Dementsus on süveneva või kroonilise kuluga kesknärvisüsteemi häire, mille tagajärjel närvirakud peaajus
hävivad ning tekib vaimsete võimete halvenemine. Dementsussündroomi võivad põhjustada erinevad peaaju
haigused ja dementsuse sümptomid sõltuvad sellest,
millises ajupiirkonnas närvirakkude hävimine toimub.
Dementsuse sümptomid
- Mäluhäired, nt võimetus õppida ja salvestada materjali, meenutada õpitud infot − inimene võib hästi mäletada juhtumeid lapsepõlvest ja
- noorusajast, kuid viimase aja sündmused on ununenud
- Raskused kõnest arusaamisel ja eneseväljendamisel
- Võimetus ära tunda tuttavaid esemeid, isikuid ja kohti
- Orienteerumisraskused ajas, kohas ja ruumis
- Nägemis- ja ruumitaju häired
- Mõtlemise ja arutlusoskuse häired
- Raskused tegevuste planeerimisel ja sooritamisel
- Toimetuleku halvenemine igapäevastes tegevustes, mis varasemalt ei valmistanud raskusi
- Isiksuse muutused ja käitumishäire
Dementsuse diagnoosimine
Dementsus on kliiniline diagnoos, mis põhineb sümptomite kirjeldamisel ja anamneesil ehk haiguse eellool.
Levinumad dementsuse vormid on dementsus Alzheimeri tõvest (kuni 70% dementsuse juhtudest),
vaskulaarne dementsus (kuni 30% juhtudest), Lewy
kehakeste dementsus (ligikaudu 10% juhtudest) ja frontotemporaalne dementsus (ligikaudu 5% juhtudest).
Mälu, vaimsete võimete ja varasemate oskuste halvenemisel on soovitatav esmalt pöörduda perearsti
vastuvõtule. Võimalusel tuleks arsti juurde minna koos lähedasega, kes aitab tekkinud muutusi ja patsiendi toimetulekut kirjeldada.
Põhjalikumate uuringute vajadusel suunab perearst patsiendi edasi neuroloogi või psühhiaatri vastuvõtule.
Patsiendi seisundi täpsustamiseks teostatakse vajadusel neuropsühholoogiline hindamine, aju visualiseerivad
uuringud ja kehalist seisundit hindavad analüüsid.
Voldik "Dementsus"
Viimati uuendatud 26.03.2026
