Tekst: Triin Raestik, foto: erakogu
Darja Jegi on laulnud alates neljandast eluaastast. „Juba lapsena oli selge, et muusika on minu loomulik osa – alustasin laulmisega huviringidest ja koolikontsertidelt ning jätkasin hiljem pop-jazz-laulu erialal muusikakoolis. Ansambliga Pallette esinesime suurematel lavadel ja iga-aastastel jazz-kontsertidel koos orkestriga. Just siis tekkis mul sügav side lava ja publikuga,“ meenutab Darja, kuidas muusika aegamisi tema elu pärisosaks sai.
Siis otsustas ta aga astuda Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ning tegi laulmises pika, ligi kuueaastase pausi. Töötades radioloogiatehnikuna Regionaalhaigla nukleaarmeditsiini osakonnas, hakkas Darja aga üha enam tundma puudust muusikast – energiast ja eneseväljendusest, mida ainult lava suudab pakkuda.
Eelmise aasta sügisel juhtus Darjal tööõnnetus, nimelt lõi ta suure varba ära nõnda, et pidi lausa kuueks nädalaks jääma kodusele ravile. Ootamatu paus andis aega mõelda ja tõi Darjas taas esile tugeva soovi naasta muusika juurde. Kui siis teed ootamatult ristusid endise lauluõpetaja Jelena Juzvikuga, oli otsus tehtud. „Alates möödunud aasta novembrist käin laulutundides Püha Johannese Koolis ning oleme juba ka koos Jelenaga lavale jõudnud – esinesime duetina muusikakooli 75. aastapäeval,“ räägib Darja. Ta lisab, et laulmine on puhas õnn. „Iga kord, kui lähen tundidesse, unustan kõik muu ja annan end täielikult protsessile. Juba pärast esimesi tunde märkasin, et lahkudes on mul alati hea ja stabiilne tunne,“ ütleb Darja, kelle jaoks on laulmine suurepärane viis ennast väljendada ja tasakaalu hoida. „Tunnen, et olen leidnud tee tagasi millegi väga olulise juurde. Pikk paus ei ole mu häält kaotanud, pigem on andnud sellele küpsust, jõudu ja uue tähenduse,“ lausub naine, kes sattus üsna varsti pärast laulmisega uuesti alustamist telesaate virvarri.
Hirm kaamerate ees kadus laval
Saatesse „Laul vs. tants“ suunas Darjat kandideerima tema õpetaja Jelena Juzvik. „Tol hetkel olin tundides käinud vaid umbes kuu ning mul puudus igasugune varasem kogemus nii televisioonis kui ka võistlustel osalemisest. Võtsin seda kui suurepärast võimalust end proovile panna,“ ütleb Darja ja lisab, et saatesse ei läinud ta sugugi mõttega võita. „Ma isegi kartsin sellest unistada. Konkurendid tundusid väga tugevad, täielikult muusikale ja tantsule pühendunud, samal ajal kui mina harjutasin vaid kord nädalas ja käisin täiskohaga tööl.“
Ta ei olnud saatesse kandideerides kindel selleski, kas teda üldse valitakse osalejate sekka, kuid otsustas siiski proovida. Kui siis tuli ootamatult kiri, et ta on pääsenud eelvooru, oli rõõm eesootava debüüdi ees kirjeldamatult suur. „Enne esinemist kartsin väga kaameraid ja uut olukorda. Et kindlustunnet juurde saada, valisime Jelenaga mulle loo, mida ma tundsin väga hästi,“ meenutab Darja, kuid nendib, et enne lavale minekut värises ta üle keha ega suutnud rahuneda. „Aga kui lavale astusin, muutus kõik – justkui oleks sisse lülitunud teine inimene – ning keskendusin täielikult muusikale,“ kirjeldab Darja televõtteid.
Kui žürii valis Darja ka poolfinaali, sai selgeks, et asi muutub tõsiseks. „Pidin kiiresti õppima selgeks uue loo, looma uue lavakontseptsiooni ja leidma muusikud. Selles aitas meid õnneks produktsioonitiim,“ räägib Darja, kelle sõnul eelnes poolfinaalile üpris pingeline aeg, mis tagantjärele meenutades tundub ometi väga meeldiva „segadusena“.
Kõige emotsionaalsem hetk oli finaali pääsemine. „Nutsin laval ja tunnet on siiani raske kirjeldada.“ Kui siis tegi koos Darjaga esinenud kvartett con.fusion ettepaneku lugu ka stuudios salvestada, tekkis naisel esimest korda tunne, et ta on teinud õige otsuse, naastes laulmise juurde. „Sel hetkel tundsin, et olen juba võitja. Vähemalt iseenda jaoks!“
Finaalis esitamiseks valitud lugu oli Darjale väljakutse. „Ma polnud varem nii energilist laulu esitanud. Valmistusin väga põhjalikult ja andsin endast kõik. Kuigi ma ei võitnud, ei valmistanud see mulle pettumust. Pärast finaali tundsin ainult uhkust, tänulikkust ja rõõmu. See oli unustamatu kogemus, mis andis mulle uusi tutvusi, emotsioone ja kindlustunde, et see on alles algus.“
Pärast saadet meenutas Darja uuesti, miks ta lava armastab. „Mulle meeldib see loomulik tunne, kui saan laulu ja hetke täielikult läbi elada. Ma annan endast lavale kõik ja naudin protsessi – parim tagasiside minu jaoks on alati aplaus.“
Elukutse ja elu kutse
Darja lausub, et radioloogiatehnikuks otsustas ta õppida juba gümnaasiumis. „Mind paelus töö nii tehnika kui ka inimestega. Sain varakult aru, et see valdkond areneb pidevalt koos tehnoloogiaga ega vanane,“ põhjendab ta valikut.
Kui õpingud viisid teda praktikale Regionaalhaigla nukleaarmeditsiini osakonda, vaimustus ta ka sealsetest kolleegidest. „Mulle on alati meeldinud siirad ja positiivsed inimesed, eriti kui on näha, et nad teevad oma tööd südamega ja suhtuvad igasse patsienti hoolivalt. Väärtused olid ühised ning just seetõttu pakuti mulle juba praktika ajal võimalust tööle jääda,“ meenutab Darja.
Ta ütleb, et kuna tema põhieriala oli koolis radiograafia, tundus nukleaarmeditsiin alguses nagu teine maailm. Abivalmis kolleegid aga avasid talle töö mitmekesisuse ja laiema vaatepildi. „PET-KT osakonnas on töövoog kiire ja stabiilne, samas kui SPET-KT pakub palju vaheldust ning iga päev on erinev ja nõuab mõtlemist. Nagu me kolleegidega naljatame, on see töö, kus peab liiga palju mõtlema,“ naerab Darja. Ta täpsustab, et väga oluline on analüütiline mõtlemine, suhtlemine ja meeskonnatöö. Tööd planeeritakse ajaliselt täpselt, sest kasutatakse radiofarmatseutilisi preparaate ja sõltutakse nende poolestusajast. Lisaks diagnostikale kätkeb töö ka raviprotseduure, kus saab kogeda ameti õenduslikku poolt – vaja on tunda farmakoloogiat, töötada infusioonidega ja olla eriti tähelepanelik radioaktiivsete ravimitega.
„Ma ei ütleks, et töö on keeruline – pigem mitmekesine, huvitav ja kaugeltki mitte nii ohtlik, nagu see esmapilgul võib tunduda. Minu jaoks oli see armastus esimesest praktikapäevast,“ on naine tehtud valikuga rahul. Eelkõige on see töö inimestega ning hõlmab väga palju suhtlemist. Hommikuti haiglasse saabudes suheldakse kolleegidega vabadel teemadel, kuid minutipealt kell 8 algab tööpäev – seadmete kalibreerimine, materjalide vastuvõtt ja patsientide ettevalmistus. Kuna uuringud on mitme etapiga, selgitatakse igale patsiendile protseduuri üksikasju ja vastatakse küsimustele, mida tavaliselt on päris palju. Vahepeal on ka pisut vaba aega, näiteks pärast preparaadi manustamist kuni uuringu alguseni – selle aja jooksul jõuab rahulikult süüa, puhata ja siis saab tööprotsessi juurde naasta.
Darja toob välja, et suhtlemise juures on eriti meeldiv see, kui patsiendid märkavad individuaalset lähenemist. „Paljud patsiendid tulevad protseduurile hirmu ja teadmatusega, kuid lahkuvad hea tundega,“ selgitab ta. „Meie töö aitab arstidel õigeaegselt diagnoosida haigusi ning jälgida ka ravi dünaamikat. Tunnen, et meie igapäevane panus on oluline inimeste tervise ja tuleviku jaoks ning see motiveerib mind iga päev tööle tulema.“
Radioloogiatehnikuna täpne, lauljana vaba
Darja nendib, et alates sellest, kui lisaks meeldivale elukutsele tuli tema ellu tagasi ka elu kutse ehk ta hakkas uuesti laulma, kadus varem pisut piinanud rutiinitunne. „Tunnen elusat ja täiskasvanulikku huvi enda arendamise vastu, õpin aktiivselt uusi vokaaltehnikaid ning ütlen rõõmuga „jah esinemisvõimalustele,“ selgitab naine, kuidas aitab muusika olla õnnelik ja avatud. „Laulmine elavdab mind. Mulle meeldib, et lisaks oma põhitööle on mul ka midagi, mis päriselt paneb silmad särama ja annab energiat.“
Saates „Laul vs. tants“ osalemine tähendas Darjale vaimselt üsna keerulist perioodi. Proovid ja võtted toimusid sageli töö ajal või kohe pärast tööpäeva, mistõttu pidi ta vahel töölt varem lahkuma või puhkepäevadel harjutama. Samas on oluline olla tööl täielikult kohal ja panustada patsientidega suhtlemisse sajaprotsendiliselt nagu ka enne saadet. Võtteperiood oli küll väsitav nii vaimselt kui ka füüsiliselt, sest kõik arenes kiiresti, samas oli väsimus siiski meeldiv, sest eesmärk oli silme ees ja see aitas end kokku võtta.
„Praegu on kõik jälle tasakaalus,“ nendib Darja. „Tööd on viiel päeval nädalas ning tavaliselt olen juba kell 16 vaba, mis võimaldab rahulikult ka vokaaltehnikaga tegeleda. Kontserdid toimuvad enamasti nädalavahetustel,“ kinnitab Darja, et tööd ja hobi saab kenasti klapitada ning rõõmu teeb, et lisaks tööle on olemas ka isiklikud eesmärgid ja unistused.
„Tunnen, et see töötab mõlemat pidi. Vokaaliga tegelemine lõõgastab mind – laulutundide ajal ei mõtle ma millelegi muule peale protsessi enda. Mind motiveerib see, kui õnnestub laulda keerulist lugu või omandada uus vokaaltehnika. Eesmärkide saavutamine on alati inspireeriv ning seetõttu tunnen tööle tulles end enesekindlamalt ja hea tuju kandub edasi.“
Töö radioloogiatehnikuna on Darjale teadlik vastutus ja valik. „Tunnen, et olen osa millestki suuremast ja olulisest ning see annab mulle kindlust ka laval. Ma tean, kes ma olen, mida ma oskan ja millega võin üllatada – ja ma ei pea seda kellelegi tõestama. Minu valikud räägivad ise minu eest,“ lausub Darja.
Kiirgus ei tähenda alati ohtu või midagi eluohtlikku!
Kiirgus ei tähenda alati ohtu või midagi eluohtlikku – vastupidi, see mängib sageli võtmerolli inimeste eluea ja elukvaliteedi parandamisel. Õigetes doosides ja kontrollitud tingimustes on kiirgus väga oluline ja informatiivne tööriist haiguste diagnostikas ning ravi jälgimisel. „Oht tekib vaid suurte ja põhjendamatute dooside ning pikaajalise kokkupuute korral – meie töös seda ei esine,“ kinnitab juba aastaid nukleaarmeditsiini osakonnas töötanud Darja Jegi.
Ta selgitab, et uuringutes kasutatavatel radiofarmatseutilistel preparaatidel (RFP) on lühike poolestusaeg, need lagunevad organismis kiiresti ja väljutatakse loomulikul teel. See võimaldab saada vajalikku diagnostilist infot, samal ajal vähendades patsiendi kokkupuudet kiirgusega. Ravis seevastu kasutatakse preparaate, millel on pikem poolestusaeg ja sihipärane toime, et mõjutada haiguskoldeid võimalikult tõhusalt. Lihtsustatult: kõik toimub kontrollitud doosides ja eesmärgiga patsienti aidata, mitte kahjustada.
„Mis puudutab töötajaid, siis tegutseme kiiresti ja täpselt, et vähendada kokkupuute aega allikatega. Kasutame ka isikukaitsevahendeid ning meie doosid on keskkonnaameti pideva kontrolli all,“ kirjeldab Darja oma töö igapäeva.
Loomise kuupäev: 07.08.2026
