Me peame rääkima lamatistest

Lamatised võivad tekkida juba tundidega ning ohustada nii eakaid, operatsioonist taastuvaid patsiente kui ka enneaegseid lapsi. Kuigi paljusid lamatisi on võimalik ennetada, võivad märkamata jäänud nahakahjustused põhjustada pikaajalist ravi ja raskeid tüsistusi. Regionaalhaigla III ortopeedia osakonna õendusjuht Kristiina Sarnet ja Elora Hiiu Haigla kliinilise valdkonna õendusjuht Minni-Triin Novik selgitavad, miks on lamatiste ennetamisel määrava tähtsusega igapäevane hooldus, piisav toitumine ning haigla ja kodu vaheline koostöö.

Lamatised on laiem probleem, kui arvatakse

Lamatistest rääkides mõeldakse enamasti eakatele või pikalt voodis lamavatele inimestele. Tegelikult on ohustatud patsientide ring märksa laiem. „Lamatist nimetatakse ka vaikivaks epideemiaks. See teema ei leia kuigi palju kajastust, kuigi tagajärjed võivad olla väga tõsised,“ selgitab Regionaalhaigla III ortopeedia osakonna õendusjuht Kristiina Sarnet.

Lisaks eakatele ja liikumispuudega inimestele kuuluvad riskirühma seljaajukahjustusega patsiendid, intensiivravil viibijad, krooniliste haigustega inimesed ning vähihaiged. Lamatised võivad tekkida ka pikkade operatsioonide ajal, kui inimene peab viibima liikumatult ühes asendis. Enneaegsetel lastel võivad survekahjustusi põhjustada näiteks hingamist toetavad maskid ja muud meditsiiniseadmed.

Lamatis tekib siis, kui pikaajaline surve või surve koos nihkejõuga kahjustab kudede verevarustust. Kahjustus võib areneda kiiresti ning naha pinnal nähtav muutus ei pruugi anda aimu sügavamates kudedes toimuvast.

Spetsialistide hinnangul on suur osa lamatistest ennetatavad, kuid kõiki pole võimalik ära hoida. Eriti keeruline võib see olla väga raskes seisundis või elu lõppjärgus patsientidel, kelle organismi võime kudede kahjustustele vastu seista on vähenenud.

Esimesi ohumärke ei tohi tähelepanuta jätta

Üks salakavalamaid lamatiste tekkekohti on kand. Eriti suur on risk operatsioonijärgsetel patsientidel, kelle jalg on valulik, turses või liikumatu.

„Kand võib esialgu olla lihtsalt punane, kuid tegelik koekahjustus võib olla palju ulatuslikum. Kui tekib juba vill või haavand, võib ravi kujuneda väga keeruliseks,“ selgitab Sarnet.

Kannalamatiste ennetamiseks on oluline vähendada kannale langevat survet, kasutades vajadusel spetsiaalseid asendipatju või abivahendeid, mis hoiavad kanna madratsist kõrgemal. Seejuures peab jalg olema korralikult toestatud, et surve ei kanduks teisele väikesele nahapiirkonnale.

Lamatised võivad tekkida ka ristluupiirkonda, küünarnukkidele, abaluudele ja kuklale. Seetõttu on oluline jälgida kogu nahka, eriti luuliste väljaulatuvuste piirkonnas.

Elora Hiiu Haigla kliinilise valdkonna õendusjuht Minni-Triin Novik rõhutab, et igapäevane hooldus ei tähenda üksnes pesemist. Olulised on ka naha niisutamine, puhtad ja kuivad voodilinad, sobivad abivahendid ning regulaarne asendi muutmine.

„Kui me jätame patsiendi keeramata, kui ma jätame jootmata, kui me ei tõmba linasid sirgeks, kui me ei vaheta kohe mähkmeid ära, siis see tulemus võib olla selline,“ kirjeldab Novik, miks peab iga hooldaja mõistma oma tegevuse mõju patsiendi tervisele.

Mõlemad spetsialistid soovitavad lähedastel pöörata tähelepanu ka eakate jalgade seisundile. Mõnikord ei suuda inimene ise enam jalgu hooldada, kuid häbeneb abi küsida. Nii võivad esimesed nahakahjustused jääda pikaks ajaks märkamata. Ka lihtne naha pesemine ja sobiva kreemiga niisutamine aitab säilitada naha kaitsevõimet.

Haiglast koju minek vajab ettevalmistust

Lamatiste ennetamise üks suuremaid proovikive on patsiendi liikumine haigla, õendusabiasutuse ja kodu vahel. Haiglaravi võib kesta vaid mõne päeva, kuid kodus jätkub taastumine sageli nädalaid või kuid.

„Me peaksime lähedastega koostööd parandama, et enne haiglast lahkumist tekiks neil turvatunne ja teadmine, kuidas patsiendi eest hoolitseda,“ ütleb Sarnet. Tema sõnul ei piisa alati suulistest juhistest. Lähedased võivad olla mures patsiendi koju transportimise ja igapäevase toimetuleku pärast, mistõttu ei pruugi kogu vajalik teave meelde jääda. Abiks oleksid selged kirjalikud juhendid ning võimalus hooldusvõtteid koos õe, hooldaja või füsioterapeudiga läbi proovida.

Novik toob näiteks Elora Hiiu Haigla praktika, kus lähedastele näidatakse võimaluse korral juba enne patsiendi kojuminekut, kuidas teda ohutult pöörata, liigutada ja abivahendeid kasutada.

Samas ei pruugi kodune hooldus alati olla piisav. Kui patsient vajab ööpäevaringset abi, tuleb realistlikult hinnata nii tema tervislikku seisundit kui ka lähedaste võimalusi. „Sageli mäletavad lähedased inimest sellisena, nagu ta oli enne haigestumist. Tegelik abivajadus võib aga olla palju suurem,“ märgib Sarnet.

Toitumine on haavade paranemise oluline osa

Lamatiste ennetamisel ja ravis kipub tähelepanuta jääma toitumine. Haavade paranemiseks vajab organism piisavalt energiat, valku ja vedelikku.

„Kindlasti tuleb vaadata, kui palju valku patsiendi toidulaud sisaldab. Valk on kudede ülesehitamiseks hädavajalik,“ selgitab Sarnet.

Eakate puhul võib probleem olla selles, et inimene ei jaksa enam ise süüa valmistada või piirdub lihtsate võileibade ja muu ühekülgse toiduga. Lähedased saavad aidata, pakkudes mitmekesist ja valgurikast toitu ning jälgides, et inimene sööks ja jooks piisavalt.

Vajadusel kasutatakse ravimeeskonna soovitusel ka spetsiaalseid täiendavaid toitmisjooke, kuid need ei peaks asendama tavapärast mitmekesist toitumist.

Ennetamine on kogu meeskonna töö

Lamatiste ravi võib olla pikaajaline ja kulukas. Raskematel juhtudel võib kahjustus ulatuda luuni ning põhjustada tõsiseid infektsioone, sealhulgas eluohtlikku sepsist. Spetsialistide sõnul ei kajastu lamatiste tegelik mõju alati ravistatistikas, sest enamasti tekivad need mõne muu haiguse või terviseprobleemi tüsistusena. Lisaks ravikuludele tuleb arvestada patsiendi kannatuste, pikema taastumisaja ja lähedaste hoolduskoormusega.

Haiglates kasutatakse lamatiste tekkeriski hindamiseks muu hulgas Bradeni skaalat, mis arvestab patsiendi liikumisvõimet, naha niiskust, toitumist ja teisi riskitegureid. Samas ei asenda ükski hindamisskaala patsiendi tegeliku seisundi tähelepanelikku jälgimist.

Sarneti ja Noviku hinnangul on teadlikkus küll kasvamas, kuid ennetuses ja patsiendi raviteekonna järjepidevuses on veel arenguruumi. Oluline on koolitada nii õdesid kui ka hooldajaid ning kaasata senisest enam patsiente ja lähedasi. „Kui inimene mõistab, miks tema töö ja hoolitsus on oluline, muutub ka suhtumine. Igal asendi muutmisel, pesemisel ja jootmisel on patsiendi jaoks suur tähendus,“ rõhutab Novik.

Mõlemad spetsialistid on ühel meelel, et lamatiste ennetamine ei seisne üksnes meditsiinilistes protseduurides. Sama olulised on tähelepanelikkus, järjepidev hooldus ja inimlik kontakt. Patsiendile annab turvatunde teadmine, et teda märgatakse ja tema eest hoolitsetakse.


TASUB TEADA: kuidas lamatisi ennetada?

1. Muuda regulaarselt asendit. Kui inimene ei suuda ise liikuda, tuleb teda asendi muutmisel aidata. Sobiv sagedus sõltub tema seisundist, naha olukorrast ja kasutatavast madratsist.

2. Kontrolli nahka iga päev. Pööra erilist tähelepanu kandadele, ristluupiirkonnale, küünarnukkidele ja teistele surve all olevatele kohtadele.

3. Hoia nahk puhas ja hooldatud. Vaheta märjad riided ja voodipesu, väldi naha liigset kuivust ning kasuta sobivaid niisutavaid vahendeid. Ära masseeri punetavat survepiirkonda.

4. Jälgi söömist ja joomist. Piisav energia, valk ja vedelik aitavad säilitada kudede tervist ning toetavad paranemist. Vedelikukogus peab arvestama inimese tervislikku seisundit.

5. Kasuta vajadusel abivahendeid. Survet vähendav madrats, asendipadjad ja spetsiaalsed kanna toestamise abivahendid võivad aidata riski vähendada, kuid ei asenda naha jälgimist ja asendi muutmist.

6. Küsi abi varakult. Kui märkad püsivat punetust, värvimuutust, villi või haava, võta ühendust pereõe, koduõe või arstiga. Ära oota, kuni kahjustus süveneb.

7. Valmistu kojuminekuks. Enne haiglast lahkumist küsi kirjalikke hooldusjuhiseid, vajadusel praktilist õpetust ning selgita välja, kelle poole probleemide korral pöörduda.

Lisainfo: Euroopa lamatiste nõuandekogu EPUAP (European Pressure Ulcer Advisory Panel) veebilehel www.epuap.org on kättesaadavad ka eestikeelsed lamatiste ennetamise teabematerjalid.

Loomise kuupäev: 19.11.2026

open graph image