Helen Valk
Regionaalhaigla õenduskvaliteedi peaspetsialist ja eetikanõukogu liige
Lugesin hospiitsi 24-tunniste vahetuste kaitseks tehtud pöördumist ja selle juurde lisatud väidet, et suure haigla tööajakorraldus ähvardab hospiitsi sisu lämmatada. Selle järeldusega ma nõus ei ole.
Hospiitsi rajamine ja arendamine on olnud väga vajalik töö. Sealsete õdede ja hooldajate panus väärib austust. Samas ei tähenda see, et senine tööajakorraldus peab jääma muutumatuks või et selle muutmine tähendab hoolimatust surija suhtes.
Mind häirib kõige rohkem patsiendi inimväärikuse sidumine ühe töötaja 24-tunnise kohalolekuga. Mis saab siis, kui inimene sureb vahetuse 25. tunnil? Või kestab suremine mitu päeva? Ka 24-tunnine valve lõpeb ja vastutus tuleb järgmisele töötajale üle anda. Kui töötajate vahetumine iseenesest lõhuks väärika elulõpu, ei lahendaks seda ka praegune graafik.
Ka sünnitusega toodud võrdlus ei pea sellisel kujul paika. Ämmaemandad töötavad samuti vahetustes ja sünnitaja hooldus antakse vajaduse korral järgmisele ämmaemandale üle. Seda käsitleb sõnaselgelt ka sünnitusabi juhend. Järjepidevus peab säilima töötajate vahetumisel.
Inimväärikuse austamine tähendab minu jaoks patsiendi tahte, privaatsuse ja vajadustega arvestamist, tema vaevuste leevendamist ning lugupidavat suhtlemist. Kui väidetakse, et graafikumuudatus läheb üle inimväärikuse, tuleb selgitada, milles see kahjustamine konkreetselt seisneb. Nii tõsist süüdistust ei saa põhjendada üksnes sellega, et sama töötaja ei jää patsiendi kõrvale terveks ööpäevaks.
Samuti ei saa ma nõustuda eeldusega, et vahetuse vahetumisel peab lähedane uuele õele kõik otsast peale rääkima. Õde on professionaal. Patsiendi seisund, raviplaan, soovid ja perega kokkulepitu tuleb kolleegile üle anda. Lähedane on oluline koostööpartner, kuid tema ülesanne ei ole korvata töötajatevahelise infovahetuse puudusi. Kui hoolduse jätkumiseks vajalik teave on ainult ühe inimese peas, tuleb parandada üleandmist ja dokumenteerimist.
Miks peaks üleandmine tingimata tähendama kiirustamist ja vaikuse rikkumist? Selleks tuleb planeerida aeg, piisav personal ja selge vastutus. Kui kell 18 on lähedaste toetamise vajadus suur, tuleb korraldada töö nii, et keegi oleks nende jaoks olemas. See on konkreetne lahendamist vajav küsimus.
Kohatu on ka vastandus hooliva meeskonna ja “Exceli tabeli” järgi otsustajate vahel. Töögraafik määrab muu hulgas selle, kes on patsiendi juures öösel, kes katab puhkepausid ja kui palju jääb töötajatel aega taastuda. Nende küsimustega tegelemine on osa vastutusest patsiendi ja töötaja ees. Otsustajate hoolimatuks kujutamine ei aita nende otsuste põhjendatust hinnata.
Surijate ja leinavate lähedaste kõrval ollakse ka intensiivravis, onkoloogias ja teistes osakondades. Hospiitsi eripära on oluline, kuid haigla südametunnistus ei kuulu ühele osakonnale. Patsiendi eest vastutavad ka kolleegid järgmises vahetuses ja inimesed, kes peavad tagama toimiva töökorralduse.
Töötajate eelistusi tuleb kuulata. Ka kavandatud 14-tunnise öövahetuse sobivus vajab põhjendamist. Soovitud graafikut ei saa siiski samastada patsiendi inimväärikusega ning selle muutmist esitada hospiitsi sisu hävitamisena. Selliseks järelduseks on vaja palju enamat kui emotsionaalselt mõjuvat üleskutset.
Loomise kuupäev: 18.11.2026