Regionaalhaiglas alustati (eri)õe ja ämmaemanda iseseisva vastuvõtuteenuse arendamist orienteeruvalt 1,5 aastat tagasi. Vajadus teenuse parendamiseks tulenes ühelt poolt eriõenduse kui tervishoius üha olulisemat rolli omava valdkonna arengusuundadest, teiselt poolt haiglas läbiviidud õe vastuvõtuteenuse auditi tulemustest ja seal esile toodud ettepanekutest.
Arendusprotsessi algatas Regionaalhaigla juhatuse liige-õendusdirektor Katre Zirel, kes kutsus kokku interdistsiplinaarse projektimeeskonna. Ühiselt määratleti projekti eesmärk ning lepiti kokku põhilised tegevussuunad. Töö keskmes oli patsiendikesksuse tugevdamine ja õendusteenuse kvaliteedi süsteemne arendamine.
Projekti eesmärgiks kujunes Regionaalhaigla kvaliteetse (eri)õe vastuvõtuteenuse arendamine, sellele tugineva koolitusprogrammi loomine ning teenuse kvaliteedikäsiraamatu koostamine.
Töö korraldamiseks moodustati kolm valdkondlikku töörühma, kuhu kaasati esindajad kõigist kliinikutest – õed, õendusjuhid, arstid, juhtivarstid, tugispetsialistid ja kvaliteedieksperdid. Kokku osales arendustöös ligi 25 spetsialisti.
iSOAP standard tagab selguse ja kvaliteedi
Regionaalhaigla õendusvaldkond võtab (eri)õe iseseisva vastuvõtuteenuse osutamisel esmakordselt Eestis kasutusele rahvusvahelise struktureeritud iSOAP standardi, mis aitab tagada teenuse ühtlast kvaliteeti.
Projekti esimese töörühma peamiseks ülesandeks oli (eri)õe vastuvõtuteenuse struktuuri ja sisulise ülesehituse kirjeldamine. Vastuvõtuteenuse süstematiseerimiseks ja dokumenteerimise lihtsustamiseks võeti aluseks rahvusvaheliselt laialdaselt kasutatav struktuurne iSOAP standard.
iSOAP struktuur võimaldab koguda ja analüüsida olulist teavet süsteemselt ning aitab tagada kliiniliste otsuste kvaliteeti ja dokumentatsiooni läbipaistvust. See aitab struktureerida kogu vastuvõtuteenuse protsessi ning toetab (eri)õe kliinilist mõtlemist ja vastutust. Kuigi teabe sisu ja detailsus võivad erialade lõikes varieeruda, tagab iSOAP ühtse põhistruktuuri, mis teeb sellest universaalselt mõistetava ja kasutatava tööriista kõigi tervishoiuvaldkondade spetsialistidele. Lisaks toimib iSOAP struktuur tõhusa suhtlusvahendina patsiendi ja tervishoiutöötaja vahel ning on hea kognitiivne abivahend teabe saamisel, dokumenteerimisel ja hilisemal analüüsimisel.
Töörühm koostas iSOAP-standardi põhistruktuurile tuginedes tegevusjuhised kõikidele erialadele, kus pakutakse (eri)õe vastuvõtuteenust, eesmärgiga ühtlustada teenuse kvaliteeti ja dokumenteerimispraktikat. Kokku koostati haiglaüleselt 73 iSOAP põhjal tegevusjuhist.
Lisaks koostati kõikide (eri)õe vastuvõtuteenuste sisulised kirjeldused, mis sisaldavad ka vastava teenuse osutamise nõuded ja muud olulist teavet.
iSOAP standardi üldpõhimõtete tutvustamiseks koostati ühe minuti õppimise poster
(Eri)õe vastuvõtuteenuse osutajatele koolitusprogrammi loomine
Teises töörühmas töötati välja (eri)õe vastuvõtuteenuse osutajate koolitusprogramm. Vastavalt õe vastuvõtuteenuse osutajate sisendile ja vajadusest pakkuda osutajatele mitmekülgset koolitust, koostati neljast moodulist koosnev koolitusprogramm, kogumahuga 80 tundi. Õppeprotsessis kasutati erinevaid õppemeetodeid: e-õpe, kontaktkoolitus, rühmatööd ning lõputöö koostamine ja kaitsmine.
Koolitusel käsitletavad teemad on kaasaegsed ja praktilised ning annavad osalejatele laiapõhjalisi teadmisi. Õed saavad koolitusel:
- põhjaliku ülevaate tervishoiuteenuse korraldusest, sh ravirahastuse ja teenuste planeerimise põhimõtetest;
- teadmised ja vajalikud tööriistad patsiendi nõustamise metoodikast, sh sobiva nõustamistehnika valikust patsiendi vajadustest lähtudes;
- selge mõistmise patsiendikesksuse olulisusest tervishoiuteenuse pakkumisel.
Koolitus lõpeb lõputöö koostamise ja kaitsmisega, mille keskmes on iSOAP standardi rakendamine (eri)õe vastuvõtul ning erinevate nõustamistehnikate kasutamine ja analüüsimine praktikas.
Juuni alguses lõpetas (eri)õe vastuvõtuteenuse koolituse esimene pilootgrupp õdesid. Rõõmu teeb osalejate positiivne ja konstruktiivne tagasiside – mitmete sõnul andis koolitus tervikuna põhjalikud teadmised vastuvõtuteenuse osutamisest ning lõputöö aitas uusi teadmisi kinnistada ja rakendada. Huvi koolituse vastu on väga suur ja selle aasta sügisel on plaanis koolitada veel kahte gruppi. Kindlasti jätkame koolitusprogrammiga ka 2026. aastal, et vastata kasvavale vajadusele ja toetada kvaliteetse vastuvõtuteenuse arengut haiglas.
(Eri)õe vastuvõtuteenuse kvaliteedi käsiraamatu koostamine
(Eri)õe vastuvõtuteenust reguleerivad riiklikult mitmed määrused ja nõuded. Eelmisel aastal läbiviidud auditi tulemustest selgus, et vastuvõtuteenuse osutamine ei vastanud alati kehtivates õigusaktides sätestatud nõuetele ning erialadel/üksustel puudus osaliselt võimekus tervishoiuteenuste rakendamissätteid tõlgendada. Samuti olid kehtivad juhendid formaalsed ja ei vastanud alati kaasaegsetele praktikatele ega vastuvõtuteenuse tegelikele vajadustele.
Kolmanda töörühma ülesanne oli (eri)õe ja ämmaemanda vastuvõtuteenuse kvaliteedikäsiraamatu koostamine. Käsiraamatus on kirjeldatud nii riiklikud kui ka haiglasisesed nõuded, hea tava põhimõtted ja kokkulepped kvaliteetseks teenuse osutamiseks.
Sellega on loodud ühtne ja kaasajastatud alusdokument, mis hõlmab kõiki (eri)õe vastuvõtuteenuse osutamisega seotud juhised ja suuniseid. Käsiraamatu koostamise käigus viidi sisse mitmeid sisulisi muudatusi. Olulisemaks muudatuseks on (eri)õe vastuvõtuteenuse alustamise korralduslike nõuete kehtestamine, mis võimaldab Regionaalhaiglas tagada vastuvõtuteenuse ühtlase kvaliteedi ja vastavuse riiklikele regulatsioonidele.
Loomise kuupäev: 31.07.2025
