Täna räägime erakorralisest meditsiinist ja erakorralise meditsiini süsteemist. Tervisepooltunnis on erakorralise meditsiini keskuse juht, dr Marit Märk, kes on pärjatud ka tiitliga: ‘Aasta meditsiinimõjutaja’.
Stina Eilsen: Palju õnne selle tiitli puhul! Kas tunnustus tuli üllatusena?
Marit Märk: Aitäh! See on väga suur tunnustus ja tõesti tuli üllatusena, et meid kui ka kogu meie Regionaalhaigla erakorralise meditsiini meeskonda on märgatud. Ja see tunnustus ei ole ainult mulle, vaid see on kõigile meile, kes me oleme sellesse täna panustanud ja uskunud, et muutused tervishoius ja tervishoiuüleselt on võimalikud ja realiseeritavad.
Stina Eilsen: Millised põhilised muutused on olnud?
Marit Märk: Alustame sellest, mis puudutab eriõdede vastuvõttu ja mida ka konkreetsel nominatsioonil välja öeldi - see on uus lahendus erakorralise meditsiini osakonna ülekoormuse ohjamiseks. Koostöös Tervisekassa ja Sotsiaalministeeriumiga sai tehtud määruse lisasse muudatus, et alates esimesest aprillist on eriõdedel õigus teha iseseisvat vastuvõttu EMO-sse pöördunud patsientidele, kelle triaažikategooria on sinine või roheline ja nad ei ole perearsti poolt suunatud. See on kõige suurem muutus, mille meie Regionaalhaigla EMOs rakendasime esimesest maist. Ja see teenus toimib igapäevaselt – 7 päeva nädalas ja 12 tundi on alati meie eriõde isepöördujate tsoonis vastuvõtuvõimekusega olemas.
Stina Eilsen: Kuidas patsiendid selle vastu on võtnud?
Marit Märk: Me kogusime patsientide tagasisidet käesoleval sügisel ja tagasiside on olnud väga positiivne. Väga kõrgelt hinnatakse eriõdede pädevust ja nende kuulamisoskust, nõustamisoskust ja kiiret teenindust. Ooteaja osas on siiski nurinat, et vastuvõtu ooteaeg on pikk, aga kui patsient juba saab vastuvõtule, siis see teenus, mida osutatakse patsiendile, on väga professionaalne ja kiire.
Stina Eilsen: Kui me selgitame lahti inimestele, kes ei ole EMO-sse sattunud ja tulevad kergema tervisemurega, mis neid ees ootab? Patsient pääseb eriõe vastuvõtule, aga kas ta arsti juurde vajadusel saab ka?
Marit Märk: Patsiendi teekond isepöördujate tsoonis, kui nad tulevad Regionaalhaiglasse, algab kõigepealt klienditeenindusest. Nad pöörduvad registratuuri, kus vormistatakse patsient erakorralise meditsiini osakonda ja seejärel pannakse triaažijärjekorda. Triaažis on õde, kes määratleb ära tüüpjuhtumi järgi ja objektiivsete näitajate alusel, millisesse triaažikategooriasse patsient kuulub. Ehk see tähendab, kui kiiresti inimene peab saama arsti või eriõe vastuvõtule – millise prioriteediga on antud tüüpjuhtum, millega patsient meile jõuab. Pärast seda, kui selektsioon on tehtud ja patsient on kerge tervisemurega pöördunud ja on madala triaažikategooriaga, siis ta jääb ootele ootesaal,i kuni õde järjekorra alusel kutsub patsiendi endale vastuvõtule.
Stina Eilsen: Kas võiks nimetada selliseid tervisemuresid, mis on madala kategooriaga..
Marit Märk: Neid muresid lihtsustatult võib välja tuua, aga alati on seal määravad ka objektiivsed näitajad. Klassikaliselt, mis võib seda kategooriat tõsta, on valu. Ehk siis kui valu on skaalal rohkem kui viis punkti, siis sisuliselt patsient on tugeva valuga ja ta klassifitseerub juba kollasesse kategooriasse. Lihtsamad tervisemured on need, kui patsient tuleb köha või nohuga, tal kuskilt valutab, aga seal ei ole ühtegi punast lippu. On see seljavalu või kerge kõhuvalu või kerge peavalu… Need on siis need pöördumised, mille puhul klassikaliselt patsient jõuab eriõe vastuvõtule madala triaažikategooria puhul. Kui eriõde tunneb, et tal on vaja nõu küsida, siis alati on tal kõrval arst-konsultant, kelle poole ta saab pöörduda ja vajadusel ka suunata arsti vastuvõtule, et saada siis eriarstiabi teenust juba EMO tasandil, kui patsiendi seisund seda nõuab.
Stina Eilsen: Nii et õde ja arst töötavad tihedas koostöös?
Marit Märk: Jah, nad töötavad tiimina, aga oleme andnud eriõdedele suurema iseseisvuse ja vastutuse ja nad on sellega väga kenasti toime tulnud.
Stina Eilsen: Ja teine teema on füsioterapeudid, kes samuti võtavad vastu erakorralise meditsiini osakonnas?
Marit Märk: Jah, füsioteraapia teenus on ka kevadest meil käivitatud pilootprojekti raames. Ja eelkõige on füsioterapeut EMO meeskonna liige ehk tema ülesandeks on tegeleda nii kiirabiga toodud patsientidega kui ka isepöördunud patsientidega. Ja valdav enamus fookusest on traumadel. Ehk ta võtab ära väga suure osa arsti vastuvõtuajast. See tähendab siis seda, et lühendab arsti vastuvõtu aega. Pärast vastuvõttu suunab arst patsiendi füsioterapeudi juurde, kes selgitab olukorda patsiendile, annab talle kõnnimustreid, esimesi füsioteraapia harjutusi, millega ta võiks kodus tegelema hakata, see puudutab siis näiteks luumurdu või kipsi, mobilisatsiooni või ortoosi või karkude osas nõustamist. Eesmärk on see, et patsient saaks võimalikult kiiresti kodus iseseisvalt toime tulla nende abivahenditega, pluss ta võiks ka kiiremini tulevikku vaatavalt tööjõuturule tagasi tulla pärast erakorralist situatsiooni, mille tõttu ta on EMOs meilt abi saanud. Ja lisaks on ta käepikendus meie eriõdedele, kes ka väga kenasti teevad suunamisi füsioterapeudile, mis puudutab siis seljavaludega patsiente, kellel ei ole sellist foonhaigust all, mille tõttu vajaks täiendavaid uuringuid ja ei tohiks füsioteraapiat alustada – siis need patsiendid jõuavad füsioterapeudi vastuvõtule kohe pärast eriõe vastuvõttu ja saavad samamoodi nõustatud.
Ehk see osa, mida patsient saab teha oma seljavalu leevendamiseks kodus iseseisvalt lisaks ravimitele, on väga suur osa, mis tulevikku vaatavalt võiks seljavalusid vähendada.
Stina Eilsen: Kindlasti on see kõik parendanud olukorda erakorralises meditsiinis. Kas olete analüüsinud ja saab ka numbriliselt välja tuua, mis on konkreetselt paranenud?
Marit Märk: Üldistavalt võib öelda, et eriõdede vastuvõtt ja füsioterapeudi teraapiateenuse kaasamine on toonud korrastuse meie isepöördujate tsoonis just seetõttu, et meil on võimalik kõrgema prioriteediga patsiente suunata kiiremini eriarsti vastuvõtule. Ehk siis kergema tervisemurega patsiendid lähevad ühte teekonda pidi ja need, kelle prioriteet on kõrgem, saavad ka siis kiiremini arsti vastuvõtule. Selle aasta jooksul on näha, et EMO töökoormus tervikuna on langustrendis ja rohelisse tsooni pöörduvate patsientide arv vähenenud. Aga seda pigem mitte eriõdede vastuvõtust tingituna, vaid just sellest teavitustööst, et kust patsient kerge tervisemurega üleüldse abi saab. Ehk oleme teinud teavitustööd koostöös Tervisekassaga, et esimene liin on ikkagi patsiendile abi saamiseks ja sümptomite leevendamiseks apteek, kust saab küsida valuvaigisteid näiteks seljavalu vastu. Inimene saab nõustatud, milliseid ravimeid tohib koos võtta ja millise regulaarsusega ta peab neid võtma. Järgmine on pereõde, kellele see on esimene kontakt ehk siis esmatasand või siis perearst, vastavalt, kuidas on üles ehitatud perearstikeskustes vastuvõtusüsteem. Tööpäeva väliselt ja nädalavahetusel on meil siis 24/7 avatud perearsti nõuandeliin - tel: 1220. See on see koht, kui patsient ei tea, kuhu ta peaks pöörduma ja kas ta peab pöörduma. Sealt tuleks esmane nõustamine eneseabiks, ravimite võtmiseks ja vajadusel ka EMO-sse suunamiseks. Meie nägemus täna on see, et esmatasand peaks võtma suurema rolli kergema tervisemurega patsientide teenindamiseks. Ja EMO-sse jõuavad ikkagi kriitilised haiged, kes vajavad juba eriarstiabi. Aga me näeme, et siin vahepeal on vaja seda puhveraega, et meil eriõed oleksid seda teenust osutamas ja kataksid seda olulist rolli, mida nad täna teevad.
Stina Eilsen: Aasta hakkab lõppema. Kas sul on endal ka mõni unistus, mis järgmisel aastal tahaks ära teha?
Marit Märk: Jah, eks Regionaalhaigla liigub muudatuste tuules ja kui täna me oleme ära mehitanud eriõdedega isepöördujate tsoonis päevased vastuvõtud, aga minu nägemuse järgi peaks eriõde olema valmisolekus ka öötundidel. See tähendab siis 24/7 valmisolekut eriõdede poolt, samuti on soov jätkata koostöös Tervisekassaga füsioteraapia teenuse kättesaadavust ka erakorralise meditsiini osakonna pinnal. Suures plaanis ikkagi see, et me jõuaksime sellele tasemele üle meie tervishoiusüsteemi tervikuna, et meil on ühtne haiglaeelne triaaž - ehk kui patsient helistab perearstile või kui ta helistab perearsti nõuandeliinile või kui ta pöördub EMO-sse, et me käsitleme neid patsiente ühtemoodi, me prioritiseerimine neid ühtemoodi. Ja sealt me sõelume ikkagi need patsiendid välja, kes peaksid siis päriselt EMO-sse jõudma ja sealt tervishoiuteenust saama.
Stina Eilsen: Pühad on lähenemas. Mis soovitused annaksid inimestele, et tervena püsida?
Marit Märk: Soovitus on ikka rahulikke jõule, ohutuid jõule! Ja kõige olulisem, mida ma välja tooksin, on see, et tuleks teha kõik, mida saab ennetavalt teha, et oma tervist hoida - tarbida alkoholi mõõdukalt, olla oma lähedastele olemas, eelkõige eakatele, vanematele, sugulastele. Mitte haigena käia külas, arvestada sellega, et eakad on alati vastuvõtlikumad. Jälgida seda, kellel on kroonilised haigused, et neil oleks kodus pikkadeks pühadeks ravimivaru olemas ja märgata inimesi, kes on vägivalla ohvrid, sealhulgas lähisuhtevägivalla ohvrid. Et teha seda teavitust ja toetada neid inimesi ja parandada ohvriabi süsteeme sellega. Ja Regionaalhaigla on selles osas ka oma panust andmas. Me oleme liikumas IMPACT-i projektiga jaanuarist. See on ka selline suurem koostöö, kus me hakkame ohvriabiteenust parendama, kaasates sinna tervishoiutöötajaid, kes hakkavad rakendama piltdiagnostikat vägivalla ohvrite vigastuste kohta.
Stina Eilsen: Vägivald on väga tõsine teema ja see on oluline samm. Milline näeb välja EMO töö pühade ajal?
Marit Märk: EMO töö pühade ajal on kirev. Kiirabi toob paraku sageli alkoholijoobes, narkojoobes noori ja vanemaid patsiente. Tuuakse eakaid patsiente, kellel on kroonilised haigused ägenenud. Tuuakse ka neid haigeid, kes kindlasti peavad jõudma, on trauma patsiendid, ägeda südamelihase infarktiga patsiendid, ajuinfarktiga patsiendid. Meie EMO töötab kiirabitsoonis 24/7, isepöördujate tsoonis ma kindlasti näeksin seda, et enne kui te pöördute, kasutage perearsti nõuandeliini. Nüüd on ka avatud valvekliinik. Infot leiate Tallinna Linnavalitsuse kodulehelt ja koostööpartneriks on Confido. Nii pühade ajal kui nädalavahetuseti ehk siis tööpäeva välisel ajal on tagatud valveteenus ja arsti vastuvõtt. Ehk sinna saab ennast kirja panna läbi digiregistratuuri. Et kui patsient ei vaja erakorralist sekkumist, siis võiks kaaluda seda alternatiivi.
Stina Eilsen: Et tõsised mured jõuaksid EMO-sse ja saaks kiiresti abi, on vaja kasutada kõiki erinevaid võimalusi – helistada 1220, täpsustada oma muret ja siis vastavalt tegutseda.
Stina Eilsen: Aitäh saatesse tulemast!
Marit Märk: Aitäh kutsumast!
Stina Eilsen: Hoidke enda tervist ja ilusaid pühi!
Vaata või kuula Tervisepooltunni saadet:
Youtubes:
Soundcloudis:
Spotifys:
Apple podcastides:
Loomise kuupäev: 23.12.2025
