Primaarsed ajukasvajad saavad alguse ajukoest ning reeglina ei levi kesknärvisüsteemist väljapoole.
Pahaloomulised vähirakke sisaldavad ajukasvajad võivad väga kiiresti kasvada ning olla eluohtlikud.
Ajukasvajad liigitatakse vastavalt rakutüübile ning agressiivsusastmele (grade). Kõige sagedasem primaarne ajukasvaja on glioom, mis saab alguse gliiarakkudest. Täiskasvanutel moodustavad glioomid umbes 42% kõikidest ajukasvajatest. Glioome iseloomustatakse täiendavalt selle alusel, mis tüüpi rakke nad haaravad: astrotsütoomid (grade I−IV), oligendroglioomid (grade II−III), ependümoomid jt.
Ravimeetodite valik ja prognoos sõltub ajukasvaja agressiivsuse astmest:
- grade I ajukasvajate ravi valikmeetodiks on operatsioon. Reeglina taasteket ei ole ning pahaloomuliseks muutumise ehk maligniseerumise risk on madal;
- grade II ajukasvajaga patsiendid võivad vajada operatsioonijärgselt kiiritusravi ja seejärel ka keemiaravi ehk kemoteraapiat. Ravi valik sõltub täiendavatest riskifaktoritest;
- grade III−IV ajukasvajate raviskeem on kompleksne. Pärast kirurgilist ravi on vajalik ka kiiritusja keemiaravi, grade IV kasvajate, nt glioblastoomi korral rakendatakse keemia- ja kiiritusravi samaaegselt.
Kiiritusravi eesmärgiks on vältida või peatada kasvaja taasteke ajus. Kiiritusravi efektiivsus ja oodatav tulemus sõltuvad kasvaja alatüübist, agressiivsuse astmest, kasvaja suurusest ja operatsiooni mahust.
Tavalistelt kiiritatakse jääkkasvajat ja/või operatsioonipiirkonda koos võimalikult väikese ümbritseva alaga. Mõnel juhul on vajalik terve kesknärvisüsteemi (pea- ja seljaaju) profülaktiline kiiritus.
Kiiritusravi kestvus ja sihtmahud sõltuvad kasvaja suurusest, selle asukohast ja kasvaja histopatoloogilisest alatüübist.
Kasvajavastaseks raviks kasutatakse väliskiiritusel ioniseerivat kiirgust. Ajukasvajate kiiritusravi ravikuur kestab reeglina 5−7 nädalat, kasutatakse tavapärast ehk konventsionaalset fraktsioneerimist.
Agressiivsete ajukasvajatega eakatel patsientidel on ravi lühem, reeglina 3 nädalat, kasutatakse igapäevaselt suuremat ühekordset doosi.
Raviseansid toimuvad igal tööpäeval, protseduur kestab 10−15 minutit. Nädalavahetustel ja riiklikel pühadel kiiritusravi ei toimu.
Kiiritusravile eelneb ravi planeerimine ja kompuutertomograafiline (KT) uuring kiiritusravi sihtmahtude määramiseks. Vajadusel määrab arst lisaks ka magnettomograafilise (MRT) uuringu peaajust.
Täpsuse tagamiseks ja asendi fikseerimiseks valmistatakse pead fikseeriv mask ning kõik raviseansid toimuvad selle maskiga. Ravi planeerimise ajal kontrollib kiiritusravi õde operatsioonihaava seisukorda ja vajadusel nõustab haavahoolduse suhtes.
Kiiritusravi kõrvaltoimed
Kõrvaltoimed jagatakse varajasteks ja hilisteks kõrvaltoimeteks. Varajased kõrvaltoimeid tekivad 90 päeva jooksul pärast kiiritusravi alustamist, hilised kõrvaltoimed reeglina 6 kuu möödumisel kiiritusravist.
Ajukasvajate varajased kõrvaltoimed on:
- uimasus;
- raskustunne peas;
- keskendumisvõime langus;
- väsimus;
- peavalu;
- iiveldus;
- peanaha punetus ja valulikkus;
- juuste väljalangemine kiiritusravi piirkonnas.
Kui te tunnete raviperioodil häirivat peavalu ja iiveldust, võtke ühendust oma raviarstiga. Nende sümptomite leevendamiseks võib olla vajalik hormoonravi alustamine või raviskeemi korrigeerimine.
Hilisteks kõrvaltoimeteks on:
- mälu halvenemine;
- krooniline väsimus;
- raskused uute asjade õppimisel;
- võimalik kuulmise halvenemine;
- osaline juuste väljalangemine ehk alopeetsia;
- endokrinoloogilised häired ja hüpopituitarism;
- peanaha muutused kiiritatud piirkonnas.
Mõnel juhul võib kiiritusravi põhjustada nägemishäireid. Sellisel juhul raviarst teavitab Teid võimalikest ohtudest enne ravi alustamist optimaalse raviplaani koostamisel.
Samaaegse keemia- ja kiiritusravi ajal tuleb teha iga nädal vereproov verenäitajate kontrolliks. Analüüsid määrab ja tulemust hindab raviarst.
Küsimuste korral võtke ühendust raviarsti või kiiritusravi protseduuride osakonna õega.
