooldamiseks vajalikud vahendid saate osta apteegi käsimüügist.
- Katke nefrostoomi ümbrus haavasideme või haavaplaastriga. Vahetage sidet või plaastrit vastavalt vajadusele 1–2 korda nädalas.
- Sideme või plaastri vahetamise ajal desinfitseerige nefrostoomi ümbruse nahka nahaantiseptikumiga lastes antiseptikumil nahal ära kuivada.
- Pärast dušši kuivatage nahk kergelt tupsutades ja desinfitseerige nefrostoomi ümbruse nahka antiseptikumiga. Asetage peale uus haavaside või -plaaster.
- Saunas ja vannis käimine ning ujumine ei ole soovitatavad.
- Kasutage kogumiskotti, mida saab tühjendada koti allosas asuva korgi kaudu. Tühjendage kogumiskotti 4–5 tunni järel.
- Vahetage kogumiskotti vastavalt vajadusele 1–2 nädala tagant. Koti purunemisel või ummistumisel tuleb kotti vahetada sagedamini.
- Jooge päevas vedelikku nii palju, et uriini oleks vähemalt 1,5 liitrit. Rohke vedeliku tarbimine aitab kaasa kuseteede ja nefrostoomi läbitavuse parandamisele ning väldib sette ja põletiku teket.
Tüsistused
Pöörduge koheselt oma raviarsti poole või erakorralise meditsiini osakonda, kui:
- tekib kuseteedepõletiku kahtlus – uriin muutub veriseks, häguseks või halvasti lõhnavaks;
- tekivad palavik või valud küljepiirkonnas;
- tekib nahapunetus või eritis nefrostoomi ümbruses;
- nefrostoomi toru läheb katki või ummistub.
EPITSÜSTOSTOOM
Epitsüstostoom on kateetriühendus kusepõiega alakõhu eesseina kaudu. Epitsüstostoom paigaldatakse siis, kui on probleeme kusepõie tühjendamisega. Epitsüstostoom ei piira Teie liikumisvabadust, kateetri külge saab asetada uriinikogumiskoti.
Hooldamine
- Enne hooldust peske käed – puhtuse hoidmine on väga oluline.
- Paigaldage ja kinnitage kott põiest allapoole, et vältida uriini voolamist kogumiskotist tagasi põide.
- Jälgige, et kateeter ja uriinikoti voolik ei oleks kõverdunud või keerdus ning oleksid fikseerimisel pingul.
- Plaastri märgumisel vahetage see koheselt uue vastu. Kui nahk epitsüstostoomi kateetri ümber on terve ja puhas, siis plaastrit kasutama ei pea.
- Tühjendage uriinikogumiskotti koti põhjas oleva kraani kaudu vastavalt vajadusele.
- Vahetage kotti 1–2 nädala järel.
- Epitsüstostoomi kateetrit vahetatakse tavaliselt 1–1,5 kuu järel.
- Kateetrit ümbritsevat nahka võite pesta seebi ja voolava veega. Lubatud on käia duši all ja saunas, kuid keelatud on leili võtmine, ujumine ja vannis käimine.
- Kui kasutate plaastrit, siis eemaldage see enne duši alla minekut.
- Duši all käies ja iseseisva urineerimise harjutamisel (arsti korraldusel) on mugavam olla ilma uriinikogumise kotita. Ilma kotita olemise ajaksasetage kateetri otsa kork.
- Jooge päevas vedelikku nii palju, et uriini oleks vähemalt 1,5 liitrit. Rohke vedeliku tarbimine hoiab kateetri lahti ja aitab vältida kuseteedepõletiku teket.
Tüsistused
Pöörduge koheselt oma raviarsti poole või erakorralise meditsiini osakonda, kui:
- uriin ei tule kogumiskotti ja tekivad alakõhuvalud. Sellisel juhul on voolik põiest väljunud või niverdunud (kõveraks paindunud);
- tekib kuseteedepõletiku kahtlus – uriin muutub häguseks, veriseks või halvasti lõhnavaks, tekib palavik või alakõhuvalud;
- kateeter tuleb välja või läheb katki.
