Suguelundite papilloomiviirus (HPV) on kõige levinum sugulisel teel leviv infektsioon. 80% inimesi nakatub elu jooksul HPV tüüpi viirusesse.
Enamik HPV tüüpe ei ole inimesele kahjulikud, kuid enam kui 40 HPV tüüpi võivad nakatada suguelundeid, pärakut ja suuneelu (neelumandleid, keelepära ja neelu tagaseina).
Enamik inimesi, kes nakatuvad HPV-sse, ei ole sellest ise teadlikud.
Suuneelu HPV
Samad HPV tüübid, mis nakatavad suguelundeid, võivad nakatada ka suuneelu.
Madala riski HPV liigid võivad põhjustada tüükaid suuõõnes ja -neelus. Enamikel juhtudel HPV infektsioon taandub iseenesest ega põhjusta tervisekahjustusi.
Kõrge riski HPV tüübid võivad põhjustada pea- ja kaelapiirkonna vähki.
HPV üksi ei põhjusta enamikke suuneelu vähke, kuid HPV toimel võivad normaalsed rakud nakatunud piirkonnas muutuda halvaloomulisteks kasvajarakkudeks.
Enamikel juhtudel võitleb organism ise HPV infektsiooni vastu ja nakatunud rakud muutuvad taas normaalseteks. Kui organism ei saa viirusest jagu, siis võib HPV põhjustada nähtavaid muutusi nahal või limaskestadel ja mõned HPV tüübid võivad põhjustada ka vähi teket.
HPV põhjustatud vähkkasvajaid
HPV põhjustab kõige sagedamini vähki keelepäral ja neelumandlites. Seda piirkonda nimetatakse suuneeluks ja vähki suuneeluvähiks.
Mõnedel inimestel võib neelus olev HPV infektsioon aastate jooksul areneda HPV-positiivseks lamerakuliseks suuneelu vähiks.
HPV-st põhjustatud kasvajad arenevad aastaid.
Suitsetamine ja alkoholi tarbimine põhjustavad samuti suuneeluvähki. Siiani ei ole teada, kas HPV ainuüksi võib põhjustada vähki või toimub see teiste riskifaktorite, näiteks suitsetamise või tubaka närimise koostoimel.
Korduma kippuvad küsimused
Kuidas ma sain HPV infektsiooni?
- HPV infektsiooni võib nakatuda sugulisel, sh suuseksi teel.
- Suuseksi harrastamine ja palju seksuaalpartnereid tõstab HPV viirusesse nakatumise riski.
- HPV viiruse olemasolu suuneelus ei tähenda, et Teie partner on truudusetu.
Kas ma võin üle kanda HPV viirust teistele inimestele?
Pereliikmed ja sõbrad:
- Teadaolevalt ei nakatuta HPV viirusesse ühest tassist juues või põsesuudlustega.
- Siiani ei ole teada, kas avatud suuga suudlus (French kiss, open mouth kissing) võib olla üks võimalikest viiruse ülekandumise viisidest.
HPV-positiivse suuneeluvähiga isikute partnerid:
- Tõenäosus on, et Te olete juba jaganud teineteisega infektsiooni.
- Oma seksuaalharjumusi ei ole vaja muuta.
- Naispartnerid peaksid regulaarselt läbima günekoloogi juures emakakaela PAP-testi.
Uued seksuaalpartnerid tulevikus:
- Paljudel HPV-positiivse suuneeluvähi patsientidel ei ole pärast ravi HPV viirus suus tuvastatav, kuid mõnedel patsientidel siiski jääb viirus organismi.
- Arutlege uue partneriga kaitsevahendite, sh kondoomide kasutamist.
Millal ma nakatusin HPV-sse?
- Ei ole täpselt teada, kui kaua areneb esimesest suuneelu HPV infektsioonist vähk, aga see võib võtta aastaid.
- On teada, et mõnedel inimestel on kestnud HPV infektsioon 15 aastat ja kauem, enne arenemist vähiks.
Mida tähendab HPV-positiivne kasvaja minu jaoks?
- HPV-positiivse suuneeluvähiga patsientide ravitulemused on oluliselt paremad võrreldes patsientidega, kellel suuneeluvähk ei ole tingitud HPV infektsioonist; HPV-positiivsed kasvajad reageerivad ravile paremini.
- Suitsetavad patsiendid või need, kellel on varasemast pikk suitsetaja staaž, elavad vähem kui need, kes ei ole suitsetanud. Suitsetamisest peab kindlasti loobuma.
Kas HPV vastu vaktsineerimine võib aidata?
- Vaktsineerimine aitab vältida uusi HPV infektsioone.
- Vaktsiin ei ravi olemasolevat infektsiooni.
- Vaktsineerimist soovitatakse inimestele vanuses 9−26 aastat.
- Vaktsineerimiseks pöörduge perearsti poole.
Kas minu abikaasa/partner võib saada ka HPV-positiivse suuneelu vähi?
- Risk saada HPV-positiivne suuneelu vähk elukaaslastel võib olla pisut kõrgem, aga seda juhtub harva.
- Sõeluuringuid HPV positiivse suuneelu vähi suhtes ei ole
Viimati uuendatud 27.03.2026
