Autor: Stina Eilsen
„Üldine põhimõte on see, et plaanilisi operatsioone peaks tegema patsientidele, kes on oma parimas vormis tervislikus mõttes,“ rõhutab doktor Rein Kruusat. Kirurgiline operatsioon kutsub organismis esile põletikulisi muutusi ning ka anesteesiaravimid mõjutavad kogu organismi. Terve patsient talub ravimeid üldjuhul hästi, kuid krooniliste haigustega patsientidel võib risk olla suurem, eriti siis, kui haigus on ägenemise faasis.
Krooniliste haiguste kontroll vähendab riske
Oluline osa patsiendiohutusest on krooniliste haiguste regulaarne jälgimine ja ravi. Kruusati sõnul peaks näiteks kõrgvererõhutõve korral olema vererõhk normväärtuses, sest ravimata hüpertensiooniga patsiendil on kõrgem insuldi-, südameinfarkti- ja tromboembooliarisk. Samamoodi tuleb kontrolli all hoida suhkruhaigus, kuna tasakaalus veresuhkur toetab immuunsüsteemi tööd ja haavade paranemist. Ka krooniliste kopsuhaigustega patsientide puhul on oluline, et haigus oleks stabiilses faasis ja ravi korrektselt rakendatud. „Kõige olulisem - kui patsiendil on kroonilised haigused, siis ta peaks eelnevalt koostöös perearstiga olema veendunud, et haigus on oma nii-öelda stabiilses faasis,“ ütleb dr Kruusat. Vajadusel suunatakse patsient tagasi perearsti juurde, et enne operatsiooni vajalikud muudatused ravis või tervisekäitumises ära teha.
Operatsioonieelne teekond on mitmeetapiline
Regionaalhaiglas on operatsioonieelne nõustamine üles ehitatud mitmeetapilisena. Kui kirurgi vastuvõtul sünnib otsus operatsiooni kasuks, liigub patsient sõltuvalt erialast ja riskifaktoritest edasi anestesioloogi konsultatsioonile. Lisaks viiakse läbi uuringud, analüüsid ja toimub erialaõe vastuvõtt. Kruusati sõnul on sellise patsienditeekonna eesmärgiks riske hinnata ja patsienti võimalikult hästi operatsiooniks ette valmistada.
„Paljud patsiendid kardavad just anesteesiat. Seetõttu on oluline, et ka vahetult enne operatsiooni saaks patsient toetust ja selgitusi. Tänapäevased narkoosi läbiviimise võimalused, monitooring ja väljaõpe on teinud selle protsessi märksa turvalisemaks.“
Teadlik patsient on patsiendiohutuse osa
Teadlik patsient on Kruusati sõnul see, kes tunneb oma haigusi ja ravimeid ning oskab neist rääkida. Operatsioonieelsel vastuvõtul tuleb ette olukordi, kus patsient ei tea täpselt, milliseid ravimeid ta kasutab, mis muudab ohutu ravi planeerimise keerulisemaks. Samuti peab patsient kindlasti arstile teada andma, kui tal on tekkinud viirusinfektsioon või kroonilise haiguse ägenemine, sest sellises faasis ei pruugi opereerimine olla mõistlik. Patsiendiohutuse seisukohalt on olulised ka väga konkreetsed reeglid operatsioonipäevaks. Kruusat selgitas, et operatsiooni päeval või selle hommikul ei tohi süüa, magu peab olema tühi ning hommikul võib juua vaid selgeid vedelikke kuni kaks tundi enne operatsiooni. See on otseselt seotud narkoosi ohutusega.
Eraldi tõi Kruusat esile eakad patsiendid, kelle jaoks võib kogu operatsioonieelne info olla mahukas ja raskesti meeldejääv. Seetõttu soovitab ta juba varakult kaasata lähedasi. „Mõnikord tasub ka eakatel patsientidel kohe algusest peale kaasata tugivõrgustik operatsioonieelsetele vastuvõttudele. Lähedased aitavad infot meeles pidada, seda edasi anda ning toetavad patsienti hiljem ka taastumisfaasis.“ Ta tunnistab, et operatsioonieelses faasis võiks nõustamiseks olla rohkem aega. Küsimusi on patsientidel palju: tahetakse teada, millist narkoosi tehakse, kuidas see kulgeb ja millised on võimalikud kõrvaltoimed. Kui patsient tuleb vastuvõtule koos lähedasega, on hiljem lihtsam kuuldut üle korrata ja vajalikku infot meeles hoida.
Operatsioonieelne rehabilitatsioon aitab tüsistusi vähendada
Üha enam räägitakse Kruusati sõnul operatsioonieelsest rehabilitatsioonist ehk tegevuste paketist, mis aitab patsiendil operatsioonist paremini läbi tulla, kiiremini taastuda ja vähendada tüsistuste riski. „Seda mõistet kutsutakse operatsioonieelseks rehabilitatsiooniks. See on kimp ja komplekt erinevaid võtteid, mis aitavad patsiendil paremini tüsistumata kulgeda läbi kogu operatsiooni faasi. “Selles ettevalmistuses on tähtsal kohal elustiil, toitumine ja teadlikkus.
Suitsetamisest loobumine on üks olulisemaid soovitusi
Suurt tähelepanu suunab Kruusat suitsetamisele. Tema sõnul on suitsetamisest loobumine üks väga tugeva tõenduspõhisusega soovitusi operatsioonieelses faasis. Suitsetajatel esineb võrreldes mittesuitsetajatega rohkem kopsutüsistusi, südameinfarkte, insulte, haavade paranemise häireid ja haavainfektsioone. „Suitsetamisega kaasneb väga palju tüsistusi,“ ütles dr Kruusat. Suitsetamisest loobumisel kehtib tema sõnul lihtne põhimõte: mida varem, seda parem. Kõige suurem kasu sünnib siis, kui loobuda 6–8 nädalat enne operatsiooni, sest selleks ajaks on röga produktsioon vähenenud ja kopsutüsistusi võib olla kuni poole võrra vähem. Haavainfektsioonide ja paranemise seisukohalt on samuti oluline 3–4 nädalat enne operatsiooni loobumine. Samas rõhutas ta, et loobumisest on kasu igal ajahetkel, isegi vahetult enne operatsiooni. Regionaalhaiglas on olemas ka suitsetamisest loobumise kabinet, kuhu patsiente saab vajadusel suunata.
Liikumine ja tasakaalustatud toitumine toetavad paranemist
Patsiendi valmisolekut mõjutavad tugevalt ka liikumine ja füüsiline aktiivsus. Kruusat selgitas, et eriti suuremate operatsioonide eel aitab mõõdukas aeroobne koormus parandada taastumist. Kõndimine, jalutamine või rattasõit 30 minutit päevas nädalate kuni kuude jooksul enne operatsiooni toetab südame-veresoonkonda, aitab säilitada lihasmassi ning vähendab nõrkuse, jõuetuse ja isegi kukkumiste riski pärast operatsiooni.
Toitumise puhul ei toonud doktor Kruusat esile niivõrd kehakaalu kui tasakaalustatud ja regulaarset söömist. Operatsioonieelselt soovitatakse lisada menüüsse valgurikkaid toite, sest kirurgiline sekkumine võib käivitada organismis lagundavaid protsesse ja keha ressursid kuluvad taastumisele. Valgu lisamine aitab toetada haavade paranemist ja taastumiseks vajaliku energia olemasolu.
Eriti oluline on see patsientidele, kellel on olnud märkimisväärne kehakaalu langus või kelle kehamassiindeks on madal. Sellisel juhul võib olla vajalik ka raviarsti või toitumisnõustaja sekkumine. Kruusati sõnul ei lõpe operatsiooni teekond sekkumisega. Suur osa tööst algab alles pärast operatsiooni, kui patsiendi ülesanne on taastusravi protsessis aktiivselt osaleda. See tähendab hingamisharjutusi, liikumist, juhiste järgimist ja koostööd ravimeeskonnaga. Tema sõnul ongi paljud soovitused suunatud just taastumise toetamisele, sest operatsioon ise võib olla lühike, kuid sellele järgneb pikk periood, kus patsiendi enda roll on keskne.
Patsiendiohutus tähendab aktiivset osalemist
Kokkuvõttes näeb Kruusat patsiendiohutuse osana seda, et patsient ei jää raviprotsessis passiivseks, vaid osaleb teadlikult ja vastutustundlikult. „Tuleb pöörata tähelepanu oma kahjulikele harjumustele ja nendega tegeleda, pöörata tähelepanu oma jõudlusele ja oma sooritusvõimele ning vajadusel seda suurendada, tervislikult toituda ja enda teadlikkust tõsta sellest, mis toimuma hakkab. Olla kohal, osaleda aktiivselt. Ja ka küsida aktiivselt.“
Artikkel on ilmunud 13.03.2026 ajakirjas Meditsiiniuudised: www.mu.ee/uudised/2026/03/13/patsiendiohutusse-panustamine-algab-operatsioonieelsest-ettevalmistusest
Loomise kuupäev: 13.03.2026
