Lateraalne epikondüliit on õlavarreluu välimisele põndale kinnituva kõõluse põletik. Kõõlus jätkub küünarvarre välispinnal lihastena, mille ülesanne on tõsta labakätt.
Lateraalse epikondüliidi korral tunnete valu küünarliigese välisküljel. Valu võib kiirguda küünarliigesest mööda käsivart alla III ja IV sõrme.
Lihased käsivarrel on pinges ja valulikud ning valu suureneb, kui midagi haarata või tõsta. Vahel võib isegi kohvikruusi laualt võtmine tekitada väljakannatamatut valu küünarliigeses.
Kõõlusepõletik võib olla äge või krooniline.
Ägeda põletiku puhul on otseselt tegemist põletikureaktsiooniga kõõluskiudude ümber, võimalik on täielik taastumine.
Kroonilise põletiku puhul on tegemist kõõluskiudude taandarengu ja sidekoega asendumisega, mistõttu kõõluse kinnituskoht luul muutub hapraks (tendinoos).
Miks epikondüliit tekib?
Kõõlusekahjustus tekib tavaliselt ülekoormusest, mida põhjustavad korduvad liigutused, näiteks kruvimine, liha lõikamine, taigna rullimine, kudumine, värvimistööd, haamriga löömine, juhtmete kerimine jms.
Spordis tekib lateraalne epikondüliit sageli tennisemängijail.
Epikondüliit võib tekkida ka trauma tagajärjel, kui on olnud otsene löök küünarliigese pihta või väga äkiline jõuline liigutus randmest.
Ravi
Ravi eesmärk on aidata kõõlusel põletikust paraneda. Ravi on mitmetahuline ja kestab nädalaid, isegi kuid.
Valu põhjustavate liigutuste piiramine
Koormust käele peab vähendama, kuid ajutine täielik puhkus ei ole lahendus. Soovitatav on pöörduda tegevusterapeudi poole, kes aitab leida valulikele käelistele tegevustele abistavaid või asendavaid liigutusi ning muuta ebaõigeid sisseharjunud töövõtteid. Näiteks tennisemängijaid aitab sageli löök kahe käega või reketi vahetamine kergema vastu.
Ravimid
Põletiku korral kasutatakse põletikuvastaseid ravimeid, näiteks ibuprofeeni, mida tuleks ravikuurina tarvitada regulaarselt, et põletik saaks taanduda.
Ravimi võtmine ainult tugeva valu korral ei anna head ravitulemust. Väga intensiivse valu korral kasutavad arstid süsteravi põletikuvastase hormoonravimiga. Ravim süstitakse põletikulise kõõluse kõrvale. Süste tehakse võimalikult harva vastavalt vajadusele. Kroonilise põletiku korral ei ole süsteravi näidustatud.
Taastusravi
Valu leevendamiseks võib kasutada jahutavaid mähiseid: pange 10 minutiks peale külmakott või jääd, määrige 2–3 korda päevas jahutava geeliga.
Abi võib olla ka ultrahelist, mis parandab kõõluse verevarustust, soodustab koetihendite imendumist ja pehmendab armistuvat kudet. Meetod ei sobi ägeda põletiku korral.
Põnda pinge vähendamiseks tuleb päevaseid toimetusi tehes kanda spetsiaalset sidet, nn epikondüliidi vööd. Side kinnitatakse küünarliigese alla ning see annab lihasele asenduskinnituskoha, võimaldades kõõluse kinnitumiskohal puhata.
Abi võib olla ka kinesioteipimisest, mille puhul kantakse nahale spetsiaalselt välja töötatud elastne teip. Kinesioteipimine stimuleerib naharetseptoreid ja leevendab valu ning kergitab nahka ja kudesid, parandades sellega vereringet kahjustatud kudedes.
Teipimist peaks teostama kinesioteipimise koolituse läbinud spetsialist.
Üheks olulisemaks ravimeetodiks täielikuks taastumiseks teel on harjutuste tegemine. See aitab vähendada valu ja parandada lihaste
seisundit, tugevdades ja lõdvestades lihaskorsetti. Sobivad harjutused lisatud brošüürist.
Kirurgiline ravi
Kui eelpool kirjeldatud ravimeetodid pole andnud 6 kuu jooksul head tulemust, siis on näidustatud kirurgiline ravi, mille üle peaks arutama ortopeediga. Taastumisaeg pärast lõikust on 4–6 kuud ja lõikusjärgsel perioodil on oluline roll taastusravil, sest muidu võib raviefekt jääda saamata.
